rektori valimine

Kandidaadid

Katrin Niglas
Tõnu Viik

Katrin Niglas

Tõnu Viik

 

Tulevased sündmused

Rektori valimine: avalik debatt

27.01.2021 kell 13
Avalik debatt

Debatti saab otse jälgida Zoomis, TLÜ FB LIVE'ina ja TLÜ Youtube'is. Debati salvestust on võimalik hiljem näha siin veebilehel ja TLÜ Youtube'is. Salvestuse audiot saab kuulata TLÜ Soundcloudi kanalil.

Saatel on ingliskeelne sünkroontõlge.

Osale Zoomis


Toimunud sündmused

20.01.2021 kell 16
Ülikooli debatt

Moderaatorid on BFMi projektijuht Katrin Saks ja BFMi lektor Mart Soonik.

Debatti saab otse jälgida Zoomis, TLÜ FB LIVE'ina ja TLÜ Youtube'is. Debati salvestust on võimalik hiljem näha siin veebilehel ja TLÜ Youtube'is. Salvestuse audiot saab kuulata TLÜ Soundcloudi kanalil.

Saatel on ingliskeelne sünkroontõlge.

13.01.2021 kell 16
Katrin Niglas saates "Ekspert eetris"

Saatekülaliseks on rektori kandidaat Katrin Niglas. Räägime tema senisest tööst, vaadetest ülikooli tulevikule ja juhtimisele ning kõrghariduse arengutele laiemalt. Samuti teeme juttu ka sellest, mis Katrini elule lisaks akadeemilisele karjäärile värvi annab. Saatejuht on BFMi lektor Mart Soonik.

Saadet saab otse jälgida Zoomis, TLÜ FB LIVE'ina ja TLÜ Youtube'is. Saate salvestust on võimalik hiljem näha siin veebilehel, "Ekspert eetris" veebilehel ja TLÜ Youtube'is. Salvestuse audiot saab kuulata TLÜ Soundcloudi kanalil.

Saatel on ingliskeelne sünkroontõlge.

 

6.01.2021 kell 16
Tõnu Viik saates "Ekspert eetris"

Saatekülaliseks on rektori kandidaat Tõnu Viik. Räägime tema senisest tööst, vaadetest ülikooli tulevikule ja juhtimisele ning kõrghariduse arengutele laiemalt. Samuti teeme juttu ka sellest, mis Tõnu elule lisaks akadeemilisele karjäärile värvi annab. Saatejuht on BFMi projektijuht Katrin Saks.

Saadet saab otse jälgida Zoomis, TLÜ FB LIVE'ina ja TLÜ Youtube'is. Saate salvestust on võimalik hiljem näha siin veebilehel, "Ekspert eetris" veebilehel ja TLÜ Youtube'is. Salvestuse audiot saab kuulata TLÜ Soundcloudi kanalil.

Saatel on ingliskeelne sünkroontõlge.

2.12.2020 kell 18
Üliõpilaskonna debatt rektorikandidaatidega

Selleks, et üliõpilaskond saaks veenduda, kas rektorikandidaatide jaoks on tudengid ning nende tegemised olulised, toimus 2. detsembril esimene rektorikandidaatide debatt, kus olid fookuses üliõpilased.

Vestlust juhtis üliõpilaskonna juht Johanna Viik.

Vaata debatti järelvaatamises:


Intervjuud kandidaatidega

Kui osutute valituks, millise rektorina peaks Teid mäletatama?

Katrin Niglas

Eelkõige soovin teha kõik endast sõltuva, et mind tuntaks ja minust mõeldaks kui juhist, kes ei tee suuri sõnu ega loobi tühje lubadusi vaid kes kuulab ja põimib kuuldu ülikooli arengu tervikpildiks, kes märkab ja innustab pakkuma julgeid ideid ning leiab lahendusi, kes on „kohal“, ülikooli eest väljas nii töises kui ka kogukondlikku sidet loovas võtmes.

