raamatud
Vaata kirjastuse raamatuid TLÜ e- poest. 

 

 

TLÜ Kirjastus on Tallinna Ülikooli allüksus, mille peamiseks eesmärgiks on akadeemilise ja intellektuaalse kirjanduse väljaandmine. Tallinna Ülikooli põhikutsumuseks on loovate ja vabade teadmiste arendamine ning pühendunud õpetlastest ja üliõpilastest kogukonna hoidmine. Kirjastuse sihiks on nimetatud kogukonna potentsiaali abil ülikooli tegevust toetada ning intensiivistada kõrgetasemelise akadeemilise kirjanduse avaldamise kaudu.

Kirjastuse tegevust suunab, nõustab ja koordineerib 18-liikmeline oma ala väljapaistvatest spetsialistidest koosnev akadeemiline üldkolleegium. Väljaannete kvaliteeti aitavad muuhulgas tagada osalt rahvusvahelised sarjakolleegiumid korraldades tekstide eelretsenseerimise vastava valdkonna asjatundjate poolt. Sel moel tagab pidev kvaliteedikontroll eelretsenseerimiste ja eksperthinnangute süsteemi näol, et antud kaubamärgi all jõuab trükki vaid see, mis on tõesti väärtuslik ja lugejaskonnale vajalik.

Kirjastuse toodang jaguneb peamiselt kolme sarja vahel, mille kujundus on ühtne ning värvilahendus jälgib ülikoolis juba kasutusel olevat valdkondlike värvide süsteemi. Nii viitab iga ilmuv teos alati tervikule ning samas toetab sari iga üksikraamatu identiteeti.

Oma tegevuses püüame kasutada ülikooli vaimseid ressursse võimalikult efektiivselt ja erinevatel tasanditel: alates koostööst instituutidega võtmelise tähtsusega tekstide avaldamisettepanekute leidmiseks ja lõpetades ülikoolis töötavate kõrgetasemeliste tõlkijate ning toimetajate kaasamisega raamatute väljaandmisse. Soovime, et kirjastuse ja ülikooli sümbioosist sündivad väljaanded oleksid mitte vaid formaalseks, vaid eelkõige sisuliseks panuseks eesti vaimsesse maastikku. Formaalsete kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärgiks omaette, ent siiski on see tänastes oludes vajalik, et kirjastus muutuks avaldamiskohana atraktiivseks. Niisiis teeme omalt poolt kõik, et avaldatud tekstid saaksid vähemalt osaliselt Eesti teadusinfosüsteemis väärikalt noteeritud.

Töötame selle nimel, et meie trükised võimalikult operatiivselt lugejani jõuaks ja oleks kättesaadavad akadeemilise kirjanduse levipunktides nii Eestis kui ka mujal maailmas ning samas leiaks kajastamist (teaduslikus) ajakirjanduses. Lähtume põhimõttest, et kvaliteedile orienteerituna ei saa meie eesmärk olla kasumlikkus, kuid meie tegevus peab siiski olema majanduslikult jätkusuutlik. Niisiis püüdleme kõiges optimaalsete kulude poole, et raamatute hinnad oleksid huvilisetele taskukohased.

Loodame, et meie potentsiaal Eesti teadus- ja kirjastusmaastikul realiseerub parimal moel ja samas toetab meie tegevus Tallinna Ülikooli kui vaba vaimset rahvusvahelist keskust, pakkudes võimalusi sealsetest teadmistest ka laiemal intellektuaalsete huvidega lugejaskonnal väljaspool ülikooli osa saada.

Põhimäärus

 KINNITATUD rektori 12. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 1

 

Tallinna Ülikooli kirjastuse põhimäärus

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1.      Tallinna Ülikooli kirjastus (edaspidi kirjastus) on Tallinna Ülikooli (edaspidi ülikool) iseseisvaid ülesandeid täitev allüksus, mille põhiülesanneteks on akadeemiline kirjastustegevus ning trükiste levitamine ja müük.

