ÕA bänner

Õ

pilasakadeemia pakub 2021 aasta sügissemestril noortele välja 9 kursust. Registreeritakse läbi TÕIS süsteemi.

Registreerimine sügissemestri kursustele on lõppenud!

Vastavalt valitsuse kehtestatud reeglitele peavad täiendkoolituses enne koolitustegevust kõik inimesed alates 18.eluaastast esitama COVID tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. 
PCR test peab olema tehtud kuni 72h ja antigeeni test kuni 48h enne tunni algust. Teste saab teha lisaks testimispunktidele ka paljudes apteekides, mis annavad samuti ametliku tõendi. Võimalus on ka kohapeal kiirtest teha, kuid Õpilasakadeemia neid ise ei paku, ehk need tuleks endal kaasa võtta.
COVID tõendi esitamine ei ole alaealisele kohustuslik.
Haiguse korral palun jääge koju, kuni olete kindlad oma nakkusohutuses.

Arved kursuste eest esitatakse peale registreerimise tähtaja lõppu, seega ei tasu muretseda kui peale registreerimise kinnituskirja kohe arve ei saabu.

Tule uuri, mida Sinu tulevane eriala endast kujutab!

Ristmeedia - mis, miks ja kuidas (Veebikursus)

Kursuse eesmärk on teadvustada, mõista ja väärtustada ristmeediat kui eriala; saada aimu ristmeedia sisu loomisest ja mõjust inimestele, kujundada vajalikud oskused ristmeedia olemuse mõistmiseks, ristmeedia sisu tarbimiseks, loomiseks ning analüüsimiseks.

Ristmeedia eriala on segu audiovisuaalsisu loomisest, loo jutustamisest ja meediamajandusest. Kui otsustad ristmeedia valida, õpid loo jutustamist, nii et see liigub eri suundades ja eri platvormidel. Näiteks võib lugu tutvustada filmina, laiendada teleseriaalidena ja lõpuks isegi elava esitlusena.

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Sisu Õppejõud
2.10.2021 12.00-16.00 V302/ zoom Sissejuhatus teemasse Rist-ja transemeedia enamlevinud terminid. Ajalugu. Siiri Häidma
16.10.2021 11.00-16.00

V302/

zoom

Platvormid Platvormi olemus ja eripärad ristmeedia turunduses. Sotsiaalmeedia platvormid. Publiku kaasamine. Siiri Häidma
30.10.2021 11.00-16.00

V302/

zoom

Loojutustus, enda loo alustamine.  Stsenaristika põhitõed. Loo klassikaline struktuur, selle adaptsioon nüüdismeedia formaati Siiri Häidma
13.11.2021 11.00-14.00

V302/

zoom

Ideede arendus ja esitlemine The Art of the Pitch Siiri Häidma
4.12.2021 11.00-14.00

V302/

zoom

Esitlused   Siiri Häidma

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Kaia Ljaš, kaia.ljash@tlu.ee, 6199908

3D mudelid, visualiseerimine ja printimine

Kursuse eesmärk on kujundada baasteadmised 3D modelleerimise valdkonnas, saada ülevaade mudelite loomisest, skaneerimise võimalustest ja 3D printimisest. Tänapäeval on arvutimaailmas üheks olulisemaks eesmärgiks innovaatilistele ja edumeelsetele ideedele rakenduse leidmine.

