ARUKÜLA KOOL
Mai Erbe


Aruküla külakool 1862–1874

Süstemaatilise koolihariduse andmine algas Arukülas 1862. aastal. Sügisel hakati lapsi õpetama külakoolimajas Kulli (Lagedi) tee ääres ühes suuremas rehetares, kus oli piisavalt ruumi. Koolimaja on tänaseni alles praegusel Tõnise kinnistul. Kooli asutajaks ja ülalpidajaks oli Aruküla mõisnik von Baranoff. Kahekümnele lapsele õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja usuõpetust. Kooliõpetajaks oli noor 22-aastane Rein Robach, kes oli lõpetanud Jädivere seminari kolmeaastase kursuse.

Aruküla külakool tegutses selles majas aastatel 1862–1921

Edaspidi oli Aruküla õppeaasutuse nimetuseks vallakool, seejärel kogukonnakool. Koolmeistrid oli järgemööda Friedrich Wachtrik, Jüri Metzer, Karl Oniks.

Kooliaasta algas valdavalt oktoobrikuu teisel poolel ja lõppes aprilli keskpaiku. Mardipäevast küünlapäevani peeti 5, küünlapäevast jüripäevani 6 tundi päevas. Koolipäev algas enne küünlapäeva kell 9, pärast seda kell 8.


Aruküla vallakool 1874–1916

Kool tegutses edasi Kulli tee ääres, kandes vallakooli nime. Kooli pidajaks oli Rae vald. Kool töötas Aruküla kogukonnakoolina, õppeaastaid oli kuus, klassiruume kaks, õpilaste arv kõikus paarikümne ümber. 1885. aastal liideti vallakool administratiivselt vene kiriku kooliga. Vallakoolist sai kirikukooli algaste, mille lõpetamise järel sai edasi minna Aruküla vene kiriku kihelkonnakooli.

Aruküla kooli tunnistus 1905. aastast

Aruküla kooli tunnistus 1905. aastast

Aruküla 3-klassiline algkool 1916–1919

Kool nimetati Aruküla algkooliks ja töötas edasi kogukonnakoolina Kulli tee äärses majas.



Aruküla 3-klassiline kõrgem rahvakool 1919–1925

1919. aastal nimetati kool Aruküla kõrgemaks rahvakooliks. Kool tegutses Kulli tee ääres 1921. aastani ja koliti siis Aruküla mõisa.

Aruküla külakool 2014. aastal

Eesti vabariigi 1919. aasta maaseaduse alusel võõrandati mõisate härrastemajad, mis paljudel juhtudel said koolimajadeks või kingiti tänutäheks Eesti Vabadussõjas silmapaistnud isikutele. Aruküla mõisakompleks anti Kaarel Eenpalule, kes loovutas häärberi Aruküla kooli tarbeks. Kool asus Aruküla mõisahäärberisse 1921. aastal ning sellest ajast alates oli Arukülas üks kool, mis oli Rae valla ülalpidamisel. Kaunis pargis asuva maja alumine korrus on paekivist, ülemine puidust. Kooli tööks kohandati alumine korrus. Teisel korrusel asus põllumajanduslik katsejaam.

Aruküla mõis. Aruküla 6-klassiline kool 1938

Aastatel 1919–1920 vahetus koolis neli korda juhataja. Seda ametit pidasid järgemööda Johannes Mänd, Nikolai Masso, Alvine Maera ja Anastasia Kolberg. 1920. aastal valiti Aruküla kooli juhatajaks endine kirikukooli juhataja Tõnis Orgussaar, kes jäi kooli juhiks kuni 1946. aastani.

Koolijuhataja Tõnis Orgussaar oli mitmekülgne: ta juhatas laulukoori, pasunakoori ja õpetas mitmeid aineid. Õppeaineteks olid looduslugu, ajalugu, matemaatika, laulmine ja võimlemine. Koolis oli rohkem meesõpetajaid ja lapsed olid suhteliselt rahulikud. Kaugemalt tulevad õpilased käisid jala, tuisu ajal tuldi neile hobusega vastu. Õpilaste korrastada ja hoida oli kogu kooli ümbrus. Palliplats asus kahe puu vahel. Igal hommikul oli kooli saalis palvus. Vahetundides jalutati saalis ratasringi.


Aruküla 6-klassiline algkool 1925–1944

Kool töötas Aruküla endises mõisahäärberis. Kooli pidaja oli Rae vald. Kooli juhataja oli kogu selle aja Tõnis Orgussaar. Õppekavva viidi sisse võõrkeeled – vene ja saksa keel. Hiljem jäi ära vene keel. Päris uued ained olid võimlemine ja käsitöö, kodulugu, kodanikuteadus ja kodanike õhukaitse VI klassis. Veel hinnati järjekindlalt ilukirja. Õppenädal oli 6-päevane ja tundide pikkus 50 minutit. Tähtsaks organiks oli kooli hoolekogu, kes pidevalt kontrollis koolikohustuse täitmist 8.–15. eluaastani.