1.2.      Oma tegevuses juhindub kirjastus Eesti Vabariigi seadustest, ülikooli põhikirjast, käesolevast põhimäärusest, kirjastuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest, teistest ülikooli õigusaktidest, kirjastuse kolleegiumide soovitustest ja akadeemilistest headest tavadest.

1.3.      Kirjastusel on oma finantsallika tunnuskood, kirjablankett ja lihtpitsat.

1.4.      Kirjastuse ingliskeelne nimetus on Tallinn University Press.

1.5.      Kirjastuse kirjastamispoliitikat suunavad ning kirjastuse tööd nõustavad kirjastuse kolleegiumid: üldkolleegium ja sarjakolleegiumid.

2. ÜLESANDED JA TEGEVUSVALDKONNAD

2.1.      Kirjastuse esmane ülesanne on kirjastada kõrge sisulise kvaliteediga, professionaalselt toimetatud ning heal tasemel kujundatud teadus- ja õppekirjandust vastavalt Tallinna Ülikooli põhiüksuste ja liikmete ettepanekutele, milleks ta:

2.1.1.   teeb järjepidevat koostööd ülikooli üksuste ja nende rahvusvaheliste koostööpartneritega kirjastamisettepanekute leidmiseks ning akadeemilise kirjastamisplaani stabiilseks arendamiseks;

2.1.2.   vahendab nõuetele vastavad kirjastamisettepanekud või käsikirjad kirjastuse kolleegiumidele eelretsenseerimise korraldamiseks ja hinnangu andmiseks;

2.1.3.   korraldab avaldamiseks valitud käsikirjade keelelise toimetamise, küljendamise ja korrektuuri;

2.1.5.   vahendab valmis käsikirjad trükikodadesse.

2.2.      Kirjastus teeb koostööd partneritega nii Eestis kui välismaal, sealhulgas:

2.2.1.   arendab koostööprojekte ülikooli partnerülikoolide kirjastuste, rahvusvaheliste akadeemiliste kirjastuste, ülikooli töötajate osalusega teadusseltside ja organisatsioonide jt partneritega;

2.2.2.   tutvustab oma tegevust regulaarselt laiemale avalikkusele.

2.3.      Kirjastus teeb koostööd Eesti ISSN- ja ISBN-keskusega.

2.4.      Kirjastus teeb koostööd trükikodadega, et tagada oma teenuste hea kvaliteet, kättesaadavus ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe.

2.5.      Kirjastus korraldab oma väljaannete levitamist ja müüki, sealhulgas:

2.5.1.   arendab müügialast koostööd hulgimüügifirmade ja teiste kirjastustega nii Eestis kui välismaal;

2.5.2.   korraldab oma väljaannete tutvustamist ja levitamist oma eesti- ja ingliskeelse veebilehe kaudu.

2.6.      Kirjastus osaleb oma võimaluste piires ülikooli tegevuste tutvustamises nii kodu- kui välismaal.

3. JUHTIMINE

3.1.      Kirjastus kuulub teadusprorektori vastutusalasse. Kirjastust juhib peatoimetaja, kelle tööülesanded on määratud ametijuhendis.

3.2.      Kirjastuse ametikohtade jaotuse ja jaotuse muutmise kinnitab kirjastuse peatoimetaja esildise alusel ning teadusprorektoriga kooskõlastatult rektor oma käskkirjaga.

3.3.      Kirjastuse kolleegiumid.

3.3.1.   Kirjastuse kirjastamispoliitikat suunav üldkolleegium on akadeemiline ja rahvusvaheline. Üldkolleegiumi koosseis kinnitatakse rektori käskkirjaga. Muudatused üldkolleegiumi koosseisus kinnitab üldkolleegiumi ettepanekul rektor.

3.3.2.   Kolleegiumi töö juhtimiseks valib kolleegium oma liikmete seast esimehe.

3.3.3.   Kirjastuse üldkolleegium koguneb vähemalt üks kord aastas, kuulab ära kirjastuse eelmise aasta aruande ning kinnitab järgneva aasta tegevuskava.