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema sisu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 14.00 T-302 Modelleerimine Sissejuhatus, Mudelauto modelleerimine Kalle Kivi
16.10.2021 10.00 T-302 Modelleerimine Mudelauto modelleerimine Kalle Kivi
30.10.2021 10.00 T-302 Skaneerimine Skaneerimine ja 3D printimine Tanel Toova
13.11.2021 10.00 T-302 Skaneerimine Skaneerimine ja 3D mudeli printimine Tanel Toova
27.11.2021 10.00 T-302 Visualiseerimine Mudeli visualiseerimine, skaneeritud objekti lisamine ja video loomine Andrus Rinde
4.12.2021 10.00 T-302 Visualiseerimine Mudeli visualiseerimine, skaneeritud objekti lisamine ja video loomine Andrus Rinde

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Kersti Maidra, kersti.maidra@tlu.ee, 6409428

Pedagoogiline mõtlemine õppimisest ja arengust (veebikursus)

Sellel kursusel on oodatud õppijad, kellele pakub huvi hariduspsühholoogiline lähenemine õppimise protsessile. Kursuse käigus luuakse ülevaade peamistest mäluprotsessidest, motivatsiooni olemusest, strateegilisest õppimisest ja maailma tajumisest. Lisaks tehakse pilguheit tänapäeva pedagoogi maailma ja peamistele trendidele tööturul.

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 10.15-13.45

T-412/

zoom

Sissejuhatus: Õppimine ja mälu Lähenemine õppimisele läbi neuroteaduse. Õppimisega seotud müüdid Kätlin Reinik
9.10.2021 10.15-13.45

T-412/

zoom

Täidesaatvad funktsioonid, pidurdusprotsessid ning kognitsioon ja metakognitsioon Millised on töömälus aset leidvad tugiprotsessid? Miks on erinevates arengufaasides raske end pidurdada ja käitume impulsiivselt? Kuidas tajume ennast ümbritsevast maailma? Kätlin Reinik
23.10.2021 10.15-13.45

T-412/

zoom

Strateegiline ennastjuhtiv õppimine Tutvume ennastjuhtiva õppija kontseptsiooniga. Mida võib nimetada õpioskuseks ja mida õpistrateegiaks? Kuidas rakendada õppimises ja õpetamises õpistrateegiaid? Kätlin Reinik
6.11.2021 10.15-13.45

T-412/

zoom

Motiveeritud mõtteviis Tutvumine inimeste psühholoogiliste baasvajadustega ja võimekus uskumustega. Kuidas toetab baasvajaduste rahuldamine motivatsiooni tekkimist? Motivatsiooni ja võimelususkumuste mõtestamine eelteadmistest ja -kogemustest lähtuvalt. Kätlin Reinik
20.11.2021 10.15-13.45

T-412/

zoom

Kokkuvõtete tegemine: Turvatunde tagamine suhete loomisel ja tagasiside Toetavate ja turvatunnet tagavate suhete loomine. eelnevate kogemuste roll uute suhete loomisel. Edasiviiva tagasiside loomine. Kursusele edasiviiva tagasiside andmine.  Kätlin Reinik

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Riina Stahl, Riina.Stahl@tlu.ee, 6199774

Eripedagoogika - avasta kaaslase eriline maailm (veebikursus)

Koolituselt saab baasteadmised erivajadustest ning erivajadustega noorte võimalustest Eestis.

 

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 12.00-15.15

M-421/

zoom

Sissejuhatus Kohtumist alustatakse tutvumise ja interaktiivse viktoriiniga "Kui hästi tunnen eripedagoogika termineid?" Seejärel käsitletakse järgmisi ülevaatlikke teemasid: sissejuhatus eripedagoogikasse; ülevaade enam esinevatest erivajadustest; kaasava hariduse põhimõtted.  Seejärel saavad kõik osaleda vestlusringis: "Mina ja erivajadustega noor". Õppepäev lõpetatakse õppefilmi vaatamisega intellektipuudega laste arendamisest. Iseseisva kodutöö tutvustus.  Lii Lilleoja
16.10.2021 10.15-13.30

M-421/

zoom

Liikumispuue Liikumispuue. Tutvumine liikumispuudega noorega. Alustatakse  lühiloenguga liikumispuude liikidest, tekkepõhjustest ja rehabilitatsioonivõimalustest.
Järgneb arutelu gruppides ning grupitööde kokkuvõtted. Seejärel toimub kohtumine liikumispuudega noorega,  kes räägib oma elust, haridusteest,  vaba aja tegevustest ning tulevikuplaanidest.  Võimalus esitada küsimusi.
Vaadatakse filmi „1+1“, järgneb filmi arutelu.
Lii Lilleoja
30.10.2021 10.15-13.30

M-421/

zoom

Nägemishäire Nägemispuuete põhjustest, olemusest ning sügava nägemispuudega ja pimedate noorte õpetamismeetoditest. Tutvutakse pimedate laste arendamisel kasutatavaid õppevahendeid ning igapäevaseid abivahendeid. Grupitööna mõeldakse küsimustele, mida esitada nägemispuudega noorele. Toimub kohtumine sügava nägemispuudega noorega, kes räägib oma haridusteest, vaba aja tegevustest ja tulevikuplaanidest.  Diskussioon ja küsimuste esitamine. Lii Lilleoja
13.11.2021 10.15-13.30

M-421/

zoom

Kuulmishäire Alustatakse väite-testiga kuulmispuudest ning arutletakse testi väidete üle.  Jätkatakse lühiloenguga kuulmispuuete põhjustest, liigitusest, kurtide õpetamise erinevatest meetoditest. Õpitakse sõrmendamist ja lihtsamaid viipeid. Grupitööna valmistatakse  meelespea kuulmispuudega inimesega suhtlemiseks. Seejärel toimub kohtumine kurdi noorega viipekeele tõlgi vahendusel.  Noor räägib oma  haridusteest, vabaaja tegevustest ja tulevikuplaanidest. Järgnevad küsimused ja vastused. Lii Lilleoja
27.11.2021 11.00-13.30

M-421/

zoom

Autism. Kodutööde esitlus. Lõpetamine Alustatakse grupitööga "Mina ja autism", seejärel tehakse kokkuvõte grupitööst. Jätkatakse lühiloenguga autismi olemusest, põhjuste alaliikidest ja suhtlemisest erivajadustega noortega. Seejärel toimub iseseisvate kodutööde esitlus ("Intervjuu erivajadustega noorega"). Pärast iga esitlust saavad kaasõppijad kommenteerida ja esitada küsimusi. Seejärel tehakse kokkuvõte. Kursuse lõpetab tagasiside ja lõpuring.  Lii Lilleoja

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Riina Stahl, Riina.Stahl@tlu.ee, 6199774

Rakenduspsühholoogia (Kohad täitunud!)

Rakenduspsühholoogia kursuse teemad aitavad sul mõista inimest ja tema vajadusi, mõttemaailma ning häireid. Püüame mõista miks tehakse vastavaid valikuid ning kas need on alati parimad valikud. Kas meie ühiskond aitab kaasa või saab ära hoida häireid?

 

Kuupäev Kellaaeg Ruum   Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 12.15-15.45  M-225          Stress igapäevaelus Stressiolukorrad igapäevaelus ja meie reaktsioon stressoritele, stressireaktsioonide bioloogiline pool ning selle seoseid meeleoluhäirete (ärevushäired, depressioon) ja läbipõlemisega. Posttraumaatiline stressihäire ja riskikäitumine. Janno Pajupuu
16.10.2021 12.15-15.45 E-õpe    Sõltuvused Erinevatest sõltuvustest, mis ohustavad noori. Räägime lähemalt nikotiini, alkoholi, narkootikumide ja sotsiaalmeediaga seotud sõltuvustest. Antakse ülevaade sõltuvusele iseloomulikest tunnustest ning pikaajalise sõltuvuse tagajärjel tekkivatest terviseprobleemidest. Samuti arutletakse võimaluste üle, kuidas sõltuvusest vabaneda. Kadri Pakaste
30.10.2021 12.15-15.45 Zoomis   Mõjustamispsühholoogia Räägime mõjustamise psühholoogia olemusest ja põhilistest mõjustamisvõtetest. Püüame aru saada, kuidas meid vahel veendakse tegema midagi, mis meil tegelikult plaaniski polnudki ja tagantjärele on raske mõista, kuidas nõustusime. Uurime lähemalt mõjustamise maagiat! Janno Pajupuu
13.11.2021 12.15-15.45 Zoomis       Karjääri planeerimine Loengu eesmärgiks on anda lühiülevaade karjäärinõustamise teooriatest ning eneseanalüüsi ja karjäärivalikute erinevatest meetoditest. Mõtiskleme karjääri kui mõiste üle, vaatame karjääriplaneerimise teooriaid, räägime eesmärgi seadmisest, valikutest ja otsustamisest. Loengu käigus teeme läbi mitmeid praktilisi harjutusi, mis aitavad kaasa oma karjäärivalikute tegemisel. Kaisa Linnamägi
27.11.2021 12.15-15.45 Zoomis   Ajaplaneerimine Ajaplaneerimise loengus teeme palju praktilisi harjutusi, mis aitavad aru saada kuhu ja kuidas me oma aega kulutame. Saad aimu sellest, kuidas otsuseid vastu võtta, et aeg kuluks sinna, kuhu seda päriselt investeerida soovin. Ehk siis vaatame lähemalt enda ajaplaneerimise teadlikkust, eesmärke ning otsuseid ja valikuid. Kaisa Linnamägi

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Kädli Riitsaar, kadli.riitsaar@tlu.ee, 6409470

 

Sissejuhatus looduse seadustesse

Kursuse eesmärgiks on kujundada kriitilist ja süsteemset mõtlemist ning soodustada loodusteaduste olulisematest seaduspärasustest arusaamist.

Looduses toimuvate protsesside mõistmiseks on vaja korraldada eksperimente ja viia läbi mõõtmisi. Katsete teostamisel lähtume loodusteaduslikust uurimismeetodist ja kasutame erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid. Katseandmete analüüsimise aluseks on statistilised meetodid ja graafikute koostamiseks desmos.com. Kursuse eesmärgiks on avardada loodusteaduslikke teadmisi ja arendada mõõtmistega seotud oskusi. Kursuse raames planeerime ja disainime katseid, mis võimaldavad leida lahendusi ja vastuseid mitmesugustele füüsika ja keemiaga seotud probleemülesannetele. Näiteks mõõdame elektri- ja magnetvälja ning radioaktiivse kiirguse omadusi ja läbitungimisvõimet; määrame Plancki ja Boltzmanni konstandi väärtused; vaatleme perioodilisi protsesse (mehaanilist ja elektromagnetilist võnkumist), teostame eksperimendid keemilise reaktsioonikiiruse ja entalpia määramiseks.

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
9.10.2021 10:00 T-202 Perioodilised liikumised looduses Eksperimendi teostamise ja analüüsimise põhimõtted. Sõltuvuste graafiline kujutamine (desmos.com) ja Pasco Sparkvue. Mehaanilised võnkumised. Katrin Soika, Erkki Soika
23.10.2021 10:00 T-202 Gaasi kirjeldavad seadused. Keeminise reaktsiooni olemus.  Gaasi rõhu ja ruumala graafik. Boltzmanni konstandi määramine. Entalpia ja reaktsioonikiirus. Katrin Soika, Erkki Soika
6.11.2021 10:00 T-202 Elektrivool, elektri- ja magnetväli Pinge ja voolutugevuse sõltuvus hõõglambis ja LEDis. Metalli elektrokeemilise ekvivalendi määramine. Katrin Soika, Erkki Soika
20.11.2021 10:00 T-202 Elektromagnetline võnkumine ja valgus Lihtsaima elektromagentilise võnkeringi koostamine ja sumbava võnkumise uurimine. Valgus kui elektromagnetiline lainetus. Juuksekarva läbimõõdu määramine laseriga. Peegelpinna loomine ja peegeldumisseadus. Katrin Soika, Erkki Soika
4.12.2021 10:00 T-202 Aatom ja aatomituum. Radioaktiivsus Aatomi mudeli areng ja tänapäevane ettekujutus aatomist ja molekulist. Plancki konstandi määramine. Radioaktiivse kiirguse omadused ja läbitungimisvõime uurimine. Katrin Soika, Erkki Soika

