Rekretasioon

Rekreatsioonikorraldus, MA

Rekreatsioonikorraldamis magistri õppekava teenib isikuteeninduse valdkonna huve ning on peamiselt keskendunud erialaste organisatsioonide juhtimise aspektidele, kus oluline koht on ka arendus- ja teadustegevusel

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

Kuna tegemist on avatud magistriõppekavaga, kuhu on oodatud erinevate valdkondade esindajad, kelle töös ja funktsioneerimises on vaba aja, puhkekorralduse ja töövõime taastamise temaatika tähtsad, siis pööratakse ka õpingute vältel rõhku valdkondade vahelisele sidususele, rekreatiivtegevuste ja mõtestatud puhketegevuse integreerimisele organisatsiooni töökorraldusprotsessidesse. Tähtsustatakse inimressurssi ja tema töövõime tõstmist organisatsioonis läbi eesmärgistatud ja mõtestatud aktiivse puhkuse.

Antud õppekava on Eestis ainus selle valdkonna akrediteeritud magistritaseme õppekava.

Keda ootame õppima?

Rekreatsioonikorralduse erialale ootame inimesi, kellel on bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste. Õppima astujalt eeldame huvi, soovi ja võimalust töötada või siduda senise tööalase tegevusega rekreatiivsete tegevuste planeerimine, liikumistervise koordineerimine või juhtimine töövaldkonnas, töövõime küsimuste sidumine vaba aja ja rekreatsioonikorralduse erinevate aspektidega.

Miks tulla meile õppima?

Me pakume magistrantidele võimaluse rikastada oma seniseid teadmisi, oskusi ja töökogemusi töövõimele, mõtestatud vaba aja veetmisele ja liikumistervist toetatavatele aspektidele keskendunud erialal, omandades uusi teadmisi sõbralikus ja arenevas keskkonnas. Suureks lisaväärtuseks on õpperühmaga liitujate erinev taust, mis laiendab suurest erialast koostöövõrgustikku. Õppejõududena töötavad meie instituudis oma eriala tippspetsialistid, koostöö mitmete erialase töövaldkonna ettevõtetega ja organisatsioonidega kujundab teadmiste ja oskuste integreerimist veelgi enam.
Alates 2016. aastast on õppekava üheks olulisemaks täienduseks ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiselt mõne valdkonnaga seotud probleemi lahendamisse. Tallinna Ülikool pakub ka häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks.Igal õppekaval on võimalik lisaks tasemest tulenevale keeleõppele valida ka inglise keeles õpitavaid aineid.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppetöö toimub valdavalt TLU erinevates õppehoonetes, kus õppeklassid on varustatud vajaliku kaasaegse tehnikaga. Praktilise õppetöö läbiviimiseks on koostöö erinevate rajatiste, ettevõtete ja organisatsioonidega: Eesti Olümpiakomitee, Tehvandi Spordikeskus,  Kõrvemaa Matka ja Suusakeskus, Kallaste turismitalu, ning  mitmed spordierialaliidud, aktiivse puhkuse teenuse pakkujad. Õppetöös püütakse rakendada võimalikult palju kogemusõppe põhimõtteid, aktiivõppe vorme, probleemõppe vorme. 

Ka on võimalus õppeperioodi jooksul kasutada Erasmus+ stipendiumit välisõpinguteks, kas siis üheks semestriks või terveks õppeaastaks. Lisaks on pakutakse Erasmuse stipendiumit erialase praktika kogemiseks välisriigis.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppetöö toimub sessioonõppena. Õppetöö toimub üle ühe nädala, neljapäeva õhtust laupäeva õhtuni. Üldained, vabaained vastavalt ainet õpetava osakonna õppetöö korraldusele.

Peaeriala

Peaerialaks on rekreatsioonijuhtimine. Sealjuures on kutsepraktikale pühendatud 6 EAP kuid eriala valikainena saab teostada ka välispraktikat 9EAP mahus. Vabaaineteks on ettenähtud 6 EAP. Magistritöö maht on 24 EAP.

Ka on võimalus õppeperioodi jooksul kasutada Erasmus+ stipendiumit välisõpinguteks, kas siis üheks semestriks või terveks õppeaastaks. Lisaks on pakutakse Erasmuse stipendiumit erialase praktika kogemiseks välisriigis.

Olulised erialaained

Erialaained on seotud nii organisatsioonikäitumise (juhtimine, motiveerimine, isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia, organisatsiooniteooriad, personali-, aja- ja karjääri juhtimine) kui puhke korralduse ja töövõime taastamisele (rekreatiivsete tegevuste ja ürituste kavandamine, ressursside hindamine erialases organisatsioonis, eetika küsimused). Suurt rõhku pannakse ka magistritöö teostamist toetavatele ainekursustele (erialane võõrkeel, uurimisseminarid).