3.3.4.   Kirjastuse uute sarjade avamise ja vajadusel sarjade sulgemise kinnitab üldkolleegiumi ettepanekul rektor.

3.3.5.   Kirjastuse üldkolleegium töötab välja ülikooli kirjastuse kirjastamispoliitika alused ja publitseerimise korra, mille kinnitab peatoimetaja ettepanekul rektor.

3.3.6.   Sarjakolleegiumide koosseis kooskõlastatakse üldkolleegiumis ning kinnitatakse ülikooli rektori käskkirjaga. Sarjakolleegium valib oma liikmete hulgast esimehe. Sarjakolleegiumide põhiülesandeks on otsustada esitatud kirjastamisettepanekute või käsikirjade trükki suunamine või mittesuunamine.

3.3.7.   Kirjastuse sarjakolleegiumide töö toimub vastavalt vajadusele, kusjuures koosolekud kutsub kokku sarjakolleegiumi esimees. Koosoleku võib vajadusel korraldada elektrooniliselt.

 

4. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1.      Kirjastusel on õigus:

4.1.1.   saada ülikooli teistelt struktuuriüksustelt ja töötajatelt kirjastuse ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet;

4.1.2.   teha ettepanekuid kirjastustegevuse arendamiseks ülikoolis;

4.1.3.   kasutada kirjastuse tööülesannete täitmiseks ülikooli ruume, infrastruktuuri ja töövahendeid;

4.1.4.   teha teadusprorektorile ettepanekuid kirjastuse ametikohtade moodustamise, muutmise ja kaotamise osas;

4.1.5.   võtta käsikirju trükkimiseks vastu ka teenustööna;

4.1.6.   määrata trükitööde hinnad;

4.1.7.   esindada ülikooli oma pädevuse piires.

4.2.      Kirjastus on kohustatud:

4.2.1.   järgima oma tegevuses ülikooli eesmärke ja ülikoolis kehtestatud eeskirju;

4.2.2.   täitma käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid järjepidevalt, tähtajaks ja kvaliteetselt, s.h hoolitsema oma teenuste kõrge kvaliteedi eest;

4.2.3.   haldama kirjastuse veebilehte ja tagama, et veebis olev informatsioon oleks piisav ja aktuaalne ning võimaldaks trükiste aktiivset levitamist;

4.2.4.   edastama vajadusel teistele üksustele ja üliõpilaskonnale informatsiooni oma tegevuse kohta;

4.2.5.   kasutama kirjastuse käsutusse antud ressursse heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt.

5. FINANTSEERIMINE

5.1.      Kirjastuse eelarve on osa ülikooli eelarvest. Ülikool rahastab kirjastuse tegevust igaaastase eraldise kaudu. Kirjastuse eelarve sisaldab ka kirjastuse müügitulusid ja muid omateenitud tulusid.

5.2.      Kirjastuse tegevust toetav eraldis ja omateenitud tulud kogu mahus kantakse kirjastuse kontole, mida käsutab kirjastuse peatoimetaja.

 

6. HINDAMINE JA ARUANDLUS

6.1.      Kirjastuse tegevuse hindamise alused on:

6.1.1    kirjastuse kaudu publitseeritud trükiste kvaliteet, nimetuste arv ja summaarne lehekülgede arv ning nende suhe publitseerimiseks tehtud kulutustega;

6.1.2    kirjastuse kaudu publitseeritud trükiste levik nii Eestis kui välismaal, sh raamatukogudelt saadud tellimuste hulk, samuti vastukaja teadusajakirjanduses ja ajakirjanduses;

6.1.3    kirjastuse müügitulu.

6.2.      Kirjastus koostab hiljemalt 15. veebruariks oma eelmise aasta töö aruande ja esitab selle kirjastuse üldkolleegiumile, kes annab hinnangu tehtud tööle.

Kirjastamispoliitika alused ja publitseerimise kord

KINNITATUD rektori 12. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 2

 

Tallinna Ülikooli kirjastuse kirjastamispoliitika alused

ja publitseerimise kord

 

  1. Kirjastamispoliitika alused

 1.1.            Tallinna ülikooli kirjastuse (edaspidi kirjastus) eesmärk on olla tõsiseltvõetav, akadeemilise suunitlusega ja intellektuaalse kirjanduse väljaandja, mille osaliselt võõrkeelsetel väljaannetel on kõrgel tasemele noteering ETIS-e klassifikaatorites ning rahvusvaheline levik. Selle kõrval näeb kirjastus oma missiooni teaduse populariseerimises ja kaasaegse teadusmõtte vahendamises Eestist ja välismaalt.