Loodan, et selliselt tegutsedes ei tõuse esile ühte suurt pööret, reformi või saavutust, mille järgi minu rektoriks olemise aega mäletada, vaid moodustub edusamme ja muhedat „meie tunnet“ kandvate mälestuste varamu, mida ikka ja jälle oma mõtetes rõõmuga külastamas käia!


Tõnu Viik

Ma ikka loodan, et mäletamise asemel tahetakse minuga pärast rektoriks olemist igapäevaselt suhelda ja koostööd teha. Kui küsimust võtta selles võtmes, et kuhu ülikool järgneva viie aasta jooksul võiks olla välja jõudnud, siis tahaksin välja tuua järgmist:

  • Me oleme haridusteaduste instituudi eestvedamisel suutnud teaduspõhiselt suunata ja kujundada õppetöö kvaliteeti nii, et õppimisest Tallinna ülikoolis tõesti kujuneb elu muutev kogemus. Meie vilistlased tahavad Tallinna ülikooli tagasi tulla ja juurde õppida. Oleme leidnud hea viisi, kuidas ühendada 21. sajandi enesejuhtimise- ja sotsiaalsete oskuste õpetamine eriala õpetamisega.
  • Me oleme digitehnoloogiate instituudi ja BFM-i eestvedamisel viinud läbi digipöörde oma õppes ja teadmussiirdes ühiskonda. Oskame oma tulemusi erinevatel meediaplatvormidel edastada ja oleme nende lahendustega teistele ülikoolidele eeskujuks.
  • Ülikooli juhtimine on kaasavam ja võimestavam. Oleme leidnud formaadi laiapõhjaliseks ideede genereerimiseks ülikooli juhtimise tasandil. Samuti oleme lisaks üliõpilaste osalemisele juhtimiskogudes leidnud veel hulga viise, kuidas neid ülikooli juhtimisse kaasata.
  • Me oleme ühendanud akadeemilise nõudlikkuse ja hooliva suhtumise oma töötajatesse. Ülikooli vaimne õhkkond on seetõttu parem.
  • Ülikooli maine ja kuvand on paremad. Tallinna Ülikool on kõigile nähtavalt ja avalikkuse jaoks usutavalt targa elu eestvedaja oma fookusvaldkondades. Me panustame ja suudame muuta Eesti elukorraldust teadmistepõhisemaks.
  • Ülikooli majanduslik alus on laiem ja mitmekesisem. Meil on hästi toimiv strateegia, kuidas suurendada sissetulekuid teadusrahastuse, ingliskeelse tasulise õppe, riikliku tegevustoetuse, teadmussiirde ja ettevõtlusega koostöö abil.

Tooksin välja ka ühe asja, mida minu arvates ei ole vaja järgmise viie aasta jooksul teha – see on administratiivse jõuga ülalt alla läbi viidud reform. Ülikool on seda tüüpi organisatsioon, et mitte miski ei toimi, kui inimesed selle asja mõttekusest aru ei saa ja kaasa ei tööta.

Kirjalik vastus: Kuidas hindate ülikooli, sealhulgas instituutide sisekliimat? Mida teha, et see oleks parem ning ülikool veelgi ühtsem?

Tõnu Viik

Sisekliimal on oluline mõju meie vaimsele tervisele ning vaimsel tervisel omakorda meie professionaalsele võimekusele ja isiklikule heaolule. Kirjutasin juba kuskil, et meie professionaalsest võimekusest on võimalik mõelda kui korrutisest, mille üks tegur on

töötajate individuaalsed võimed ning teine tegur omavahelised suhted, milleks need inimesed võimelised on. Samas tahaks kohe ära öelda, et ülikooli ühtsus ei saa tähenda kohustuslikku kollektiivset patriotismi ega ühiseid seisukohti kõikides küsimustes. Samuti ei pea see tähendama kõike ja kõiki ühtlustavat administreerimist. Üksuste autonoomia ja akadeemiline vabadus on olulised asjad. 

