
Avatud ühiskonna tehnoloogiad
Õppekava eesmärk on tuua info- ja tehnoloogiaühiskonda uued ametid: avatud ühiskonna väärtusi rakendavad kodanikuühiskonna süsteemide disainerid ja arendajad, avatud andmete ja teabe analüütikud, avatud ühiskonna digipoliitika nõunikud, sotsiaalseid algoritme rakendavad ettevõtjad, kodanikuühiskonna kuraatorid, kes ühiselt suudaksid tehnoloogiaga luua järgmise põlvkonna avatud ühiskonna.
21. sajandil muutuvad ühiskonnad aina avatumaks – valikute tegemisel otsitakse tasakaalu ülevalt alla ja alt üles suunatud otsustamisstiili, individuaalse ja kollektiivse, passiivse vastutuse ja ennetava ettevõtluse vahel; rõhku pannakse sallivusele, ühiskonda kaasamisele ja demokraatiale.
Õppekava poliitilis-õiguslik dimensioon püüab suunata inimeste poliitilist tegevust, julgustades käituma ennetavalt ja olema poliitiliselt aktiivsem. Hea näitena toetab riik, nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, kodanike osalemist ühiskondlikel üritustel ja kodanikualgatusi. Avatud ühiskonnas saladusi ei ole, kuna informatsioon on igaühele kättesaadav. Sellega kaasnevad aga avaandmete ja isiklike andmete privaatsuse tagamisega seotud probleemid – andmed ja usaldus on avatud ühiskonna vaieldamatu osa. Avatud ühiskonna poliitilis-õigusliku dimensiooni raames peavad tehnoloogias kasutusel olevad algoritmid suutma lahendada sotsiaal-õiguslikke dilemmasid, nagu näiteks küsimusi, kuidas jagada avalikku vara või kuidas saaks valitsus inimesi motiveerida.
Sotsiaal-majanduslik dimensioon vähendab avatud ühiskonnas riigi rolli teenuste pakkumisel ning riigi sekkumist üldiselt, vähendades seeläbi inimeste sõltumist riigist ja toetades nende ettevõtlikkust ühiskondliku abi kaudu. Tehnoloogilisel tasandil on tegu avatud teenuse ökosüsteemidega, milles kodanikud saavad riigi ja teiste pakkujate teenuseid pidevalt kasutada. Selliste teenuste kättesaadavus ja omavaheline seotus tagavad kasumlikkuse ja kordumatuse ning võimaldavad hõlmata kõiki teenusevaldkondi ja rahuldada ka vähemusgruppide vajadusi. Kodanikuteadust (Citizen Science) tuleb avatud ühiskonnas edendada kui abivahendit ühiskondliku tegevuse suunamiseks. Meil on vaja tehnoloogiaid ja vahendeid, mis võimaldaksid inimestel kaasa rääkida sellistes küsimustes nagu, milliseid uuenduslikke arendusi tuleks rahastada ning kuidas mõjutavad äärmuslikud sotsiotehnilised muutused nende elu globaalsel ja kohalikul tasandil.
Poliitiline vabadus ja inimõigused on avatud ühiskonna alustalad. Avatud ühiskonna sotsiaal-kultuuriline dimensioon pöörab avaliku sektori tegevuse ja inimeste vabatahtliku tegevuse ning inimeste enesearengu vallas tähelepanu sallivusele ja demokraatlikule suhtumisele, ning peab oluliseks kohusetundlikku tarbimist ja keskkondlikku vastutust, et saavutada ühiskondlik sidusus ja kaasatus. Tehnoloogia mängib kodanike osaluse ja sotsiaalse õigluse tagamises olulist rolli, võimaldades kasutada andmeid tulevikuotsuseid toetavates süsteemides ning jagada andmeid kõikide inimestega. Avatud ühiskonnas tuleb kogukondlike otsuste tegemisel inimeste kriitilise mõtlemise võimet tehnoloogiliselt toetada.