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Erkki Soika, erkki@tlu.ee, 55655780

Antropoloogia: uurides kaasaegseid kultuure (eesti ja inglise keeles) (veebikursus)

Kursuse jooksul tutvustatakse antropoloogia eriala tähendust ja olulisust kaasaegses maailmas. Erinevad õppejõud ja endised tudengid jagavad oma kogemusi ning nägemust sellest, miks just antropoloog on üha hinnatum spetsialist erinevatel töökohtadel. Arutletakse, miks just antropoloogina on meil juurdepääs inimeste väga isiklikele eluaspektidele, samas aga oskus märgata ja analüüsida laiemaid ühiskonnaprobleeme.
Õppejõud käsitlevad erinevaid teemasid, sidudes neid oma spetsiifiliste välitöökogemustega mitmetes maailma paikades. Arutletakse selle üle, milliste meetoditega uurida ühiskonnaprobleeme nii, et ka inimese isiklikud kogemused ja vaatenurgad oleksid väärtustatud. Seejuures uuritakse ka, kuidas kasutada etnograafilist filmi nende erinevate kogemuste edasi andmiseks. Kursuse jooksul arutletakse ka inimese ja keskkonna vaheliste suhete üle ning selle üle, milline on inimese roll keskkonnaprobleemide tekkes ning nende lahendamisel erinevates ühiskondades.  Sealjuures uuritakse, kuidas digitaalne maailm, sh arvutimängud  mõjutavad looduskeskkonda . Analüüsitakse ka,  mida tähendab töö ja töötamine üha kiiremini globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas. Räägitakse pagulasteemast Eestis ja Euroopa immigratsioonipoliitikast antropoloogilises võtmes.   Ja lõpuks  arutletakse ka selle üle, kuidas antropoloogiaõpe aitab meil põnevaid töökohti leida.
 

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 12.15-15.45

A-325/

zoom

What is anthropology? A Historical Review of Anthropological Cinema (Loeng toimub inglise keeles) This lecture will discuss what is anthropology, from the perspective of the history of anthropological cinema. Anthropologists have been using film as a central methodological tool since the late 19th century. This lecture will examine the different ways in which anthropologists have used cinema and film-making methodologies in carrying out their research and in presenting their findings. The lecture will particularly examine some of the contradictions and contributions that have emerged with the implementation of the visual medium in anthropological research. It will place these contradictions within the development of anthropological discourse and the development of documentary film in general. Ultimately, the lecture will examine the relationship that anthropologists have historically had with visual media and relate these relationships to the history of cinema. Carlo Cubero, antropoloogia dotsent
9.10.2021 12.15-15.45

A-325/

zoom

Antropoloogi pilk ning inimese ja keskkonna vaheliste koosmõjude uurimine Teises loengus keskendume keskkonna ja inimeste vahelistele suhetele ning kuidas seda antropoloogia abil uurida. Loengu esimeses osas räägime ülevaatlikult keskkonnaantropoloogiast ning toome erinevaid näiteid, kuidas antropoloogid on keskkonda uurinud. Seejärel proovime ise antropoloogilisi meetode kasutades mõista paremini tallinnlase ja linnakeskkonna koosmõju. Tunni teises pooles kehastume antropoloogideks ning astume loenguruumidest välja, et läbi viia mini-uurimustöö. Loengu viimases osas analüüsime oma tulemusi ning arutame, mida uut õppisime tänu antropoloogilisele pilgule. Mini-uurimustöö olemus sõltub ilmast. Uurimustöö tarbeks palun kaasa võtta väike märkmik või päevik ning kirjutusvahend. Joonas Plaan, antropoloogia lektor
30.10.2021 12.15-15.45

