Philologia Estonica Tallinnensis 9. Siirdejastu kultuurimuutused II

Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga.

Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas.