Õpilastest hoolimine tõi presidendi preemiad
President Kersti Kaljulaid andis kultuurirahastu noore haridustegelase preemia Kiusamisvaba Kooli tegevjuhile Triin Toomesaarele ja reaalainete eripreemia Tallinna 21. Kooli matemaatikaõpetajale Alar Pukile. Mõlemad on Tallinna Ülikooli vilistlased.
„Näib, et mahajäämuse pärast matemaatikas sulgub uksi, mida on hilisemas elus märksa raskem taas avada kui mõne teise õppeaine puhul,“ ütles president Kaljulaid. „Nõnda on väga sümpaatne, et meie tänavune reaalainete preemia laureaat Alar Pukk on matemaatikaõpetaja, kes valiti oma koolis õpilaste lemmikuks.“
Alar Pukk töötas õpetajana juba enne magistriõpinguid TLÜs. „Tallinna Ülikoolis veedetud aastad andsid mulle avarama pilgu haridusmaastikule ja matemaatika kohale selles,“ rääkis vastne laureaat. „Olen saanud enda jaoks selgemalt lahti mõtestada õpetaja rolli ning loonud nii tugevama pinna, et professionaalse arengu teel iseseisvalt edasi minna.“
Tänu lõputöö juhendaja Madis Lepikule sai ta ka võimaluse osaleda Ahaa-matemaatika projektis, aidata niiviisi kaasa matemaatika-alase hariduse edendamisele.
Miks te nii rõõmus olete?
See, millisena õpetajat tajutakse, saab Puki hinnangul alguse inimlikest omadustest, ellusuhtumisest ja südamehoiakutest. „Püüan tundides alati luua sõbraliku, arutelusid soosiva õhkkonna, kus iga õpilane tahab ja julgeb aktiivselt kaasa lüüa,“ kirjeldab ta. „Arvan, et olen rõõmsameelne, rahulik, heatahtlik ja toetav. Üks õpilane isegi küsis kunagi, et õpetaja, miks te nii rõõmus olete?"
„Alar Puki sarnaseid tublisid õpetajaid on TLÜ vilistlaste hulgas palju,“ kinnitab matemaatika didaktika dotsent ja matemaatikaõpetajate õppekava juht Madis Lepik. Ka rahvusvahelised PISA uuringud ei jäta kahtlust: Eesti matemaatikaõpetajate töö tulemused on maailma tipus. „Eestis õpetajaks saamine tähendab seega liitumist maailma ühe kõige kvaliteetsemat tööd tegeva professionaalse kogukonnaga,“ hindab Lepik.
Matemaatikaõpetajaks õpitakse aga vaid magistriastmes. Seega tuleb alustada bakalaureuseõppest näiteks matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüsi erialal.
Et kiusamist oleks vähem
Triin Toomesaare teekond preemiani oli hoopis teistsugune. Ta lõpetas Tallinna Ülikoolis politoloogia magistriõppe, aga ka Noored Kooli programmi ning töötas eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
Toomessare juhitav SA Kiusamisvaba Kooli sihtasutus pakub alates 2013. aastast Soomes välja töötatud KiVa programmi, mis on Eestis kasutusel 70 koolis ja õppekohas ning millega on sügiseks plaanis jõuda veel umbes 25 koolini.
KiVa pakub koolidele konkreetsed ja tõhusad juhised ning tööriistasid kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks ning juhtumite lahendamiseks. Programmi kõige kauem rakendanud koolides on ohvrite osakaal vähenenud viie aastaga kolmandiku võrra.
Õpetajate ja kooliga seotud tunnustused on olulised ka seetõttu, et Tallinna Ülikool tähistab tänavu saja aasta möödumist järjepideva õpetajaõppe algusest Tallinnas.