Ülalkirjeldatut arvesse võttes oleme jõudnud arusaamiseni, et praegu ei ole avalikus ega erasektoris piisavalt spetsialiste, kes mõistaksid avatud ühiskonnaga seotud ühiskondlikke protsesse süvitsi ja oleksid võimelised osalema uute avatud ühiskonna süsteemide loomisel.
Keda ootame õppima?
Avatud ühiskonna tehnoloogiate eriala otsib üliõpilasi, kes soovivad avatud ühiskonda toetada. Õppeprogramm on läbinisti interdistsiplinaarne, mis tähendab, et ootame õppima väga erineva taustaga üliõpilasi igast maailma nurgast. Õppekava sobib neile, kes on just lõpetanud bakalaureuseõpingud ja tahavad enne tööturule sisenemist omandada konkreetsemaid oskusi, aga ka neile, kellel juba on suur töökogemus, aga kes soovivad täiendada oma teadmisi avatud ühiskonna valdkonnas.
Teame, et kodanike ühiskonnas võiks igaüks valmis olla ise leidma viise, kuidas kohustusi, vastutust ja hüvesid jagada. Kuidas aga digitehnoloogiate alased teadmised ja oskused terviklikult ühiskonnas toimima panna?
Täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professorKai Pata.
Õppekava ja -ained
Õppekava läbides omandab üliõpilane võimekuse disainida, arendada ja rakendada nii era- kui ka avalikule sektorile suunatud avatud ühiskonna teadmussüsteeme. Õppekava toob kokku mitmekesise üliõpilasteringi, millesse kõik on teretulnud. Õppetöö toimub rahvusvahelises, koostöises vormis ning meeskonnatööd ja sotsiaalset ettevõtlikkust kõrgelt hindavas keskkonnas.
Õppija omandab teadmised ja oskused suurandmetel ja andmeanalüütikal põhinevate intelligentsete tarkvararakenduste (nn teadmussüsteemide) arendamiseks kaasaegse kaasava ning avatud ühiskonna jaoks. Üliõpilased uurivad sotsiotehnilisi süsteeme, et hinnata riigi, kogukonna ja ärikultuuri mõju kogukonna käitumisele sotsiotehniliste muudatuste kontekstis ning e-valitsuse teenuste sotsiaalset mõju erinevate rahvuste ja kultuuride kontekstis. Erilist rõhku pannakse avatud ja kaasava valitsemise peamiste küsimuste ja detailidega, sh tehnoloogiliste ja õiguslike aspektidega seotud teadmistele, mis võimaldavad poliitiliste trendide analüüsimist, nende mõju hindamist andmete põhjal ja võimalike arengusuundade kindlakstegemist. Üliõpilased uurivad ja disainivad tarkvaraarendusi, mis aitavad modelleerida, analüüsida ja optimeerida avatud ühiskonna kohalikke ja globaalseid protsesse.
Õpingute vältel harjutatakse e-teenuste disainimist ja rakendamist erinevates ühiskondlikes organisatsioonides eesmärgiga koguda, koondada ja edastada laiema üldsuse ideesid. Üliõpilased omandavad oskuse disainida riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusjuhtimise eripärasid juhtimissüsteemides. Õppekava läbinud suudavad oskuslikult kasutada tarkvararakendusi avalike andmete avaldamiseks ja hindamiseks. Lisaks arendab õppekava avatud ühiskonda puudutavaid professionaalseid ja eetilisi väärtusi ning teadmisi autorikaitse nõuetest.
Õppekava koosneb peamiselt kohustuslikest õppeainetest, mis jagunevad nelja semestrisse. Lisaks on igal üliõpilasel võimalik valida oma huvidele vastav spetsialiseerumine. Õppekava sisaldab ka kirjutamist ja metoodikaid õpetavaid kursusi, mis aitavad mahuka, bakalaureusetööga sarnaneva uurimistöö kirjutamisel. Praktilisi oskusi arendavad õppekava kohustuslikud osad on praktika ja interdistsiplinaarne projekt. Õppekava läbimiseks tuleb sooritada interdistsiplinaarne lõpueksam, mis paneb proovile õppimise vältel omandatud teadmised ja oskused.
