Jätkusuutlik ülikool

Igal Tallinna Ülikooli töötajal ja üliõpilasel on võimalus järgida soovitusi ja olla eeskujuks jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel.

Olles peamiseks teadmiste loomise kohaks, on ülikoolidel unikaalne võimalus, ja sellest tulenevalt ka kohustus, toetada ja nõustada kogukonda sotsiaalsetes, kultuurilistes, majanduslikes ja keskkonnaalastes küsimustes selliselt, et kogu ühiskonna tegevus vastaks jätkusuutliku arengu põhimõtetele. Seetõttu on ka Tallinna Ülikool liitunud Euroopa Pealinnade Ülikoolide Assotsiatsiooni algatusega Roheline Akadeemiline Jalajälg, et osaleda jätkusuutliku arengu põhimõtete igapäevaelu osaks muutmisel. Oleme tihedas koostöös arvamusliidrite, poliitikakujundajate, kogukondade, ettevõtete ja teiste ülikoolidega ning jagame koos nendega rohelisi praktikaid meie ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Tallinna Ülikooli tegevuskava jätkusuutliku arengu toetamiseks aastatel 2024-2025

Loe, milliseid samme on ülikoolis astutud teadliku tarbimise ja keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste poole - intervjuu Tallinna Ülikooli arendusprorektori Katrin Saksaga.

ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal vastu võetud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki. Mitmed Tallinna Ülikooli teadlaste uurimisteemad aitavad paremini mõista ÜRO ülemaailmse säästva arengu eesmärkide vajalikkust Eesti kontekstis. Vaata ühe minuti loenguid, kus meie teadlased selgitavad säästva arengu teemasid.

Osale ülikooli töötajatele suunatud jätkusuutlikkuse nädalal 29. aprillist 3. maini! 

Kümme rohelist soovitust ülikooli liikmetele

• Linnas liikumine. Tule ülikooli jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga. Autoga tule ainult siis, kui tõesti muidu ei saa. Meie ülikool on Eesti ainuke ülikool, kuhu saab sõita trammiga, mis on üks keskkonnasõbralikumaid liiklusvahendeid.
• Treppidel liikumine. Korruste vahel kasuta liikumiseks võimaluse korral treppi. Lifti kasuta vaid rohkem kui kolme korrusevahe läbimiseks, ülevalt alla tule mööda treppi.
• Ruumide õhutamine. Talvel ava aken ruumi õhutamiseks, mitte temperatuuri reguleerimiseks. Ruumisoojust reguleeri kütteseadmega.
• Kohvijoomine. Kasuta kohvi (aga ka tee ja vee) joomiseks isiklikku tassi, nii saad ülikooli kohvikutes ka  soodustust. Kohvipauside korraldamisel kasuta korduvkasutatavaid nõusid. Kui siiski tekib vajadus ühekordsete nõude järele, eelista taaskasutatavat materjali. Kohvilaua katmisel eelista eestimaist,võimaluse korral mahedat ja võimalikult vähe töödeldut.
• Energiatarbimine. Seadista arvuti ja muud töövahendid minimaalse energiatarbimise režiimile,vajaduse korral küsi abi IT-osakonnast.
• Printimine. Prindi vaid siis, kui on tõesti vaja, ning soovita seda ka teistele. Koosolekumaterjale jm dokumente ei ole vaja printida: ülikoolis on WiFi ja kõik elektroonilised materjalid on igal hetkel kättesaadavad. Võimaluse korral seadista printer väikseima tahmakasutuse režiimile. Kontrolli, kas printer võimaldab trükkida lehekülje mõlemale poolele – kui jah, siis kasuta seda võimalust.
• Prügi sorteerimine. Tekita võimalikult vähe prügi. Kuna seda siiski tekib, sorteeri prügi järgmiselt: paber, orgaanilised jäätmed ja pakendid, mida saab uuesti kasutada.
• Kasuta vett mõistlikult. Ära jäta vett jooksma, võta vaid nii palju kui tarbid.
• Valgustus. Ruumist viimasena lahkudes kustuta tuli.
• Ole eeskujuks. Isiklik eeskuju mõjub ja muudab kõige enam.