Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2011-2014

iDevice ikoon Liikumisharrastuste strateegiline arengukava 2011-2014

Kultuuriministeeriumi eestvõttel valmis uus liikumisharrastuse arengukava, mis seab põhiliseks eesmärgiks, et 2014. aastal tegeleks 45 protsenti Eesti elanikest regulaarselt liikumisharrastusega

Selle sihi saavutamiseks jätkatakse tervisespordiürituste korraldamist, liikumispaikade arendamist, koolitus- ja teavitustööd.                                                                                                                                             


Liikumine ja aktiivne eluviis hea tervise alus. Iga inimene võiks oma nädalakavas leida veidigi aega liikumisharrastusele, see ei murra konti. Vastupidi, aktiivsest eluviisist lugu pidav inimene on tervem ja rõõmsam. Enamasti polegi vaja muud, kui vaid kättevõtmist. Ja see tasub end ära, sest liikumisharrastus annab hea enesetunde ja hoiab vormis, nii füüsiliselt kui vaimselt.

Liikumisharrastuse arengukava 2011-2014 seab sihid, kuidas kõige paremini hoolitseda tervisespordiga tegelemiseks vajalike tingimuste eest. Liikumispaikade võrku arendatakse edasi eesmärgiga, et iga inimese jaoks on lähim liikumispaik 15 minuti kaugusel tema elukohast. Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine ning koolispordi toetamine toimub ka eelolevatel aastatel.

Jätkub liikumisharrastuse suurürituste korraldamine riiklike fondide ja avaliku sektori toel,
oluline on panustada nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud ujumise algõpetuse kursuste korraldamisse.

Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse koolitusi, igal aastal antakse välja harrastajatele mõeldud väljaandeid liikumisharrastuse teemadel, lisaks DVDd üldfüüsiliste harjutuste kavaga ja mitmeid muid teavitusmaterjale.

Liikumisharrastajate portaali trimm.ee täiendatakse uute nõuannetega liikumisharrastusega alustamiseks ja tegelemiseks. Lähiaastatel on kavas tugevdada tervisesportlaste nõustamissüsteemi, oluline on terviseuuringute kättesaadavus ja spordiinfokeskuste töö toetamine.

Arengukava eesmärkide saavutamine on võimalik erinevate ministeeriumide, spordiorganisatsioonide, erasektori ja teiste institutsioonide koostöös. Lisaks ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele finantseerivad arengukava elluviimist haigekassa, tervise arengu Instituut, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu.

Arengukava elluviimist juhib kultuuriministeerium, mitmete tegevuste vahetu korraldaja on olümpiakomitee kaudu ühendus Sport Kõigile.


iDevice ikoon Terviserajad

Eesti terviseradadel sporditi 2010 aastal keskmiselt üle 70 000 korra nädalas, mis teeb aastas arvestuslikult ligi 4 miljonit külastust.

Suurima kasutusaktiivsusega on keskused, kus terviseradasid toetab terviklik infrastruktuur ja vajalikud lisaväärtused: professionaalne juhendaja, pesemisvõimalus, spordivarustuse rent jmt.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne ja tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huvilistele.

Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud ligi 22 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste (7,5 miljonit eurot) , Eesti riigi (5 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,5 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.