 1.2.            Kirjastustegevuses järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud, sh Elsevieri/Scopuse, publitseerimise eetika üldpõhimõtteid.

 1.3.            Kirjastuse väljaanded hõlmavad esmajoones ülikooliga seotud õpetlaste teaduspublikatsioone ja monograafiaid, avatud autorkonnaga kogumikke ja monograafiaid, õppekirjandust (sh originaalõpikud, tõlked ja tõlkeantoloogiad) ning klassikaliste ja väärttekstide tõlkeid. Kirjastus avaldab ükskeelseid originaaltekste (nii algupärandeid kui esmatõlkeid). Vastava sarjakolleegiumi nõusolekul on võimalikud põhjendatud erandid.

 1.4.            Kirjastuse toodang jaguneb põhiosas konkreetsete sarjade (Acta, Gigantum Humeris, Bibliotheca, jt) vahel, millest igaühel on oma sisuline spetsiifika (akadeemilised originaaltekstid; peamiselt õppeotstarbelised akadeemilised originaaltekstid ja tõlked; laiemale lugejaskonnale orienteeritud väärttekstid), mis ilmuvad ühtses kujunduses. Kirjastuse kõigis sarjades ilmuvad ainult eelretsenseeritud tekstid.

 1.5.            Igal sarjal on oma valdkondlik toimetuskolleegium e sarjakolleegium. Sarja Gigantum Humeris kolleegiumina toimib kirjastuse üldkolleegium. Kolleegiumide koosseisud võivad osaliselt kattuda.

 1.6.            Sarjakolleegiumide põhiülesanne on sarjades ilmuvate teoste valik (kirjastamisettepanekute läbivaatamine, nende heakskiitmine või tagasilükkamine, vajadusel ka parandusettepanekute tegemine) ja eelretsenseerimise korraldamine (s.h eelretsenseerijate soovitamine) eesmärgiga tagada kirjastuses ilmuvate teoste kvaliteedikontroll. Sarjakolleegiumid esitavad lisaks soovitusi nii kogumike, monograafiate kui õpikute-antoloogiate väljaandmise algatamiseks.

 1.7.            Kirjastuse sarjade kujundus on süsteemne. Valdkondlikku kuuluvust annab edasi värvilahendus, mis järgib ülikooli koduleheküljel kasutatavat värvide jaotust. Lisaks eristab eri sarjade spetsiifikat värvile taustaks kasutatud muster. Üldkolleegiumi otsusega on võimalikud üksikud põhjendatud kujunduserandid.

 1.8.            Kirjastusel on olemas makett ka sarjaväliste materjalide väljaandmiseks, mis järgib sama värvijaotust nagu sarjad ning mille põhilahendus haakub äratuntavalt TLÜ visuaalse üldkujundusega.

 1.9.            Kirjastus koondab enda alla TLÜ-s toimetatavate ja koostatavate rahvusvahelise teadusajakirja standardile vastavate ajakirjade väljaandmise ja levitamise. Samuti on ülikooli üksustel ja uurimisgruppidel võimalik luua TLÜ kirjastuse all uusi ajakirju. Uute ajakirjade asutamise üle otsustab kirjastuse üldkolleegium.

 1.10.        Olles esmajoones orienteeritud kvaliteedile, seab kirjastus eesmärgiks hoida oma toodang hinna poolest ligipääsetav oma peamisele sihtgrupile, üliõpilastele ja laiemale intellektuaalsele lugejaskonnale. Selleks taotleb kirjastus aktiivselt lisarahastust väärtkirjanduse avaldamist toetavatest fondidest.

 1.11.        Kirjastuses publitseeritavate teoste autorile, tõlkijale, toimetajale, korrektorile ja eessõna autorile makstakse honorari vastavalt kokkuleppele.

