Ülikoolis õpetatavad ainekursused sisaldavad endas nii kontaktõpet kui ka iseseisvat tööd. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides (EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi tööd. Selle töö hulka kuulub nii kontaktõpe kui ka iseseisev töö.

Kontaktõpe on loeng, seminar, e-kursus, praktikum, kollokvium või muu õppetöövorm, kus samaaegselt osalevad üliõpilased ja õppejõud. Sealt ka mõiste kontaktõpe, mis viitab sellele, et üliõpilane on õppejõuga kontaktis.
 

  • Loengus saadakse reeglina teoreetilisi teadmisi ning seal on aktiivsem pool õppejõud, kes erinevaid teooriaid tutvustab.
  • Seminaris, praktikumis ja kollokviumites rakendatakse loengus saadud teoreetilisi teadmisi ja/või kujundatakse praktilisi oskusi. Toimuvad vestlused, arutelud, iseseisvate tööde esitlemised ning praktiliste tööde läbiviimised. Aktiivsemaks pooleks on üliõpilased.
  • E-õppe all mõeldakse õpetamist ja õppimist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Ehk siis üliõpilane ja õppejõud on kontaktis virtuaalmaailmas. E-õpe aitab muuta õppetööd mitmekesisemaks, kasutades näiteks videoloenguid, virtuaalset rühmatööd ja foorumeid. Lisaks annab e-õpe õppijatele võimaluse valida ise endale sobivaim aeg õppimiseks, õppetöö ei toimu kindlal kellaajal ja ainult auditooriumis, vaid näiteks kodus arvuti taga.
  • Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv rakenduslik töö. Näiteks õpetajakoolituse pedagoogilises praktikas minnakse kooli ning tehakse reaalselt pedagoogilist tööd juhendaja suunamisel. Erialapraktika eesmärk on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine. Enamasti sisaldavad õppekavad erialapraktikat; õpetajakoolituse õppekavad pedagoogilist praktikat.

Iseseisvaks tööks loetakse tööd, mida üliõpilane teeb väljaspool kontaktõppe tunde. See hõlmab näiteks ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, eksamiteks õppimist ja kirjalike tööde koostamist.

Asenduskirjanduse põhjal õppeaine sooritamise puhul sooritatakse eksam ilma eelnevalt loengutes, seminarides või praktikumides käimata, lugedes iseseisvalt asenduskirjandust. Mõnede eriala spetsiifikast tulenevate erijuhtumite puhul pole võimalik asenduskirjanduse põhjal õppeaine sooritamist valida. Täpsemat infot selle kohta saab küsida akadeemilise üksuse õppenõustajalt.

Kontaktõppe ja iseseisva töö maht ühes õppeaines sõltub sellest, kas toimuvad loengud, praktikumid, e-õpe või seminarid. Samuti sellest, kas õppetöö toimub päeva- või tsükliõppes (kaugõppes). Üldjuhul ei ületa päevaõppes kontaktõppe osa ühes ainepunktis kümmet akadeemilist tundi. Praktilise suunitlusega õppeainetes võib see olla kuni 15 akadeemilist tundi. Sellest ülejäänud aeg ongi mõeldud iseseisvaks tööks. Kui näiteks aine maht on 4 ainepunkti, siis sellest umbes 40 tundi on kontaktõpet ning 64 tundi iseseisvat tööd.

Täpsemad nõuded ja tingimused määrab õppejõud kursuseprogrammis, samuti on seal kirjas kontaktõppe ja iseseisva töö osakaal ning juhised.