Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal

Autor Krista Kodres

Raamat sarjast ACTA Universitatis Tallinensis

Rohkem infot

45 toodet

22,90 €

Lisa soovinimekirja

Lisainfo

Kõrgus 270mm
Laius 200mm
Kaal 950g
ISBN 9789-985-58-776-8
Lehekülgi 304
Köide Pehme köide
Ilmumisaasta 2014

Rohkem infot

Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõnigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks.

Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks?

Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“.

Lae alla

30 toodet samas kategoorias