Aruküla tähtsamad sündmused toimusid koolimajas. Seal asus ka Aruküla raamatukogu, Tõnis Orgussaar oli puhkpilliorkestri ja segakoori juht, Jaak Kukman (eestistatult Kalvik) oli samuti koorijuht, õpetaja E. Steinmann tegutses näite- ja tantsujuhina.

Aruküla 6-klassiline kool 1928, klass ja õpetajad
Kolberg, Kukman, Orgussaar, Steinman, Kuusmann

1935. aastal tõstis kool üles rahvamaja asutamise küsimuse, sest seltskondlik tegevus kippus koolielu häirima. 1939. aasta novembris valmiski uus rahvamaja ning ka kool võis oma suuremaid üritusi seal läbi viia.

Aruküla kooli territoorium kuulus Kaarel Eenpalule. 1937. aastal tegi peaminister koolile annetuse 350 krooni.

Aruküla 6-klassilise kooli õpetajad 1938. Kooli juhataja Tõnis Orgussaar
istub vasakul ja õpetaja Jaak Kukman seisab paremal

Koolitöö katkes 1944. aasta alguses ja lapsed saadeti koju õppima. Mõisahoone esimesel korrusel paiknesid saksa sõjaväe laod, üleval elasid sõdurid. Lühiajaliselt asus sõja lõpuperioodil 1944. aasta sügisel koolimajas Harju rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee. Sõja ajal koolimaja suuri kahjustusi ei saanud.


Aruküla 7-klassiline kool 1944–1960. Aruküla mittetäielik keskkool 1945–1952

Sama aasta sügisel algas õppetöö Aruküla mõisas uuesti. Kehtima hakanud nõukogude korra ajal koolid riigistati, nii ka Arukülas. Koolikohustus muudeti 7-aastaseks ja kooli uueks nimeks sai Aruküla 7-klassiline kool. Õpilaste arv kõikus koolis 100 ümber. Aastatel 1946–1949 vahetus koolis kolm direktorit: Alide Sooster, kes varem töötas Anija koolis, Artur Rõõm ja Ago Saarniit.

1949. aastal sai kooli direktoriks Hein Vergo, kes töötas selles ametis kuni 1960. aastani.

Aruküla kool 1950. aastatel. Keelpilliorkester, mida juhatas õpetaja Martin Kruus

Aastatel 1945–1952 kandis kool Aruküla mittetäieliku keskkooli nime, siis muudeti tagasi 7-klassiliseks kooliks.

Aruküla kooli õpetajad 1953. aastal. Esimene rida: Helga Kohv, Helvi Vilippus,
Erika Nõmmik, Sinaida Lakkur. Teine rida: Enn Kalle, Lia Tomberg,
direktor Hein Vergo, Meeta Heinla, Mart Pärt




Aruküla kooli 1953. aasta lõpetajad




VI klass ja õpetaja Enn Kalle 1955. Ees istuvad tulevased Aruküla kooli õpetajad Liivi Vissak-Kivistik ja Taimi Kalberg

Aruküla 8-klassiline kool 1960–1988

1960. aastal muudeti kool 8-klassiliseks. Direktorina asus tööle Evi Eelrand. 1960. aastatel suurenes õpilaste arv pidevalt ning mõis hakkas ligi 200 lapsele juba kitsaks jääma. Koolimaja kõrvale ehitati inernaat 20 õpilase jaoks.

Aruküla kooli õpetajad 1961. aastal. I rida: Sinaida Lakkur, Evi Otters, Astrid Kokk, Helju Siidva, Helvi Vilippus, Erika Nõmmik. II rida: Helga Sirel, Elviira Väli, Virve Volter, Taimi Kalberg, Valentina Asser, Helga Kohv, Meeta Heinla

1964. aastal alustas tööd õhtukool, kus kahe aastakümne jooksul suur hulk õpilasi keskhariduse omandas. Hoolimata kitsastest tingimustest töötasid koolis mitmed õpilaste huviringid: laulukoor, ansamblid, spordiringid, rahvatants, näitering, kellega lavastati isegi mitmevaatuselisi näidendeid. Eriti populaarseks kujunes nelja V–VI klassi poisi ansambel Olmerid, mis sisustas koolipidusid tantsumuusikaga ja kelle tegevus jätkus ka pärast kooli lõpetamist.

Olmerid 1961. Mart Prehing, Tõnis Pärt, Ott Tammaru, Mait Eelrand, Peep Saarniit

Võimlemistunnid toimusid siis mõisa saalis, kus vahetunnis jalutati; riideid vahetati aga õppevahendite ruumis, kus pikas read olid geograafia- ja bioloogiatabelid.

