Kasvatus ökokriisi ajastul

Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu?

Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Hariduse eeskujuks on kodanik, kelle ainus ülesanne on olla kogu aeg produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi pidev tarbimine on keskkonnale talumatu. Kuidas seda küsimust lahendada?

Selleks, et elu Maal jätkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest ümber mõtestada. Et tulevastel põlvedel oleks elalmisväärne elu, tuleb reformida hariduslikku mõtlemist ning haridusasutuste senine roll tulebseada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailma? Millistel tingimustel?

Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses „Kasvatus ökokriisi ajastul“ („Kasvatus ekokriisin aikakaudella“,2018)ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib meie praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlikum suhe looduse ja kasvatuse vahel.

Raamat on kirjutatud haridustöötajatele ja kasvatusteadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid on kultuurikriitilise avaldusena ka autori maailmavaadet väljendav manifest.Eestikeelsele väljaandele on autor kirjutanud uue saatesõna.