Eksamid ja arvestused

Õpitulemuste kontrolli (eksami või arvestuse) eesmärk on hinnata, kas üliõpilane on saavutanud õppeaine õpiväljundid. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused). Hindamise aluseks on hindamiskriteeriumid, millega hinnatakse õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taset. Tallinna ülikoolis kasutatakse nii eristavat kui ka mitteeristavat hindamist.

Eksami puhul toimub hindamine 6-pallisel hindamisskaalal. Kõik teoreetilise iseloomuga õppeained lõpevad eksamiga. Kõik eksamid sisaldavad kirjalikku osa, välja arvatud juhul, kui see on erialaspetsiifikast tulenevalt võimatu. Eksam sooritatakse õppeaine õppimisele järgneval eksamisessioonil (semestri esimese perioodi ainete puhul ka semestri vahenädalal) või akadeemilise üksuse eksamipäeval.

Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakendusliku iseloomuga õpitulemuste hindamine skaalal arvestatud/mittearvestatud. Arvestus toimub semestri töö tulemuste põhjal. Arvestus sooritatakse või vormistatakse viimases kontakttunnis. Arvestusele määratakse üks järelarvestuse aeg, mis toimub akadeemilise üksuse poolt määratud kuupäeval.

See, kas aine lõpus toimub eksam või arvestus, on määratud õppekavas ning kursuseprogrammis. Sessioonõppes (tsükliõppes) toimuvad eksamid ja arvestused õppesessioonide aegadel või õppejõuga kokkulepitud tähtajal.

Eksamile ja arvestusele pääsemine

Õppejõul on õigus kehtestada nõudeid ja tingimusi eksamile või arvestusele pääsemiseks (nt iseseisva töö või kontrolltöö sooritamine, essee esitamine). Need nõuded on kirjas kursuseprogrammis. Kui tingimused ei ole täidetud, on õppejõul õigus üliõpilast eksamile/arvestusel mitte lubada või lugeda tema eksam/arvestus mittesooritatuks.

• Üliõpilane, kes ei ole täitnud eksamile/arvestusele pääsemise nõudeid ja tingimusi ning ei pääse seetõttu eksamile/arvestusele, registreerib end õppeaine korduskuulajaks.
• Õppejõul ei ole kohustust võimaldada üliõpilasel täita kursuseprogrammis kehtestatud eksamile pääsemise/arvestuse sooritamise nõudeid ja tingimusi individuaalse töö korras. Näiteks kui üheks eksamile pääsemise nõudeks on seminaril teistele üliõpilastele oma uurimistöö esitlemine, ei ole võimalik seda asendada iseseisva tööga  - vajalik on teiste üliõpilaste kohalolek ning seda on võimalik teha järgmisel korral kui konkreetset õppeainet loetakse.
• Loengutest osavõtt ei saa olla eksamile või arvestusele lubamise tingimus ega hinde kujunemise alus. Seminaridest/praktikumidest osavõtu kohustuse määratleb õppejõud kursuseprogrammis.

Eksamitele registreerimine

• Üliõpilased peavad end ÕISis igale eksamile (ja järeleksamile) registreerima. Registreeringuta üliõpilast eksamile ei lubata.
• Kui selgub, et eksamil osaleda ei saa, siis tuleb registreerimine tühistada (seda saab teha 24 tundi enne eksami toimumist). Kui põhieksami registreerimist ei tühista, siis märgitakse tulemuseks "mitteilmunud" (MI) ning üliõpilane kaotab sellega ühe eksami tegemise võimaluse.
• Üliõpilasele, kes kordagi eksamisessiooni jooksul eksamit/arvestust sooritama ei tule, märgitakse eksamisessiooni lõppedes tulemuseks „mitteilmunud“ (MI) ning sellega kaotab ta ka ühe eksami/arvestuse sooritamise korra.
• Eksamile minnes peab üliõpilasel kaasas olema isikut tõendav dokument..

Tulemustest teavitamine

• Eksami või arvestuse tulemusest teatatakse üliõpilasele 7-10 päeva jooksul pärast eksami/arvestuse sooritamist. Tulemused avalikustatakse ÕISis.
• Üliõpilasel on õigus tutvuda oma eksami- või arvestustööga kümne tööpäeva jooksul alates eksami või arvestuse tulemuse väljakuulutamisest.
• Tulemuse vaidlustamine toimub selleks ettenähtud ajal ning lähtuvalt õppekorralduse eeskirjas väljatoodud korrale.