1974. aastal mindi üle kabinetsüsteemile. Vaatamata kitsastele oludele seati sisse keemia-bioloogia-füüsika kabinet ja õpetaja Helvi Vilippuse kuulsaks saanud kunstiklass hoovimajja. Internaadi järele enam vajadust polnud ja selle ruumid võeti kasutusele sööklana. Lõuna toodi termostega Aruküla sööklast, toitu jagasid õpetajad.

Kuna vana mõisahäärber oli lootusetult kitsaks jäänud, võeti vastu otsus ehitada Arukülla uus koolimaja. Ajaloolisel päeval, 21. juunil 1975 märgiti Põllu tänava ääres, endisel rukkipõllul, maha Aruküla uue koolihoone asukoht. 2. novembril 1976 pandi nurgakivi, millesse müüriti kaks ajalehte, käibelolevad mündid ja kooli direktori Evi Eelranna selleks puhuks kirjutatud luuletus. Koolimaja ehitaja ja peamine kulude kandja oli Aruküla kolhoos.

1977. aastal määrati kooli direktoriks Olavi Uuemaa.

Aruküla uus koolimaja Põllu tänavas 1978. aastal




Pidulik marss Aruküla mõisast uude koolimajja. 1.september 1978

Uus koolimaja valmis 1978. aasta 1. septembriks ja kogu koolipere marssis pidulikult vanast koolimajast uude majja aadressil Põllu tänav 5. Õpilasi oli selleks ajaks juba ligi 300, õpetajaid 20 ringis. Juurde tulid veel Pikavere kooli õpilased ja mitmed õpetajad. Üsna pea hakkas ka uus maja kitsaks jääma ning mõned algklassid kolisid 1985. aastal Aruküla lasteaeda.

Aruküla kooli õpetajad aastal 1973. I rida: Helga Sirel, Evi Eelrand, direktor Olavi Uuemaa, õppalajuhataja Helve Vorsman, Margus Olo, Maia-Reta Trampärk, Meeta Heinla. II rida: Mai Erbe, Ester Närep, Valentina Asser, Asta Laug, Erika Nõmmik, Helvi Vilippus




Aruküla kooli õpetajad aastal 1987. I rida: Asta Laug, Leelo Ehrlich, Meeta Heinla, Vaido Niinesalu, direktor Olavi Uuemaa, Luule Saarniit, Laili Pallon, Aili Ige, Enda Torga. II rida: Peeter Moosar, Mai Erbe, Helene Ojasoo, A. Kiidli, Grenate Ilo, Tiina Pall, Helga Sirel, Luule Niinesalu, Helvi Vilippus, Monika Nuka. III rida: Priit Puppart, Ottniel Jürissar, Raol Liedeman

Aruküla 9-klassiline kool 1988–1992

1988/1989. õppeaastal lisati Eesti NSV-s üldhariduskoolidele üks õppeaasta ning Aruküla kool muutus 9-klassiliseks kooliks. Ruumipuudus süvenes seega veelgi. 1989. aastal valiti kooli direktoriks Vaido Niinesalu.

1989. Eesti Lasteorganisatsiooni (ELO) kokkutulekul Paunkülas




Aruküla põhikooli õpetajad 1993. a. Keskel direktor Vaido Niinesalu

Aruküla põhikool

Aruküla põhikooli logo

Alates 1992. aastast kannab kool Aruküla põhikooli nime. Koolivõrgu munitsipaliseerimise järel sai kooli pidajaks Raasiku vald. See oli tol ajal õpilaste arvu poolest suurim põhikool Harjumaal. Alates 1995. aastast on kooli direktor Avo Möls.

1998. aastal pandi kooli uuele võimlale nurgakivi. Uus võimla valmis 2003. aastal. Samal 2003. aastal õnnistati kooli 140. aastapäeval kooli lipp Harju-Jaani kirikus.

Aruküla põhikooli õpetajad 1999. aastal

2008. aastal alustati koolimaja  renoveerimist ja juurdeehituse rajamist. Seoses vana õppehoone ümberehitusega algas 2009. aasta sügisel õppeaasta lasteaias ja vallamajas. 2010. aasta aprillis alustati õppetööd renoveeritud koolimajas, mis avati pidulikult 1. juunil. See on valla neljast koolist suurim, koolis on 14 klassikomplekti, kokku 273 õpilast. Koolis töötab 44 inimest, neist pedagooge 29. Koolil on oma raamatukogu, söökla, võimla ja staadion.

Aruküla põhikool 2014. aasta aprillis

Koolis on töötanud veel mitmeid nimekaid õpetajaid, nagu Meeta Heinla, Erika-Johanna Nõmmik, Enn Kalle, Mai Erbe ja Maia-Reta Trampärk.

* * *

Vaata lisaks:

Aruküla kooli juhatajad ja õpetajad

Aruküla vene õigeusu kiriku kihelkonnakool

Aruküla vaba waldorfkool


* * *

Fotod: Mai Erbe, Jaak Kalle, Vaido Niinesalu erakogust, Aruküla kooli ja Sõnumitooja arhiivist. Kaasaegsed fotod Mait Eerik.