HALJAVA KOOL
lse Tudre


Haljava külakool 1867–1920

Haljava kooli asutamise otsus tehti 1864. aastal. Mõõdeti välja kooli krunt Sambu külas, kohta nimetati Tinametsa mäeks. 1867. aasta talvel toodi palgid, kevadel algas ehitus, sügiseks oli maja katuse all, aga koolimajaks veel ei sobinud. Maja projekteeris mõisahärra von Stackelberg isiklikult.

Haljava külakool alustas siiski Raasiku vallas Haljava külas Peetri talus 1867. aastal. Esimene õpetaja oli samal aastal Kuuda seminari lõpetanud Madis Peelbaum, Peetri talu peremehe vend. Koolis alustas lugemise, kirjutamise, rehkendamise ja laulmise õppimist 10 poissi ja 4 tüdrukut. Tolleaegsest talust pole õnnestunud leida ühtki fotot.



Peetri talu õuepealne 2014. aasta aprillis.
Seal asus talutare, kus alustati Haljava lastele koolihariduse andmist



Haljava algkool Raasikul Tinametsa mäel enne 1920. aastat. Siin oli kool 1968–1920. aasta lõpuni. Sellesse majja jäi I klass ka pärast Haljava mõisa kolimist


1868. aasta sügisel jätkus õppetöö Tinametsa mäel pooleldi valmis koolimajas. Koolimaja ehitati rehetoa ja laudaga. Õpetajaks tuli Jaan Tiitsman, kes oli varem olnud Raasiku mõisa aednik ning pidas ühtlasi vallakirjutaja ametit. Haljavas tehti juba 1868. aastal koolis käimine kõigile 10-aastaseks saanud lastele kohustuslikuks, koolis tuli käia 3 talve. Samal aastal ehitati valmis ka koolimaja rehetuba ja majas kaks eluruumi. Klassitoal jäi ahi ehitamata ja põrand alla panemata. Sel talvel peeti kooli elutoa ühes kambris.

1869. aastal sai maja täiesti valmis, selle õnnistas sisse noor kirikuõpetaja A. Christoph.

Koolimaja oli mõisahärra plaani järgi ehitatud, sel olid kõrged ja suured aknad. Laste magamis- ja seljariideid ning toidunõusid hoiti sahvris.

Jaan Tiitsmann oli Haljava kooli õpetaja kuni 1877. aasta kevadeni. Aastatel 1877–1892 oli õpetajaks kohalik mees Priidik Andevei, kes oli ise juba Haljava kooli kasvandik. Tema ajal lasti teha uued pikad koolilauad koos pinkidega. Üks pikk laud endistest jäeti alles söömiseks. Koolis hakati õpetama ka vene keelt ja geograafiat.

23.aprillil 1895. aastal ostis Haljava kogukond koolikrundi mõisnikult päriseks.

1892–1895 oli Haljavas koolmeister Hans Kitwel, kes lahkus Rae valla kirjutaja kohale. 1895. aasta sügisest tuleb uueks koolmeistriks Kõnnu vallast Johannes Vilippus, kes töötas siin 1942. aastani ja siirdus siis Raasiku kooli.

3-klassiline külakool tegutses selles majas 54 aastat, kuni jäi õpilastele kitsaks. Selles majas oli lapsi õpetamas korraga vaid üks õpetaja. Viimane õpetaja selles majas oli Johannes Vilippus.




Endine Haljava koolimaja Raasikul Tinametsa mäel 2014. aasta kevadel.
Maja on eravalduses ja kasutusel elumajana



Haljava 6-klassiline algkool 1920–1944

1920/1921. õppeaastal muudeti kool Haljava 6-klassiliseks algkooliks. Kooli pidajaks oli Raasiku vald.



Haljava mõis, kus oli aastatel 1920–1962 Haljava kool


1921/1922. õppeaasta jõuluvaheajal koliti kool Tinametsa mäelt endisesse Haljava mõisahoonesse, mille riik 1919. aastal Stackelbergide suguvõsalt võõrandas. Koolijuhataja Johannes Vilippusele, kes pidas seda ametit 1940. aastani, lisandusid õpetajad Einart Luberg ja Otto Jürgens. Õpilasi oli 60 ringis.



Haljava algkooli tunnistus 1925/1926. õppeaastal



Haljava algkooli tunnistus 1925/1926. õppeaastal


Aastatel 1940–1941 oli Haljava kooli juhatajaks Hein Vergo, 1941–1944 Enn Kalle.


Haljava 7-klassiline algkool 1944–1945

Pärast sõja lõppu muudeti 1944. aastal 6-klassilised algkoolid 7-klassiliseks algkooliks. Kool asus jätkuvalt endises Haljava mõisa härrastemajas. 1944. aasta sügisel jäi VII klass siiski avamata, kuna 4 õpilast oli minimaalne, et klass avataks, soovijaid oli vaid 3. 1944/1945. õppeaastal oli kooli direktoriks Ellen Soosalu.


Haljava mittetäielik keskkool 1945–1952


Õppeaastal 1945/1946 sai kool nimetuseks mittetäielik keskkool. Kool asus endiselt Haljava mõisas ja oli 7-klassiline. Aastatel 1945–1947 oli kooli direktoriks jälle Hein Vergo. Ja alates 1947. aastast alates kuni 1962. aastani oli kooli direktoriks Harald Vana (5.09.1913 Muhumaa –1985).


Haljava 7-aastane kool 1952–1962



Haljava kooli õpetajad 1953. Vasakult Naima Holmberg, Elisaveta Treufeldt, Eva Kipp, direktor Harald Vana, Ilse Otsus, Endla Vana, Helga Langel-Veetõusme


1952. aastast kandis kool Haljava 7-aastase kooli nime. 1962. aasta kevadel helises seal viimast korda koolikell. Sel ajal oli koolis õpilasi 60 ringis ja 8 õpetajat. Kool suleti, kui Raasiku 8-kl kooli uus maja Raasiku alevikus valmis sai. 1962. aasta sügisest õppisid seal ka Haljava lapsed. Ükski Haljava õpetaja Raasiku kooli ei läinud. Haljava kool oli tegutsenud ühtejärge 95 aastat.



Haljava mõis 2014. aasta kevadel. Hoone seisab kasutuseta



* * *

Vaata lisaks:

Haljava koolijuhatajad

* * *

Fotod Ilse Tudre, Priit Andevei, Jaak Kalle albumitest. Kaasaegsed fotod Mait Eerik.