zoom

Asylum-seekers, settled refugees, and detained migrants in Estonia. (loeng toimub inglise keeles) This lecture will focus on  an anthropological fieldwork among asylum-seekers, settled refugees, and detained migrants in Estonia. The lecture will explore the stories of a wide variety of migrants, primarily within Vao Accommodation Center and Harku Detention Center, and ultimately provides a better understanding of Estonia’s asylum system.  Timothy Anderson, antropoloogia doktorant ja nooremteadur Tallinna Ülikoolis 
13.11.2021 10.15-13.45

zoom

Tööantropoloogia

10:15-11:45 Mari Valdur: Bioloogilise soo ja sotsiaalse soorolli eristus maailmas ning ka meie ühiskonnas on võrdlemisi hiljutine nähtus. Soorollide mõiste selgitab, mil määral ning kuidas on meie identiteet kujundatud sotsiaalsete struktuuride ja suhete poolt. Selles loengus arutame võrdlevalt Eesti ja Mongoolia näiteid soorollidega seotud protsessidest. Kuidas on soorollide olulisus täna seotud laialdasemate ajalooliste protsessidega? Kuidas on üleminek sotsialismilt turumajandusele soorollide mõistet ja selle kasutust mõjutanud? Kuidas suhestuvad riik ja erinevad rahvusvahelised (arengu)organisatsioonid soorollide mõistega? Ja kuidas kujundab soorollide kategooriline kasutus reaalsust, inimeste igapäevaelu ning heaolu? Loeng ja seminar selgitavad, kuidas on võimalik selliseid teemasid uurida kasutades etnograafilist osalusvaatlust ning teisi meetodeid, millel antropoloogiline töö põhineb. 

12:00-13:45 Eeva Kesküla:
Enamus meist kasvab üles teades, et selleks et elada, peame tegema tööd. Töö on tüütu kohustus, mis röövib meie vaba aega ja takistab meid tegelemast muude, loomingulisemate asjadega. Samuti on  töö see, mis annab meie elule mõtte, annab meile rolli, mis teeb meid kogukonnas hinnatuks ja vajalikuks. Töö tekitab tihti tülpimust, mittetöötamine aga süütunnet. Majandusantropoloogia alateema 'töö' on hea viis seletamaks mitmeid antropoloogia keskseid küsimusi, kuna kõigil meil on sellega isiklik suhe. Kuid kas tööd mõistetakse kõigis ühiskondades ühtemoodi? Mis on töö ja mängu vahe? Millepärast tekib ühiskondades tööjaotus, kus erinevaid ülesandeid või ameteid jagatakse lähtuvalt soost, vanusest ja sotsiaalsest klassist? Miks töötatakse mõnes kultuuriruumis palju rohkem kui mõnes teises? Kas töö eest peaks alati raha saama? Ja kas tehnoloogia areng tähendab, et masinad teevad igava töö meie eest ära? Mida tähendab COVID 19-ga seotud massiline kaugtööle üleminek?
Selles loengus tutvustatakse läbi töö teema antropoloogia võtmeküsimusi ning tehakse töö teemaga seotud mõtteharjutusi. Antropoloog Eeva Kesküla, kes on uurinud kaevurite tööd Eestis ja Kasahstanis, ning globaalseid diginomaade seletab, miks tasub tööd uurida ning millised on sellega seotud takistused ja väljakutsed.

