Doktoritöö selgus, miks peaks Eesti koolides pöörama gümnaasiumiastmes rohkem tähelepanu õpilastele, kelle areng on olnud põhikoolis kiirem
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Katrin Soika kaitses doktoritööd „Loodusteaduslike teadmiste hindamine mõistekaardi meetodi abil“ ("Expanding opportunities on the use of concept mapping as an assessment tool in science education").
Tänapäevases koolisüsteemis soovitakse, et õpilased ei omandaks teadmisi ainult päheõpitud tõdedena, vaid õpiksid mõtestatult ning ainete üleselt ja igapäevaseid probleeme lahendades ehk interdistsiplinaarselt. Viimaste õpitulemuste hindamine on aga keeruline. Kuidas hinnata, kas õpilane mõistab seoseid erinevate ainevaldkondade ja igapäevaelus toimuva vahel? Eeltoodust tulenevalt uuriti doktoritöös, kas õpilaste interdistsiplinaarsete teadmiste ning seoste hindamiseks on sobilik mõistekaardi meetod. See meetod iseenesest ei ole uus, kuid seda kasutatakse teadmiste ja oskuste hindamisel vähe.
Doktoritöö tulemusena selgus, et mõistekaardi meetodit on võimalik kasutada hindamisvahendina ka teadmiste interdistsiplinaarsuse hindamisel. „Pilootuuringute käigus ilmnes, et mõistekaartide analüüs võib anda õpetajale või uurijale rohkem infot kui valikvastuste või lühikeste vabavastustega test,“ selgitas Soika. Põhiuuringu tulemuste analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks kasutati 10. ja 12. klasside õpilaste loodud mõistekaarte ja stsenaariumipõhiseid ülesandeid. Kuna üheks eesmärgiks oli leida viis, mis võimaldaks saada kiire ülevaate õpilase teadmiste interdistsiplinaarsusest, siis hinnati loodud meetodil muutusi Eesti õpilaste interdistsiplinaarsetes teadmistes gümnaasiumiaastate vältel.
Õpilaste loodud mõistekaartide võrdlus ja analüüs tõid välja, et koolides, kuhu on gümnaasiumisse sisseastumiskatsetel suur tung ning mille riigieksamite tulemused on väga head, oskasid õpilased seostada mõisteid interdistsiplinaarselt nii 10. kui ka 12. klassis. Samas täiendab doktorant: „Tähelepanuväärne on see, et muutused õpilaste mõistekaartide ehituses ei ole nii suured kui nendes koolides, kus on riigieksamite tulemused madalaimad. Nende tulemustega koolide õpilaste mõistekaartide interdistsiplinaarsete seoste kasv gümnaasiumiaastate lõpuks on suurem, kuid ei jõua sageli samale tasemele, mis on kõrgemate riigieksamite tulemustega koolide õpilastel 10. klassis.“
Sellest lähtudes võiks Eesti koolides pöörata gümnaasiumiastmes rohkem tähelepanu õpilastele, kelle areng on olnud põhikoolis kiirem. Ka need õpilased vajavad enda teadmiste arendamiseks gümnaasiumis erinevaid võimalusi, mis ei piirduks ainult kohustuslikus riiklikus õppekavas nõutavaga.
Doktorant Katrin Soika kaitses doktoritööd "Expanding opportunities on the use of concept mapping as an assessment tool in science education" („Loodusteaduslike teadmiste hindamine mõistekaardi meetodi abil“) 8. veebruaril 2021. aastal algusega kell 14.00. Avalik kaitsmine toimus Tallinna Ülikooli saalis M648. Laiem auditoorium sai kaitsmist kuulata ning kraaditaotlejale küsimusi esitada Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Priit Reiska. Oponendid on Tampere Ülikooli professor Petri Nokelainen ning Helsingi Ülikooli professor Ismo T. Koponen.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