Positiivses tähenduses peaks ülikooli ühtsus tähendama olukorda, kus erinevused saaksid üksteist rikastada. Mõnikord on see lihtsalt ülikooli liikmete suhtlemiskultuuri, teinekord ka juhtimisstiili küsimus. Kaasaval ja võimestaval juhtimisel on potentsiaali sisekliimat parandada. Kuni teatud määrani muidugi, sest suur osa meie pingetest (näiteks teadusrahastuse projektipõhisus) tulevad väliskeskkonnast ning ei allu meie kontrollile.

Võib-olla kõige suurem sisekliimat mõjutav tegur on inimeste kurnatus, ületöötamine ja ajapuudus. Me oleme Eestis viimastel aastakümnetel oma ülikoolide töötajatele kiht-kihilt ülesandeid juurde ladunud. Paarkümmend aastat tagasi lisandus õppetööle ja väitekirjade juhendamisele ETISe kategooriate järgi artiklite avaldamise kohustus. Siis tuli granditaotluste kirjutamise kohustus, siis administratiivtöö kohustus, siis ühiskonnaga suhtlemise, eriala või teadusteema populariseerimise kohustus, nüüd on tulemas ettevõtetega koostöö tegemise kohustus jne. Mõnikord on uus ülesanne tulnud koos eelnevate halvustamisega, aga ükski neist pole teisi siiski asendanud, vaid nad kõik on üksteisele lisandunud.

Praeguseks oleme me muutnud need ülesanded kõigile kehtivateks kriteeriumiteks, mistõttu igaüks meist saab ülikoolist tagasisidet, et kui ta kõiki ülesandeid eeskujulikult täidab, on teda ja tema valdkonda ülikoolile vaja. Kui ta aga mõnes lõigus ei õnnestu, siis pole asi enam selge, me anname talle armuaega ning kontrollime sooritust mõne aja pärast uuesti. Aga seda kõike on päris palju, ülekoormus on muutunud karjääriredelil liikumise eelduseks. Võib-olla oleks selles kontekstis mõistlik tasakaalustada akadeemilise nõudlikkuse kasv hoolivusega ja proovida rohkem märgata seda, mis töötajal juba hästi välja tuleb?


Katrin Niglas

Olen õppinud ja töötanud Tallinna Ülikoolis üle 30 aasta ning ma ei oska sõbralikumat ja toetavamat kollektiivi soovida! See ei

tähenda, et mul ei oleks olnud kolleegidega eriarvamusi või et ma poleks märganud ja vahel ka lahendama pidanud eri osapoolte vahelisi lahkhelisid. Me ei ole ju programmeeritavad robotid vaid inimesed oma erinevate tõekspidamiste, elukogemuse ja iseloomudega – erinevused rikastavad! Olen ise püüdnud järgida mõtteteri, mis ütlevad, et „kõik, mis teed, teed endale“ või „anna seda, mida soovid saada“. See on ka minu esimene soovitus neile, kes ehk päris sama hästi ennast oma lähemate töökaaslaste seas ei tunne. Teine samm on oma murest rääkida – teate küll! ... “Jagatud mure on …” ning “Mitu pead on …” – peame ülikooli liikmete heaolu väga oluliseks ja oleme laiendamas võimalusi saada tuge psühholoogilt, aga ka nt võrdse kohtlemise teemadel. Loodan, et heade tavade üle arutlemine ja nende osas ülikooliüleste kokkulepete sõlmimine aitab meil sisekliimat samm-sammult veelgi parandada. 

Mõnikord peame siiski tunnistama, et vaatamata pingutustele käib erinevuste hästi toimivaks tervikuks kokku sulatamine käesolevas hetkes ja kontekstis üle jõu ning sel juhul on juhi vastutus leida lahendus. Usun ja tean oma kogemusest, et ka lahenduse, mis seisneb kellegi lahkumises oma senisest tööperest, saab ellu viia kõiki osapooli mõistvalt ning lõppkokkuvõttes võidab ka lahkuja.