Õppemeetodid on mitmekülgsed, ei puudu ka õppekäigud, juhtumanalüüsid, mitmesugused rühmatöö vormid. Uurimustöö osas toetatakse üliõpilase oma töökeskkonna ja erialast tulenevat seotust rekreatsiooni ja vaba aja temaatikaga.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

    Sisseastumisel tuleb sooritada eksam, mis seisneb rekreatsiooniteemalise essee kirjutamises ja vestluses.

  • Vastuvõtulävend on 70 palli
  • Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglise keelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

    Vastuvõtueksamite ajakava

    ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

 

Reeda Tuula-Fjodorov

Rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava kuraator

Reeda Tuula-Fjodorov on rekreatsioonikorralduse lektor, vaba aja korralduse ja liikumisharrastuse spetsialist, kes on TLU-s oma töötanud juba üle 10 a. Kõrgharidusteed alustas ta Tartus majandusteaduskonnas, BA lõpetanud ja paar aastat erialast tööd teinud, leidis ta tee USA-sse rekreatsiooni ja vaba aja korraldust õppima. Omandanud seal paari aasta jooksul diplomiõppes asjakohaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, tuli ta tagasi Eestisse ning panustas TLU rekreatsioonikorralduse õppekava arendusse, omandades samaaegselt ka siinse magistrikraadi. Tänaseks päevaks on akadeemiline töö ja teaduslikud huvid viinud TTÜ majandusteaduskonda doktoriõppesse, kus keskmes on seiklusturism kui üks osa elamusturismist ja -turundusest. Lisaks TLÜ ametialasele tegevusele on  Reeda projektipõhiselt seotud mitmesuguste vaba aja korralduslike projektidega erasektoris, osaleb mitmete spordialade kutsemisjonide töös, ning on ise aktiivne multispordi ja vastupidavusspordi harrastaja.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Kaarel Zilmer

Rekreatsioonikorralduse lektor

Suusaõpetajaks õppimist alustas aastal 1964 astumisega Tartu Ülikooli, kus tema erialaõpetajaks sai Erna Abel. Töötanud aastast 1969 alates kuni tänaseni õppejõuna nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Kaitsnud teaduskraadi (Ph.D ) 1975.aastal suusatehnika valdkonnas. Teadustöö on puudutanud suusatamise õpetamise metoodikat, liikumisharrastust ja selle korraldust. Oli 11 aastat  teduskonna dekaan ning pea sama kaua ka rekreatsiooni eriala õppekava juht. On kirjutanud erinevates väljaannetes rohkesti artikleid suusatamisest, rekreatsioonist ja liikumisest. Tema viimaste aastate mahukaim töö on vaba suusaveeb www.suusatades.weebly.com, mis on pälvinud ka riikliku spordipreemia. 2016.aastal omistati talle Valge Risti IV astme teenetemärk.

On olnud Eesti Suusaliidu asepresident, juhatuse liige ja peasekretär, samuti Eesti koondise juht MM-del ja Nagano OM-l. Viinud läbi Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) koolitusi.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Karel Kulbin

Rekreatsioonikorralduse lektor

Karel Kulbin (s. 1981) on rekreatsioonikorralduse õpetaja. Hariduse omandanud Tallinna Ülikoolis ja Garrett College’i seiklusspordi instituudis (USA). Õpetamistegevusega on ülikoolis tegelenud alates 2008. aastast ja põhifookuses on ürituste korraldamise valdkonnad: nt. üritusturundus, projekti planeerimine ja juhtimine, ürituste rahastamine ja sponsorlus, ürituste korraldamise praktikad.

Ta on üritusturunduse ja ürituste korraldamise produtsendina tegutsenud alates 2000. aastast ning teostanud selle aja jooksul ca 500 projekti. Osalenud ka mitmete suurürituste korraldamisel: suusatamise Otepää MK etapid, festival Simple Session, Laskesuusatamise Euroopa Meistrivõistlused, suusatamise Juunioride Maailmameistrivõistlused, Palladium Cup jpt. Teaduslikuks huviks on ürituste tulemuslikkus ja eritüübilised mõjud ning spordi- ja liikumisharrastussektori majanduslikud ning sotsiaalsed mõjud. On olnud Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu juhatuse liige ja Eesti Rula Liidu juhatuse esimees. Tegeleb aktiivselt laskesuusatamise harrastajana.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Joe Noormets

Spordisotsioloogia lektor

Joe Noormets on spordisotsioloogia lektor.  Õpetamistegevus hõlmab sotsiaalteaduslikke teemasid järgnevates bakalaureuse ja magistriõppe kursustes: spordisotsioloogia, vaba aja sotsioloogia, spordiajalugu, mängu teooriad, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, eetika kehalises kasvatuses ja spordis ning kvalitatiivsed uurimismeetodid.