 1.12.        Kirjastus püüdleb laialdase vastukaja poole oma trükistele (teadus)ajakirjanduses, teeb tihedat koostööd erinevate ajakirjade ja ajalehtede toimetustega, osaleb messidel ning võtab osa erinevatest intellektuaalsele ja akadeemilisele publikule suunatud üritustest ja programmidest.

  

  1. Publitseerimise kord

 2.1.            Teose publitseerimise taotlemiseks kirjastuses on kaks viisi: uue raamatuprojekti ettepaneku alusel ja esitatud käsikirja alusel. Kui autor edastab kirjastusele teose käsikirja, on vajalik et käsikirjas järgitakse võimalikult täpselt kirjastuse vormistusjuhendeid. Võõrkeelsete originaalkogumike puhul võetakse vastu keeleliselt toimetatud käsikirju.

 2.2.            Kõik tellijad/autorid täidavad raamatu publitseerimise taotlusblanketi. Kui teose tellijaks on kirjastus, täidab taotluse kirjastus. Raamatuprojekti ettepanek või käsikiri esitatakse koos taotlusega kirjastuse peatoimetajale, kes otsustab autoriga läbi rääkides, milline sari on publikatsioonile sobiv.

 2.3.            Kirjastuses toimib eelvalikuprotseduur. Eelvaliku kriteeriumid on vastavuses kirjastuse üldise kirjastamispoliitika, kirjastusmahu ja -plaanide, kvaliteedinõuete ja sarjade sisuga. Erandkorras võib kirjastus vastu võtta ettepanekuid ka sarjavälisteks publikatsioonideks.

 2.4.            Kõik kirjastuse sarjades avaldatavad raamatuprojektid ja valmis teosed kuuluvad eelretsenseerimisele kirjastuse juures, kusjuures retsensentideks on kaks vastava sarja toimetuskolleegiumi liiget või nende poolt soovitatud eksperti. Kui kirjastusele pakub oma käsikirja avaldamiseks sarja kolleegiumi liige, valitakse retsensendid ülejäänud kolleegiumi abil tema osavõtuta. Kirjastuse sarjades avaldatakse ainult eelretsenseerimisprotseduuri edukalt läbinud teoseid.

 2.5.            Ettepaneku alusel sõlmitud leping jätab kirjastusele õiguse keelduda valminud käsikirja avaldamisest, kui see kahe retsensendi sõnul ei vasta ettepaneku sisule ja/või jääb kvaliteedilt allapoole kirjastuse eeldatavat taset. Ettepanekuna retsenseeritud teosed retsenseeritakse käsikirja valmides uuesti.

2.6.            Eelretsenseerimine on ühepoolselt anonüümne, retsensendi nime ei avalikustata. Siiski võib positiivsete retsensioonide puhul ja nende autorite nõusolekul kasutada katkendeid retsensioonidest raamatute kaanel soovitustena.

2.7.            Retsensioonide koostamisel lähtuvad nende autorid kirjastuse retsensioonilehest. Ekspert võib anda ettepaneku osas kirjastusele soovituse avaldamiseks või avaldamisest keeldumiseks, käsikirja osas kas avaldamiseks (õigusega soovitada parandusi), avaldamiseks ümbertöötamisega või avaldamisest keeldumiseks.

2.8.            Kui mõlemad retsensendid on teinud ettepaneku käsikiri avaldada, kuid üks neist avaldada ümbertöötamisega, suunatakse käsikiri ümbertöötamiseks. Kui mõlemad retsensendid on soovitanud käsikiri tagasi lükata, siis käsikirja töösse ei võeta. Kui üks kahest retsensendist on soovitanud käsikiri tagasi lükata, teine aga avaldada või avaldada ümbertöötamisega, siis teeb otsuse sarjakolleegium. Kui üks kahest retsensendist on soovitanud käsikirja avaldada, teine aga avaldada peale ümbertöötamist, ei tähenda paranduste sisseviimine automaatselt, et tekst avaldatakse, vaid vaja on retsensendi nõusolekut. Kõikidel juhtudel peab lõpliku heakskiidu käsikirjale andma sarjakolleegium.