Aga me ei pea ülearu muretsema – meie ülikooli rahuloluküsitlused on aasta-aastalt näidanud, et oleme oma tööga rahul ja uhked selle üle, et töötame TLÜ-s. Koostöö vahetute kolleegidega on hea ning valdav enamik leiab, et tööga hätta sattumisel tulevad kolleegid appi. Lähiaastatel oodatakse muutusi eelkõige töötasu ja töökoormuse tasakaalustumise suunas; samuti üksuse sisese kommunikatsiooni paranemise ja selgema juhtimismudeli suunas. Nende ootuste täitmise kursil liikumine aitab kindlasti kaasa ka ühtlasemalt hea sisekliima kujundamisele.

Kirjalik vastus: Milliseid samme astute, et iga tudeng saaks öelda tõsimeeli „Mina olengi Tallinna Ülikool!“?

Katrin Niglas

Usun, et sellise ütlemise teeb tõsimeelseks elev ja positiivne kuuluvuse ja panustamise tunne – tunne, et olen uhke oma ülikooli üle! Minu esimene samm on lihtne – anda eeskuju, rääkida tunnustavalt ülikooli edusammudest nii ülikooli liikmetele kui kõikidele teistele kaasaelajatele, rääkida nii, et ka otsesõnu ütlemata on taustal olev positiivsus tuntav.

Seismine empaatiapõhisema lähenemise eest õppetöös, millest olen oma eelmistes mõtisklustes kirjutanud, aitab kindlasti tugevdada arusaama, et mina õppijana ning hiljem vilistlasena kujundan ülikooli, selle õppeprotsessi ja mainet.

Mõistan, et ajad ja olud teevad paljude üliõpilaste jaoks keeruliseks igapäevase õpingutevälise kaasatuse ülikooli toimetamistesse ja tegemistesse. Kuid tähtis pole kvantiteet, vaid kvaliteet! On väga oluline, et meie traditsioonid ja liikmeskonda kokku toovad sündmused looks jätkuvalt kuvandit julgest ja ägedast nooruslikust ülikoolist. Küll siis ka sõna levib ja rohkem üliõpilasi seab oma eelistused nii, et osaleda ja seeläbi ka osa saada meie-tunnet võimestavatest hetkedest.

Vajame rohkem rohujuuretasandilt kujunevaid praktikaid, kus kõik ülikooli liikmed saavad jõukohaselt panustada. Tudengidebatis lubasin algatada vilistlastelt annetuste kogumise kampaania, et toetada üliõpilaskonna korraldatud ürituste läbiviimist – loomulikult ootan tegevuskava osas mõtteid ja ideid tudengitelt endilt.

Teisena algatan kestliku arengu hea tava kokkuleppe raamistiku, kus iga kokkuleppega liituja annab endale lubaduse olla vähemalt ühe kestlikku arengut toetava hea praktika aktiivne ellurakendaja ja eestvedaja. Seejärel toetame kogukondade tekkimist ning julgustame edusammude ja uute teadmiste pinnalt oma kogemusi jagama. Kolmandaks aga lubame ennast teiste kogemusest inspireerida lasta, et samm-sammult häid praktikaid laiemalt järgida.


Tõnu Viik

Ma lähen Silva maja koridoris iga päev mööda peeglile kleebitud sõnumist, mis nii ütleb. Olen seda lugedes mõelnud, et fraasi „Mina olengi …“ on mõnikord kasutatud solidaarsuse väljendamiseks kellegagi, kes on rünnaku alla sattunud. „Je suis Charlie“ või „Ich bin ein Berliner“ on just seda sorti verbaalsed poliitilised meeleavaldused. Kui meie ülikool peaks mingi suurema rünnaku alla sattuma, siis oleks küll uhke, kui leiduks inimesi, kes julgeksid öelda „Mina olengi Tallinna Ülikool“.

