Üliõpilased (välja arvatud enne 2003. aastat sisseastunud kaugõppe üliõpilased) on ravikindlustusega kindlustatud, neil on õigus saada arstiabi kõikides haigekassaga lepingu sõlminud raviasutustes, kusjuures raviteenuse eest tasub haigekassa. Ravikindlustuse pikendamiseks ei pea üliõpilane ise haigekassa poole pöörduma, üliõpilaste andmed esitatakse haigekassale õpilaste ja üliõpilaste registri kaudu.

Omal soovil võetud akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub. Ravikindlustus jääb kehtima, kui akadeemilist puhkust on võetud tervislikel põhjustel, seoses alla 3-aastase lapse hooldamise (kehtib veel üks kuu pärast lapse 3-aastaseks saamist) või kaitseväeteenistusega (ravikindlustus kehtib teenistuses viibimise ajal).

Üldjuhul kehtib ravikindlustus veel kolm kuud pärast ülikooli lõpetamist. Kui üliõpilane (välja arvatud tervislikel põhjustel või seoses alla 3-aastase lapse hooldamisega) ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Ka siis, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, lõpeb kindlustus sellest ühe kuu möödumisel.

Üliõpilastel tasub kindlasti iga õppeaasta alguses ise kontrollida enda ravikindlustuse kehtivust, et arsti juurde minnes ei tekiks ootamatuid üllatusi. Kodanikuportaalist on võimalus kontrollida nii oma ravikindlustuse kehtivust, elukohaga seotud andmeid, perearsti kui ka haigushüvitiste väljamaksmist. Ravikindlustuse kehtivust tasub Haigekassalt uurida ka juhul, kui üliõpilane suundub Erasmusega vilistlaspraktikale.

Kindlustuskaitsega seotud küsimustele saad vastuse ka helistades haigekassa kliendiinfo telefonil 669 6630. Vaata ka Haigekassa kodulehelt.