Õppekeskkond
Interdistsiplinaarsus loob uusi võimalusi
Avatud ühiskonna tehnoloogiate õppekava võimaldab märgata õppeainete vahelisi seoseid ja teha interdistsiplinaarset uurimistööd.
Tugi ja tagasiside
Meie instituudi tudengitel on omamoodi privileeg, kuna õppetöö toimub väikestes õpperühmades ning see tagab igale üliõpilasele võimaluse saada tunni ajal õppejõult abi ja tagasisidet. Nii meie õppejõud kui tudengid peavad seda vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel väga oluliseks.
Edukatel üliõpilastel on võimalik osaleda digitehnoloogiate instituudi arendusprojektides.
Vastuvõtutingimused
-
Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või rakenduskõrghariduse diplom
-
Sisseastujad, kelle emakeel ei ole inglise keel, on kohustatud esitama inglise keele oskust tõendava dokumendi. Eestis gümnaasiumi või bakalaureuseõppe lõpetanu saab keeleoskust tõendada järgnevaga:
- inglise keele riigieksamil saadud 80 punkti või rohkem
- bakalaureuseõppes läbitud B2 taseme inglise keele õpe
- Motivatsioonikiri (ca 750 sõna) peab koosnema järgmistest osadest:
1) Sissejuhatus (ca 100 sõna), kus üliõpilaskandidaat kirjeldab oma varasemaid tegevusi, mis on seotud valitsemise tehnoloogiate ja kodanikuaktiivsusega.
2) Põhiosa (500-550 sõna), kus üliõpilaskandidaat valib välja ühe ühiskondliku, kodaniku- või valitsemisala väljakutse, mis nõuab tehnoloogiapõhiseid lahendusi ning selgitab, millised on praegused tehnoloogilised lahendused selle väljakutse lahendamiseks. See essee osa peab sisaldama viiteid asjakohastele allikatele.
3) Lõpuosa (200-250 sõna), kus üliõpilaskandidaat kirjeldab probleemi, mida ta soovib magistritöö raames uurida. - CV
- Individuaalne vestlus: vastuvõtu vestlus toimub Tallinna Ülikoolis. Eelneva kokkulepe alusel vastuvõtu komisjoniga on võimalik sooritada vestlus Zoom vahendusel. Vestlusel peaksid välja tooma oma eelneva töökogemuse; põhjendama miks soovid õppida just avatud ühiskonna tehnoloogiate erialal; kirjeldama millisena Sa näed oma karjääri pärast õpinguid; kirjeldama lühidalt avatud ühiskonnaga seotud probleemi või küsimust, mida sooviksid oma õpingute vältel uurida (ole valmis arutlema probleemide ja küsimuste üle, mille Sa oma motivatsioonikirjas välja tõid); kirjeldama oma ootusi magistriõppele ja hindama oma võimet läbida õpingud kahe aasta jooksul. Lisaks võid esitada õppekava kohta küsimusi.
Vastuvõtulävend on 70 palli.
Võta meiega ühendust!
Kristi Oikimus
õppenõustaja ja -spetsialist
Sarnased erialad
Inimese ja arvuti interaktsioon
Digitehnoloogiate instituut
Inimese-arvuti interaktsiooni õppekaval keskendutakse tehnoloogiale, mille abil on võimalik inimeste heaolu suurendada.
Inimõigused digitaalses ühiskonnas
Ühiskonnateaduste instituut
Inimõigused digitaalses ühiskonnas tegeleb uute arengute ja väljakutsetega õigussüsteemis ja ühiskonnas, mis on tekkinud seoses üha suureneva digitaliseerumisega.