Teistpidi mõteldes, me keegi ei taha seda fraasi lugeda absolutistlikus l’état c’est moi tähenduses rektori poolt öelduna, vaid soovime, et ülikooliga samastujaid oleks palju. Ehk et „mina olen Tallinna ülikool“, sest ka „sina oled“ ja „tema on“. Nii, et see Tallinna ülikooli nimeline kooslus moodustub meie kõigi osalusest ja panusest. 100% ulatuses ennast ühegi institutsiooniga muidugi vaimses mõttes tervislik identifitseerida ei ole, aga meie koos-olemine peaks olema vaimselt rikastav ja mõnus. Siis saab selle koosluse üle ka uhke olla.

Selliselt mõteldes osutab küsimusalune fraas üliõpilaste aktiivsele panusele: aktiivsele osalemisele ülikoolielus, hõlmab vastutuse võtmist siin antava hariduse kvaliteedi eest, julgust suunata seminari ja loengu kulgu, kaasamõtlemist, arvamuse avaldamist, tagasiside andmist, teiste üliõpilaste toetamist kõiges selles, nõudlikkust ülikooli suhtes ja osalust ülikooli juhtimises. Õppejõud ja ülikooli juhid saavad omalt poolt vastu teha seda, et see aktiivsus oleks märgatud, tunnustatud ja toetatud, et üliõpilaste initsiatiivid ja tagasiside viiks reaalsete muudatusteni, et üliõpilaste kaasamine juhtimisse ei oleks formaalne, et üliõpilasi võetaks kui kolleege, mitte kui tuluallikat või haridusprotsessi toormaterjali.
 

Kirjalik vastus: Kuidas tuleks edaspidi õppetööd planeerida?

Tõnu Viik

On tõenäoline, et õppimine ja selle korraldamine, või siis vähemalt ühiskonna ootused sellele, muutuvad lähitulevikus veel kiiremini. Niisugune elukaar, kus noorelt omandatakse üks eriala või elukutse ning ülejäänud elu töötatakse sellele vastaval töökohal, muutub objektiivselt haruldasemaks ja subjektiivselt vähem imponeerivaks. Selle asemel vahetatakse elu jooksul mitu korda tegevusala, kogu elu vältel õpitakse ümber ja juurde. 

Tööandjad räägivad, et töötajatel peaksid lisaks erialateadmistele olema paremad sotsiaalsed pädevused ja enesejuhtimise võime, sealhulgas lai silmaring, üldine kriitilise mõtlemise ja analüüsi võime, koostööoskused, õppimise-, eneseregulatsiooni- ja pingetaluvuse võime jne. Selle sooviga seoses räägivad riiklikud visioonidokumendid nn T-kujulisest või TT-kujulisest oskuste profiilist, kus ühes või isegi kahes valdkonnas süvitsi minevatele erialateadmistele lisandub suur hulk laiemaid teadmisi ja oskusi. Elukestva õppe erinevaid komponente pakuvad juba praegu ja hakkavad tulevikus pakkuma aina rohkem tegijaid; digitaalsete platvormide kaudu jõuavad Eestisse peagi ka välismaised pakkujad. 

See on kontekst, millega peame ülikoolihariduse korraldamisel arvestama. Peame läbi mõtlema vähemalt kolm tahku meie õppekorralduses: 
(1) mida tähendab paindlike ja individuaalsete õpiteede rakendamine ülikoolis ning kuidas suhestub see tänase õppekava täitmise põhise mõtlemisega; 
(2) kas me oskame, ja kui jah, siis kuidas põimida õppeprotsessi lisaks erialateadmistele ka ühiskondlike ja enesejuhtimisega seotud oskuste omandamine; 
(3) kuidas meie jaoks tulemuslikult tööle panna digitaalsed õppeplatvormid ja vahendid. See tähendab ühelt poolt õppejõudude võimekust e-õpet ja põimõpet läbi viia, teiselt poolt tööd nende üliõpilastega, kes õppimise kõrvalt tööl käivad või kelle enese- ja ajajuhtimise võime vajab toetamist.