Teaduslikuks huviks on sotsiaal-kultuurilised küsimused, mis seotud spordi, mängu ja inimkehaga. Põhifookus on suunatud inimese keha ja kehastuse sotsiaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele analüüsile. Käesoleval hetkel on uurimisteemaks heroilisuse kehastumine Homerose eeposes Ilias. Teadustöö võtmesõnad on keha, kehastumine, kehalise aktiivsuse konfiguratsioonid, liminaalsus.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased 

Harri Ausmaa

Eriala vilistlane ja paide teatri projektijuht

"Heaoluühiskond ja selle poole püüdlemine, ei tähenda vaid materiaalset kindlustatust. Unustatakse, et lisaks kaheksatunnisele tööajale ja kaheksatunnisele uneajale on aeg, mille õigesti sisustamine tekitab palju rohkem heaolu, kui pangakontol seisvad numbrid. Kallid rekreatsioonikaaslased, tegeleme siis alaga, mida õpime või oleme õppinud. Pakume inimestele seda, mis teeb neid (ja läbi selle ka meid) õnnelikuks!"

Triinu Kalle

Tervise Arengu Instituut, vanemspetsialist

"Sain oma esialgu vaid isiklikule huvile tervisliku ja aktiivse eluviisi osas tõenduspõhise tausta ja teadmised. Lisaks oli mul võimalus õppida suurepäraste õppejõudude juhendamisel. Just see kõik on loonud mulle võimaluse töötada Tervise Arengu Instituudis laste ja noorte tervise vanemspetsialistina."

Priit Raamat

Tiigevisioon projektijuht

"Õpingud andsid mulle (lisaks teoreetiliste ja praktiliste teadmiste) meeletult suure tutvusringkonnale,mis on tööalaselt aidanud väga palju! Aktiivsed inimesed on kõik ühte kokku kogunenud ning teevad sel hetkel ja ka hiljem suuri asju!"

 

Taavi Puuorg

Vabaaja insener, üritusturundusagentuuri Acer Eventsi asutaja

“Kui tunned, et tahad ellu viia midagi suurt ja võimsat ning Sul on olemas see säde, siis rekreatsiooni õppides teed oma elu väga põnevaks. Esmalt tundub pisut võõras õppida vabaaja korraldamist, kuid puu taga tuleb näha ka metsa. Alustasin bakalaureuseõppes, nüüd olen magistriõpet lõpetamas - rekreatsioonikorraldust õppides näed maailma hoopis teise (loe: peagi edukama inimese) pilgu läbi.”


Millistel erialadel võib tööd leida?

Kuna tegemist on sageli avatud magistriõppekavaga, siis suur osa õppijaid on juba töötavad spetsialistid mõnelt muult erialalt, mis on omamoodi ka selle õpperühma tugevuseks. Erialane tööpõld on vägagi lai - üritusturundusega ja turunduskommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted, tervise ja liikumise edendamise ja korraldamisega seotud ettevõtted ning organsatsioonid, spordiklubide ja tervisekeskuste töö eestvedamine, turismi ja reisikorraldusega seotud ettevõtted, kohalike omavalitsuste spordi ja liikumise spetsialistid.

Edasiõppimisvõimalused

Rekreatsioonikorralduse eriala lõpetanuid ootab mitmekülgne ja arenev tööturg nii Eestis kui ka mujal maailmas. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

Võta ühendust!

õppekava kuraator: Reeda Tuula-Fjodorov
Õppenõustaja-spetsialist: Karin Esop

PostiaadressRäägu 49, 11311 Tallinn

Telefon(+372) 6391 750

Sarnased erialad

Organisatsioonikäitumine

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise õppekava on Eestis ainus õppekava, mis on mõeldud neile, kelle tööks on inimeste ​ motiveerimine ja juhtimine, organisatsiooni tegevuse korraldamine ning selle tulemuslikkuse tagamine.

Magistriõpe
Eesti keel
50 (kolmel suunal kokku)
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kehakultuur

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri eriala annab laiapõhjalise maailmakäsitluse. Õpitakse inimest põhjalikult tundma nii tema ehituse kui ka talitluse iseärasustes. Õppekava läbimise järgselt on selged kõik peamised spordialad ning nende metoodilised üksikasjad. Ühtlasi omad oskust nõustada üksikisikut liikumisharrastuse soovi ja vajaduse korral ning viia läbi rühmatreeninguid erinevate kehaliste võimete arendamiseks.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
30 päevaõpe, 20 sessioonõpe
Päevaõpe
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kehakultuuri õpetaja

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri õpetajakoolitus annab suurepärase ettevalmistuse igas vanuses liikuja juhendamiseks ja paremale sportlikule tulemusele suunamiseks. Lõpetajad oskavad hinnata liikumisharrastaja võimekust ning lähtuda tema treenimisel individuaalsetest iseärasustest. Tänu pedagoogilistele oskustele tulevad meie lõpetajad toime väga erinevate õppurite juhendamisega. Nad on oma töös loovad ja isikupärased ning annavad head eeskuju oma jüngritele.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Sessioonõpe
Vaata eriala