2.9.            Retsenseerimisel tekkinud erimeelsused lahendab sarjakolleegium.

2.10.        Teosed, mida soovitakse avaldada ilma eelretsenseerimiseta või mis ei vasta kirjastuse sisu- ja kvaliteedinõuetele, võib kirjastus vastu võtta tellimustööna. Sel juhul kannab kõik kirjastamiskulud tellija ning teost ei avaldata kirjastuse nime all ega kirjastuse sarjakujundustes. Samuti ei levita kirjastus tellimustöid ega teiste väljaannete publikatsioone.

2.11.        Uute ajakirjade asutamise üle otsustab üldkolleegium eraldi sõnastatud ettepanekute alusel.

Kolleegiumid

Tallinna Ülikooli kirjastuse üldkolleegium

(ühtlasi sarja Gigantum Humeris kolleegium)

Prof. Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikool)

Prof. Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool)

Dr. Tiina Elvisto (Tallinna Ülikool) 

Dr. Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool)

Dr. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool)

Prof. Mihhail Lotman (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)

Dr. Rain Mikser (Tallinna Ülikool)

Dr. Katrin Niglas (Tallinna Ülikool)

Prof. Hannes Palang (Tallinna Ülikool)

Dr. Ülar Ploom (Tallinna Ülikool)

Dr. Kristjan Port (Tallinna Ülikool)

Prof. Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool)

Dr. Tõnis Põder (Tallinna Ülikool)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Dr. Raivo Stern (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)

Prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Prof. Peeter Torop (Tartu Ülikool)

Prof. Jaan Valsiner (Aalborgi Ülikool)

Prof. Anna Verschik (Tallinna Ülikool)

Prof. Airi Värnik (Tallinna Ülikool)

 

Acta Universitatis Tallinnensis:

Artes

Dr. Ants Hein (Tallinna Ülikool)

Dr. Heili Einasto (Tallinna Ülikool)

Dr. Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Dr. Kai Kaljo (Tallinna Ülikool)

Prof. Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool)

Märt-Matis Lill (vabakutseline helilooja)

Prof. Kersti Markus (Tallinna Ülikool)

Dr. Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Dr. Heie Treier (Tallinna Ülikool)

 

Educatio

Prof. Eve Kikas (Tallinna Ülikool)

Prof. Edgar Krull (Tartu Ülikool)

Dr. Rain Mikser (Tallinna Ülikool)

Tiia Penjam 

Prof. Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)

Prof. Priit Reiska (Tallinna Ülikool)

Prof. Viive-Riina Ruus (Tallinna Ülikool)

Prof. Ellu Saar (Tallinna Ülikool)

Prof. Aino Ugaste (Tallinna Ülikool)

 

Humaniora

Prof. Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool)

Prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool)

Prof. Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool)

Prof. Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)

Prof. Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Prof. Thomas Salumets (Briti Columbia Ülikool)

Dr. Anne Tamm (Ungari Protestantlik Ülikool)

Prof. Peeter Torop (Tartu Ülikool)

 

Realia et Naturalia

Dr. Mihkel Kangur (Tallinna Ülikool)

Dr. Mihkel Koel (Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteaduskonna Keemia- ja biotehnoloogia instituut)

Dr. Tiit Land (Tallinna Ülikool)

Prof. Romi Mankin (Tallinna Ülikool)

Prof. Hannes Palang (Tallinna Ülikool)

Dr. Margus Pensa (Tallinna Ülikool)

Prof. Ruth Shimmo (Tallinna Ülikool)

Dr. Jüri Siigur (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)

Dr. Raivo Stern (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)

 

Socialia

Prof. Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikool)

Dr. Toomas Gross (Helsingi Ülikool)

Prof. Mati Heidmets (Tallinna Ülikool)

Prof. Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia)

Prof. Lauri Leppik (Tallinna Ülikool)

Prof. Hannes Palang (Tallinna Ülikool)

Prof. Rein Ruutsoo (Tallinna Ülikool)

Dr. Judit Strömpl (Tartu Ülikool)