Eeva Kesküla, antropoloogia dotsent. Mari Valdur, PhD
27.11.2021 12.15-15.45

zoom

What can anthropologists learn from videogames? (And what can a game designer learn from anthropology?) (loeng toimub inglise keeles) Videogames are usually not the first thing that comes to mind when one thinks of anthropology. But as anything that people do, gaming can (and should) be studied anthropologically. Instead of going to a far-away land to observe how people live there, an anthropologist can join an online multiplayer game and investigate how players interact in it. Or, instead of an exotic tribe’s rituals, an anthropologist nowadays can study the equally unusual habits of videogame developers. Or they can look into how different cultures play, make, and understand games differently. In this lecture, I will discuss what anthropologists can learn from these approaches and how anthropology has informed the work of some game designers. In addition, we will also look into the relationship between videogames and environmental issues. We will explore whether videogames are harmful for our environment or could these games also educate us to become more aware of environmental issues. Mikhail Fiadotau, antropoloogia doktorant Tallinna Ülikoolis

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Carlo Cubero, carlo.cubero@gmail.com, 59174679

Sotsioloogia algajatele (vene keeles) (veebikursus)

Курс по социологии знакомит слушателей с сущностью общества, законами его развития и функционирования,  основными проблемами общества, методами их изучения. Курс будет полезен и тем, кто на ряду с социологией интересуется и другими социальными науками, такими как политология, психология, история, экономика, юриспруденция и пр. Курс полезен и для тех, кто задумывается, например, о профессии социального работника
 

Kuupäev Kellaaeg Ruum Loenguteema Loengu lühikirjeldus Õppejõud
2.10.2021 12.00-15.30

M-649/

zoom

Социология, это .... И с чем же эту социологию едят? Являетесь ли Вы Homo Sapiens, Homo Oeconomicus или Вы Homo Reciprocans? Через сравнения с другими науками, лекция знакомит слушателей с областями социологического знания, поднимает вопросы, на которые социология отвечает и учит видеть проблемы, которые социология как наука призвана решать Margarita Kazjulja, PhD.
16.10.2021 12.00-15.30

M-649/

zoom

Школа (ВУЗ) как (добровольная) тюрьма

Кто не работает, тот не ест…?  

Лекция посвящена различным значениям, придаваемым образованию и обучению, функциям образования, школьной деятельности, субъективным и объективным аспектам осмысления происходящего в школе, тому, что можно  «предпринять» с полученным образованием, склонность системы образования к созданию дискурса, связанного с высокой ценностью образования. Остановимся на других аспектах непрерывного обучения, на решении проблем обучения на протяжении всей жизни и во всех областях жизни. 

В ходе лекции рассматривается функционирование рынка труда в Эстонии. На основе данных социологических исследований анализируются возможности поиска рабочего места и построения успешных карьер для различных социальных групп. Что означает различие возможностей на рынке труда для функционирования всего общества в целом и как можно снизить неравенство, связанное с полом, возрастом, этнической принадлежностью?

Margarita Kazjulja, PhD
30.10.2021 12.00-15.30

M-649/

zoom

„Кто без греха, пусть первым бросит камень“  Здоровый образ жизни – легальная конопля (каннабис)? Наркотики – для кого-то образ жизни и клубная культура, а для кого-то зависимость и падение по спирали? «Мокрая» и «сухая» культура потребления алкоголя: чем различаются представители молодежи из Южной и Северной Европы? Хорошие дети – те, кто растут без кнута (без порки)? Семейное насилие - нужно ли оказывать помощь тому, кто применяет насилие в близких отношениях? ВИЧ-положительные люди и их стигматизация. Проституция и социологические аспекты покупки секса. Лекция будет сосредоточена на обсуждении границ между нормальным, отклоняющимся и преступным поведением Roman Krõlov (BA, magistrant)
13.11.2021 12.00-15.30

M-649/

zoom

Глобальный или местный, чужой или свой? Культурное разнообразие: этническая культура, массовая культура, субкультура, элитарная культура ... Как можно охарактеризовать Эстонию исходя  из ее культурного контекста? Какую часть населения Эстонии составляют представители разных культур, как они расположены в Эстонии? Зачем нужно чтобы существовали различные культуры? Как учитывать и поддерживать культурное разнообразие внутри одной страны? Что такое культурная идентичность, каково ее значение? Как можно сплотиться, будучи представителями разных культур? Национальная идентичность и культурное разнообразие, баланс между единством и различиями. Marianna Makarova (MA, doktorant)
27.11.2021 12.00-15.30