Katrin Niglas

Tõepoolest, just õpikeskkonna arendamisel peaksime lähiaastatel olema valmis kõige suuremaid uuenduslikke samme astuma. Võtmeküsimus on siin ülikooli edukus tänaste ja homsete tudengite sisemise õpimotivatsiooni tiivustamises. 

Noort põlvkonda kirjeldatakse tihti digimaailma põliselanikena (digital natives), kelle motiveerimisel on olulised kvaliteetsed digilahendused ja õppevara. Jah, ilma nendeta me tõesti toime ei tule, kuid veelgi olulisem on õppetöö planeerimisel silmas pidada sisulisi „pöördeid“ aluspõhimõtetes. 

MÕTESTATUS: kompetentsust ei toeta niivõrd valmis teadmiste omandamine kui õpitava mõtestatus ja seotus eluliste küsimustega, samuti analüütilise, teadmisi loova ja lõimiva õpiprotsessi pakkumine – olen seda nimetanud ka teadmistepõhise loovuse printsiibiks.

AUTONOOMIA: laseme dikteerival ja kontrollival õpetamisel kiiresti unustuste hõlma vajuda – empaatiapõhiselt tegutsev õppejõud on aktiveerija ja toetaja, kes loob raamistiku ja pakub väljakutseid, arutleb ja väärtustab protsessile suunatud kahepoolset tagasisidet.  

KOOSTÖÖ: õppija autonoomia ei tähenda individualistlikku saavutus- ja õpiprotsessi – tuleviku töökohad nõuavad aina enam koostöises tegevusmudelis oskuslikku hakkama saamist. Õppetöö korraldamisel ei saa me selle oskuse arendamist tähelepanuta jätta.

Kui neid põhimõtteid järgime, oleme tulevikus viinud suure osa õppest ülikooliseinte vahelt välja,  pärsielule lähemale. Ülikooli enda ruumiline keskkond on muutnud oma nägu: suurte loengusaalide asemel on enam hubaseid väiksemates (töö)rühmades avatud arutelusid soosivaid seminariruume ja erinevaid laboreid. Ülikoolis peetakse vaid meistriklassi loenguid - korduva sisuga (vooru)loengute materjal on üliõpilasele kättesaadav kõrgel pedagoogilisel tasemel ja erinevatel digiplatvormidel juurdepääsetava õppe(video)materjalina. 

Kirjalik vastus: Mis on Tallinna Ülikooli suurim tugevus?

Katrin Niglas

Oleme endale seadnud ambitsioonikad sihid ja loonud keskkonna, mis toetab nende sihtide saavutamist. Keskkonna all pean silmas eelkõige seda, et oleme paindlikud ja dünaamilised, meil on madal hierarhia ja koostöine tegutsemiskultuur. Oleme kiiresti arenevad ning avatud uuele - sh uut moodi mõtlemisele nii ülikoolielu kui ka ühiskondlikke sõlmküsimusi puudutavatel teemadel.

See on peamine põhjus, miks meid märgatakse, miks soovitakse meile õppima ja teadust või loometööd tegema tulla ning seda mitte ainult väikesest Eestist, vaid kogu maailmast. Mistahes poliitilised tuuled ülikoole painutada püüavad, ei kujuta ma ette tõeliselt kõrgetasemelist ülikooli ilma rahvusvahelise haarde ja liikmeskonnata. Tugev ja mitmekesine liikmeskond võimaldab tuua ülikooli suuremahulisi ja mainekaid teadusgrante ning sillutada seeläbi teed rahvusvahelisele tipptasemele.