Dr. Henri Vogt (Turu Ülikool)

 

Vita Salubris

Dr. Mats Estonius (Tallinna Ülikool)

Dr. Krista Fischer (Taru Ülikool, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu)

Prof. Jaanus Harro (Tartu Ülikool)

Dr. Mall Leinsalu (Södertörni Ülikool, Rootsi)

Dr. Kairi Kõlves (Griffithi Ülikool, Austraalia)

Dr. Kristjan Port (Tallinna Ülikool)

Dr. Kaivo Thomson (Tallinna Ülikool)

Prof. Margus Viigimaa (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Tehnikaülikool)

Prof. Airi Värnik (Tallinna Ülikool)

 

Bibliotheca-sarjad:

Bibliotheca Antiqua

Dr. Amar Annus (Tartu Ülikool)

Prof. Anne Lill (Tartu Ülikool)

Dr. Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool)

Prof. Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool)

Dr. Janika Päll (Tartu Ülikool)

 

Bibliotheca Anthropologica

Dr. Aet Annist (Tartu Ülikool)

Dr. Lorenzo Cañás Bottos (Norra Tehnikaülikool)

Dr. Toomas Gross (Helsingi Ülikool)

Dr. Maarja Kaaristo (Manchesteri Linnaülikool, Tartu Ülikool)

Dr. Eeva Kesküla (Tallinna Ülikool)

Prof. Patrick Laviolette (Tallinna Ülikool)

 

Bibliotheca Artis Poeticae

Dr. Eneken Laanes (Tallinna Ülikool, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)

Prof. Mihhail Lotman (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)

Dr. Ülar Ploom (Tallinna Ülikool)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Märt Väljataga (Tallinna Ülikool)

Dr. Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool)

 

Bibliotheca Asiatica

Dr. Alari Allik (Tallinna Ülikool)

Dr. Amar Annus (Tartu Ülikool)

Dr. Margus Ott (Xiameni ülikool, PRC)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Üllar Peterson (Tallinna Ülikool)

 

Bibliotheca Controversiarum

Hent Kalmo (Tartu Ülikool)

Prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool)

Hasso Krull (kirjanik ja tõlkija)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

 

Bibliotheca Lotmaniana

Prof. Irina Belobrovtseva (Tallinna Ülikool)

Prof. Boriss Jegorov (Vene Teaduste Akadeemia Ajalooinstituut – Peterburi)

Prof. Vjatšeslav Ivanov (California Los Angelese Ülikool, Lomonossovi nimeline Моskva Riiklik Ülikool – Moskva Riiklik Humanitaarülikool)

Prof. Kalevi Kull (Tartu Ülikool)

Dr. Тatjana Kuzovkina (Tallinna Ülikool)

Prof. Mihhail Lotman (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)

Prof. Igor Pilštšikov (Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool)

Prof. Peeter Torop (Tartu Ülikool)

Dr. Rein Raud (Tallinna Ülikool)

Prof. Boris Uspenski (Napoli Ülikool "L’Orientale",  Venemaa Riiklik Humanitaarülikool)

 

Bibliotheca Mediaevalis

Dr. Meelis Friedenthal (Uppsala Ülikool)

Dr. Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikool)

Marju Lepajõe (Tartu Ülikool)

Dr. Ülar Ploom (Tallinna Ülikool)

Prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

 

Bibliotheca Mediorum et Communicationis

Dr. Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool)

Dr. Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikool)

Dr. Eva Näripea (Eesti Kunstiakadeemia)

Prof. Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool)

Prof. Andra Siibak (Tartu Ülikool)

Dr. Katrin Tiidenberg (Aarhusi Ülikool)

 

Bibliotheca Philosophica

Dr. Roomet Jakapi (Tartu Ülikool)

Dr. Liisi Keedus (Tallinna Ülikool)

Dr. Eva Piirimäe (Tartu Ülikool)

Prof. Tõnu Viik (Tallinna Ülikool)

Dr. Margus Vihalem (Tallinna Ülikool)

Kolleegiumiliikme hea tava

Tallinna Ülikooli Kirjastuse kolleegiumiliikme hea tava

 

