Tööd õppekava loomise alustest ja laste tunnetuslike protsesside arendamisest tegid Hilda Taba tuntuks nii Ameerikas kui Euroopas. 1962. aastal ilmus tema raamat Õppeprotsessi projekteerimine: teooria ja praktika (Curriculum Development : Theory and Practice). Arvestades nii ühiskonna nõudeid kui ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat ning kaasates töösse tegevõpetajad, tõstis Hilda Taba esile seitse olulist momenti õppekavade arenduses:

1. haridusvajaduste (-nõudluse) diagnoosimine;
2. eesmärkide formuleerimine;
3. õppesisu valimine;
4. õppesisu organiseerimine;
5. õpikogemuse valimine (õppeprotsessi kujundamine);
6. õpikogemuste organiseerimine (metoodika);
7. määratlemine, mida, millisel viisil ja milliste vahenditega hinnata.

Mõtlemise kujundamine oli üks Hilda Taba olulisi uurimisvaldkondi. Õpetamine ei piirdunud tema jaoks ainult teadmiste edastamisega, vaid oli vahendiks õpilaste mõtlemise arendamisel, mida ta käsitles kui lapse ja temale laekuva informatsiooni aktiivset vastastikust toimet, kus õpetajal on oluline roll mõtlemist
suunavate ja stimuleerivate küsimuste esitajana. Tema tegevust iseloomustas pidev kontakt pedagoogidega, orienteeritus mitte ainult lapsele, vaid ka õpetajale. Ta töötas välja kolm õpetamise strateegiat (nn Taba induktiivse mõtlemise mudel): 1) mõistete kujundamine, 2) järeldamine ja üldistamine, 3) üldistuste rakendamine.

1967. aasta juuli alguses juhendas Hilda Taba San Franciscos laste loogilise mõtlemise arendamise seminari. Paar päeva hiljem sattus ta äkilise haigushoo tõttu haiglasse ja suri 6. juulil 1967.

Hilda Taba auks nimetati tema juhtimisel 1966. aastal San Francisco Ülikoolis alustatud nelja-aastane uurimisteema Taba õppekava arendusprojektiks.

Hilda Taba haud San Franciscos

Okupeeritud Eestis elavate sugulastega oli Hilda Taba alates 1940. aastate lõpust olnud kontaktis kirja teel. 1966. aastal külastas ta viimast korda oma sünnimaad.

Hilda Taba Tallinna sadamas 1966. aastal;

Hilda Taba sugulaste keskel

Õed Aaja, Hilda ja Marta

Eesti pedagoogikaringkondades oli tema nimi kuni 1980. aastate lõpuni peaaegu tundmatu. Alles 1988. aastal ilmus Õpetajate Lehes Hilda Taba teadusloomingut ja karjääri tutvustav artikkel. 1989. aastal korraldas taasasutatud Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts Hilda Taba mälestuspäeva Tartus ja Tallinnas; 1992. aastal tähistati rahvusvahelise konverentsiga Tartus Hilda Taba 90. ja 2002. aastal 100. sünniaastapäeva.

Rahvusvahelisest konverentsist “Hilda Taba 90” osavõtjad
TRÜ raamatukogu ees ja Kooraste koolimajas 1992. aastal