Teadusprorektorina tean, et Tallinna Ülikooli rahvusvahelisele tuntusele on tublisti kaasa
aidanud meie konverentsiteenuse silmapaistev tase. Seisame hea selle eest, et kriisist tingitud seisak saaks pööratud meie kasuks – teadusmaailm ei saa toimida ilma foorumita ideede ja teadmiste vahetuks jagamiseks – pakume välja paindlikud, kiired ja nutikad (sh hübriidsed ja digipõhised) lahendused selle foorumi alal hoidmiseks!


Tõnu Viik

Tootva ettevõtte tugevuse võime leida vahekorrast, kui hea on toodang ja kui odav on tootmine. Ülikooli puhul sellist mõtlemist rakendada ei saa, sest meie eesmärgiks on inimesed ise – need, kes ettevõtte puhul liigituksid tootmiskulude alla.

Ülikooli huvides on tema töötajate õitseng mitte selles mõttes, et töötajate motivatsioon aitab optimeerida tootmiskulusid, vaid selles mõttes, et siin töötavate õpetlaste teadusliku ja õpetamispotentsiaali vallandumine ongi ülikooli tegevuse eesmärk. Ülikooli tugevus on tema inimesed, nende võimed ning nende võimete realiseerumine.

Inimeste võimed ja tugevus ei sõltu ainult nende individuaalsest võimekusest ja teotahtest. TÜHI direktorina jõudsin oma mõtlemises selleni, et organisatsiooni võimekus on inimeste professionaalse tugevuse ja nende suhete korrutis, mis neid inimesi liidavad ja milleks nad omavahel võimelised on.

Ütleksin isegi nii, et professionaalselt väga head inimesed väga halbades suhetes annavad kokkuvõttes halvema tulemuse kui keskmiselt head inimesed väga heades suhetes. Järelikult see, kuidas me koos oleme ja kuidas me koos oskame olla, on lisaks talentide püüdmisele ja hoidmisele üks meie tugevuse võtmetegureid.

Meil on ka üks peidetud tugevus. Ma arvan, et Tallinna Ülikooli reaalne võimekus on suurem kui meie maine Eestis. Meil on, millega oma kuvandit parandada, me ei pea selleks õhku müüma.

Kirjalik vastus: Milline on Sinu unistuste ülikool?

Katrin Niglas

Oma visioonis olen seadnud kesksele kohale empaatiapõhisuse – just empaatiat väärtustavast ja arengut suunama seadvast Tallinna Ülikoolist ma unistan!

Näen, kuidas oleme järjepidevad ja edukad akadeemilise taseme ja vaimsuse edendamisel. Ülikoolis toimivad formaadid loovad akadeemilisi arutelusid, mis on julged ning erinevaid distsipliine ja vaatenurki omavahel lõimivad. Akadeemiline pagas annab privileegi olla targalt salliv ja innustab igaüht muutma ühiskonda kasvõi vaksa võrra arukamaks.

Mõistame, et meie edu võti seisneb positiivse arenguvaatega teadlastes-õppejõududes,
mistõttu toetame liikmete kaasaegsetele teadmistele tuginevat professionaalset arengut ning väärtustame seda läbi konkurentsivõimelise palgataseme ja mitmetahulise tunnustussüsteemi. Oleme kaardistanud ülikooli õppevaldkonna „arenguavad“ [1] üliõpilaste tuleviku vaatenurgast lähtuvalt ning tegutseme koostöiselt, et kujundada õppijaid ja õppimist parimal moel jõustav õpikeskkond.

Me ei takerdu ressursi nappuse narratiivi, vaid toome ühiskonna riukalike/wicked probleemide lahendamiseks ühe laua taha erinevad osapooled: teadlased, loomeinimesed, üliõpilased, ettevõtjad, avaliku ja kolmanda sektori esindajad. Nii Euroopa kui ka Eesti rahastajad on just sellistesse koostööklastritesse panustamas, et toetada nii ühiskondlikele murekohtadele teadmistepõhiste lahenduste leidmist. Ülikooli ühiskondlikule nähtavusele ja mõjukusele annab tuult tiibadesse linnaruumiga nutikalt sidustatud uuenev kampus. 