 Kinnitatud TLÜ kirjastuse üldkolleegiumi 22. veebruari 2017 otsusega

 

 

  • Kolleegiumiliige otsustab käsikirja üle, lähtudes selle sisulisest usaldusväärsusest, erialasest tähtsusest ja vajalikkusest ning sobivusest konkreetsesse sarja.
  • Käsikirjade intellektuaalset ja teaduslikku väärtust hinnatakse sõltumata autori soost, päritolust, rahvusest, seksuaalsest sättumusest, religioonist või poliitilistest veendumusest.
  • Kolleegiumiliikmetel on õigus lükata käsikiri tagasi ilma suunamata seda eelretsenseerimisele, kui käsikiri on madala kvaliteediga ja/või ei sobi antud sarja.
  • Kolleegiumiliige ei kasuta kolleegiumile esitatud käsikirjades sisalduvat avaldamata andmeid ja ideid isiklikel eesmärkidel ega edasta avaldamata käsikirju kolmandatele isikutele ilma kirjastuse kirjaliku loata.
  • Kui kolleegiumiliikmel on alust arvata, et käsikiri sisaldab plagiaati, peab ta sellest kolleegiumi ning kirjastust teavitama.
  • Kolleegiumiliige tõstatab kolleegiumis küsimused kõigi vigade ning tema hinnangul probleemsete väidete/tõlkevastete jms kohta, mida ta käsikirjas märkab.
  • Kui kolleegiumiliige on käsikirja avaldamise kolleegiumis heaks kiitnud, esitamata sellele pretensioone või osutamata selle vigadele või on autor tema tehtud parandusettepanekud enne avaldamist arvesse võtnud, ei sobi kolleegiumiliikmel käsikirja ilmudes avaldada selle vigade kohta järelretsensiooni.
  • Kolleegiumiliige säilitab eelretsensentide anonüümsuse, hoides teavet nende kohta konfidentsiaalsena, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti.
  • Kolleegiumides toimuv arutelu on konfidentsiaalne ning selle kirju ja mõttevahetusi ei või edastada kolmandatele isikutele. Kirjastus edastab autorile kolleegiumiliikmete ettepanekud ning märkused, säilitades kolleegiumiliikmete anonüümsuse, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Tallinna Ülikooli kirjandusauhind

Alates 2007. aastast annab Tallinna Ülikool välja kirjandusauhindu, et tunnustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.

Ülikooli kirjandusauhinna esimest konkurssi välja kuulutades ütles rektor Rein Raud: „Tallinna Ülikool on aastaid toetanud ja tunnustanud oma liikmete kultuuri- ja spordialast tegevust. Selleks, et märkida ära ka seda, et meie ülikoolist on võrsunud või siin õpib ja töötab suur hulk olulisi eesti kirjanikke, hakkab ülikool alates sellest aastast välja andma omanimelist kirjandusauhinda.“
 
Auhinnale on oodatud kandidaadid Tallinna Ülikooli õppejõudude, üliõpilaste või vilistlaste hulgast, kes eelneva aasta jooksul on avaldanud tervikliku kirjandusteose mistahes žanris (proosa, luule, esseistika, väärtteksti tõlge).
 
2011. aastast on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnal on kolm kategooriat. Peaauhind, millega kaasneb ka suurem rahaline preemia, pannakse välja eraldi raamatuna ilmunud originaalkirjandusteose autorile ning väiksemate preemiatega tunnustatakse ühte ajalehes, ajakirjas, almanahhis või kogumikus ilmunud teksti ning ilukirjandusliku tõlke autorit.
 
Kandidaate võivad üles seada kõik Tallinna Ülikooli akadeemilised üksused, kõik professorid ja kõik varasemad preemia laureaadid.

Konkursi žürii koosneb kirjandusala ekspertidest, mille koosseisu kinnitab rektor Tiit Land.
 

Kirjandusauhinna statuut

Lisainformatsioon:

  Rebekka Lotman

Ruum: M-347
Telefon: 640 9243
E-post: rebekka.lotman@tlu.ee