M-649/

zoom

Постковидные мобильности
 
Исторически кризисы, подобные текущему, представляли большой интерес для ученых, усиливая общественные процессы и обнажая существующие в них проблемы. Так и 2020-й войдет в историю как год, когда мир остановился в попытке пресечь движение коронавируса через государственные границы. По всему миру правительства начали разделять «необходимые» передвижения от «излишних», менять поведенческие и потребительские привычки людей, а так же сложившийся уклад жизни, переведя миллионы людей на удаленную работу и учебу. В рамках данной лекции попытаеся ответить на вопрос, что социологи подразумевают, когда говорят о «мобильности», как (не)мобильнсоть изменила нашу жизнь, и как она превратилась в одно из важнейших исследовательских направлений современной социологии. Juri Petruhhin (MA, doktorant)
4.12.2021 12.00-13.30

M-649/

zoom

Seminar Во время семинара слушатели курса знакомят со своими эссе, которые были написаны по одной из тем, освещенных в лекциях. Обсуждение, вопросы. Margarita Kazjulja, PhD
 

Tutvu õppekavaga ja registreeri kursusele

Kursuse koordinaator: Margarita Kazjulja, PhD, kazulja@tlu.ee, 56843302

MOOC Digitaru informaatika kursus (Veebikursus)

Kõigil gümnaasiumiõpilastel on 3-5 liikmeliste meeskondadena võimalik taotleda osalemist Õpilasakadeemia raames korraldataval informaatika kursusel Digitaru.

Digilahenduse arendusprojekt (koodnimega DigiTaru) on viimane, kokkuvõttev osa gümnaasiumi informaatika ainekavast. Digitaru eesmärk on rakendada meeskonnatöös eelnevatel informaatika valikkursustel õpitut konkreetse tarkvara arendusprotsessis.

Digitaru on koodnimi gümnaasiumi praktilise uurimistööna teostavalt tarkvara-arendusprojektil, milles osalevad 3-5 õpilast erinevates rollides: projektijuht, programmeerija, disainer, analüütik, testija (ühel õpilasel võib olla neist 1-2 rolli). Digitaru projekti jooksul rakendatakse eelnevalt gümnaasiumi informaatika valikainete raames kujunenud teadmisi ja oskusi, et luua konkreetse sihtrühma vajadustest lähtuva tarkvaralahenduse (nt. mobiili- või veebirakenduse) prototüüp. Õpilaste soovi korral võib sellel projektil olla ka riistvaraline komponent (nt. asjade interneti, robootika, liitreaalsuse või mehhatroonika valdkonnast).

Projekti kestel mängitakse läbi agiilse (väleda) tarkvaraarenduse tsükkel idee genereerimisest kuni valminud prototüübi testimise ja esitlemiseni. See arendustsükkel on jagatud kaheksaks etapiks, millest igaühel on konkreetsed ülesanded igale rollile tiimis. Üks etapp kestab üldjuhul 2 nädalat, kokku on Digitaru projekti kestuseks 16 nädalat. Soovitavalt kohtub tiim kord nädalas vähemalt üheks paaristunniks, et ühiselt tegelda antud etapi põhiülesannetega. Iga etapi ülesannete lahendused esitatakse kokkulepitud veebikeskkonnas.

Projekti tulemused on kooliga kokkuleppel võimalik kaitsta kollektiivse uurimistööna.

Registreerumistähtaeg kursusele on 26.september. Õppetöö periood on 2.oktoober - 8. jaanuar ning toimub Zoom vahendusel iga kahe nädala tagant.

Kursus on osalejatele TASUTA, seda rahastab IT akadeemia.

Registreeri Digitaru projekti

Lisainfo: Mart Laanpere, haridustehnoloogia vanemteadur,  martl@tlu.ee