[1] See termin tekkis ühe ülikooli strateegilise dokumendi koostöise valmimise protsessis
kirjavea tõttu (algsõnaks: „arengukava“), kuid on sedavõrd tabav, et söandan seda siinkohal avalikult kasutada.


Tõnu Viik

Soovin, et Tallinna ülikool oleks koht, kus tahetakse olla ja kuhu tahetakse tulla.

Mis on koht ja mida see meiega teeb? Koht toob inimesed ja asjad meile lähedale,

võimaldab asjade ja inimestega mingil kindlal viisil koos olla, muudab nad osaks meie elust. Kodu, näiteks, seob meie lähedased ja argieluks vajalikud asjad üheks koosluseks, üheks koos-olemiseks. See kooslus on vajalik, aga lisaks sellele võib see olla ka rõõmu ja rahuldust pakkuv. Või siis võib see olla ebamugav ja tüütu, isegi ebameeldiv. Viimasel juhul võib-olla ei tahakski koju minna, kuigi peab.

Millisel juhul oleks ülikool koht, kuhu väga tahaks tulla, kus väga tahaks õppida, teadust teha ja õpetada? Küllap siis, kui see inimeste ja asjade koos-olemine seal meile rõõmu teeb. See juhtub siis, kui see kooslus õppimist ja tööd parimal viisil võimaldab ja toetab. Nii nagu kodugi puhul, on otsustavad inimesed ja nende suhtumine. Ei ole nii, et ma ei taha minna väiksesse kulunud mööbliga korterisse, kui seal ootavad mind armastavad inimesed, aga tahan sinna väga minna, kui see korter on kallis ja moodsalt sisustatud, aga inimsuhted on kurnavad. 

Inimsuhted määravad koosolemise iseloomu, selle õhkkonna ja kvaliteedi. Asjad peavad muidugi ka olema – katus pea kohal ja tegevusvahendid – nii nagu köök ja potid-pannid meie kodudes, aga need võivad ka kulunud olla. Suhted ei või. Unistan ülikoolist, mis pakuks kohtumiste ja teistega koos tegemise rõõmu, teadasaamise ja avastamise rõõmu; tunnet, et mul on hea meel just neid üliõpilasi õpetada ja just nende kolleegidega koos töötada. Ja et mul on nende kõigi märkamise ja nendega koos-olemise jaoks aega.

Rektori valimise ajakava

Kandidaatide esitamise tähtaeg 2. november 2020
Kandidaatide nimede avalikustamine 9. november 2020
Üliõpilaskonna debatt rektorikandidaatidega 2. detsember 2020
Ülikooli debatt 20. jaanuar kell 16
Rektori valimiskogu kinnitamine

25. jaanuar 2021

Avalik debatt 27. jaanuar kell 13
Rektori valimine 1. veebruar 2021
Rektori ametisse astumine 17. mai 2021

Ajakava täieneb jooksvalt!

Rektori valimist korraldab valimistoimkond, kuhu kuuluvad:

  • Mati Heidmets, sotsiaalpsühholoogia professor; valimistoimkonna esimees
  • Suliko Liiv, inglise keele professor;
  • Edith Sepp, ülikooli nõukogu liige;
  • Jaanus Terasmaa, ökohüdroloogia professor;
  • Helevi Jurjev, üliõpilaskonna juhatuse liige.

 

Kõneisikud:
Mati Heidmets, valimistoimkonna esimees
E-post: mati.heidmets@tlu.ee
Tel. 619 9789
Sulev Oll, kommunikatsioonijuht
E-post: sulev.oll@tlu.ee
Tel. 640 9142