Tallinna Ülikooli teadustegevus on muutunud üha rahvusvahelisemaks. See väljendub rahvusvaheliste publikatsioonide arvus, osalemises rahvusvahelistes teadusprojektides, kuid ka rahvusvaheliste akadeemiliste töötajate stabiilselt kõrges osakaalus.

Rahvusvahelistest allikatest rahastatud projektid moodustasid 21% ülikooli kogu 2019. aasta teadus-, arendus- ja loome projektidest. 

Viimase kümne aasta jooksul on ülikooli välisrahastus pidevalt kasvanud. Rahvusvahelistest allikatest rahastatud projektid moodustasid 21% ülikooli kogu 2019. aasta teadus-, arendus- ja loome projektidest.

Tallinna Ülikooli teadlased kuuluvad mitmete mainekate teadusajakirjade toimetuskolleegiumidesse, on hinnatud esinejad akadeemilistel konverentsidel, avalikel sündmustel ja meedias.

Teadusvõrgustikud ja osalus EL raamprogrammide projektides

Tallinna Ülikool on edukat osalenud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammides (FP): neljas FP5 projektis, kümnes FP6 projektis ja neljateistkümnes FP7 projektis. 2018. aasta alguse seisuga oli Tallinna Ülikoolis käimas 14 Horisont 2020 (H2020) projekti, millest neljas on TLÜ koordinaator.

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus juhib H2020 projekti EXCEPT - Social Exclusion of Youth in Europe: Cumulative Disadvantage, Coping Strategies, Effective Policies and Transfer, mis keskendus noorte sotsiaalse tõrjutusse põhjuste väljaselgitamisele. Projekti eesmärgiks on anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Samuti teha kindlaks parimad praktikad ja anda soovitusi reformideks ja poliitikakujunduseks, mis parandaksid tööturu ebakindlusega silmitsi seisvate noorte olukorda, võttes siinjuures arvesse noorte endi kogemust ja arvamusi. Projekti juhib Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse juhataja vanemteadur Marge Unt.

European Research Area õppetooli (ERA-Chair) projekti “Cross-Border Educational Innovation through  Technology-Enhanced Research (CEITER)”  hoidjaks on õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor Timo Tobias Ley. Piire ületava haridusuuendusliku tehnoloogiapõhiste teadusuuringute projekti CEITER toel luuakse TLÜs rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine.

TLÜ esimene Euroopa Teadusnõukogu (ERC) projekt „Aeg ja kriis: Anti-historism maailmasõdade vahelisel perioodil ja selle mõjud Euroopa mõtteloos“ algab humanitaarteaduste instituudi vanemteaduri Liisi Keeduse eestvedamisel juunis 2018 ja kestab viis aastat. Projekti eesmärgiks on esitada anti-teleoloogilise ajakäsitluse ning selle mõjuväljade genealoogia 20. sajandi mõtteloos.

Twinning projekt “Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset” laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Tallinna Ülikooli õiguse suund arendab välja inimõiguste tipptasemel uurimissuutlikkuse ning lülitub rahvusvahelistesse ning regionaalsetesse teavitusvõrgustikesse konkreetsete tegevuste kaudu konsortsiumis, milles kaks teist partnerit on väljapaistvad rahvusvahelised akadeemilised asutused inimõiguste valdkonnas – Taani Inimõiguste Instituut ning Kieli Ülikooli Walther-Schückingi Rahvusvahelise Õiguse Instituut (Saksamaa).  Eesmärgiks on arendada Tallinna Ülikoolis välja võimekus: i) kujuneda liidriks Balti regioonis osalemaks kõrgetasemelistes teadusuuringutes inim- ja põhiõiguste valdkonnas; ii) algatada Euroopa mastaabis uus teadus- ja arendusprojekt uurimaks inimõiguste muutuvat tähendust kaasaegses ühiskonnas; iii) ehitada sildu Eesti/Baltikumi/Venemaa inimõiguste teadus- ja aktivistide kogukondade vahel. Projekti juhib ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste professor Mart Susi.

2017. aastal esitatud H2020 taotlustest tunnistati edukaks ka teine TLÜ ERA-Chair projekt “Cultural Data Analytics”. Avatav õppetool käivitub Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM), humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) ja digitehnoloogiate instituudi (DTI) koostöös. Projekti juhib kuni õppetooli hoidja valikuni BFMi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Ülikool osaleb 23-s COST võrgustiku tegevuses. Seni on Eesti teadlased osalenud COST võrgustikes partneritena, TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse koostatud projekt on esimene, mida juhitakse Eestist:

Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused  (Transdisciplinary solutions to cross sectoral disadvantage in youth“ (YOUNG-IN) on mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks. Projekt üritab seni suhteliselt eraldiseisva noortepoliitika paigutada kaasaegse sotsiaal- ja hõivepoliitika põhivoolu lähenemistesse (nagu nt sotsiaalse investeeringu poliitikad). Tulemusena on võimalik kujundada holistlikke sekkumisviise noorte halvemusriskide leevendamiseks ilma et see tooks kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise. YOUNG-IN koondab teadlasi 28 riigist, projekti juhib professor Anu Toots, juhtkomitees esindavad Eestit Triin Lauri ja Marge Unt. Projekt vältab 4 aastat (2018-2021). 

Samuti osaleb TLÜ partnerina kolmes tuumiktaristu projektis: Eesti e-varamu ja kogude säilitamine, Eesti Keskkonnaobservatoorium ning Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC). Kõik need kolm tuumiktaristut on ühtlasi Eesti teadustaristu teekaardi objektideks. Lisaks osaleb TLÜ veel kahes teadustaristu teekaardi konsortsiumis: Infotehnoloogiline Mobiilsusobservatoorium (IMO) ning Eesti osalus Euroopa Sotsiaaluuringu projektis (ESS). Euroopa Sotsiaaluuringu projekt on ühtlasi ka Euroopa Teaduse Infrastruktuuride Strateegiafoorumi (European Strategy Forum for Research Infrastructures, ESFRI) teekaardi objekt.

TLÜ Eesti Demograafia Keskus juhib uuringut „Euroopa vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmavas longituudses küsitlusuuringus“ (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe - SHARE) mille jaoks on moodustatud Euroopa Teadustaristute Konsortsium (European Research Infrastructure Consortium) SHARE-ERIC, mis on ka üks Euroopa Liidu Teaduse infrastruktuuri teekaardi (ESFRI) objekte.

Kui seni on TLÜ pigem olnud orienteerutud koostööle lähinaabritega, siis nüüd on eesmärgiks koostöösidemete arendamine ka kaugemate piirkondadega Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ja Aasias ning jätkata koostöösidemete loomist Venemaa, Ukraina ja Kaukaasia regiooni ülikoolide ja teadusasutustega. 

Vaata, millised on TLÜ suuremad käimasolevad projektid siit!

Regionaalne koostöö Läänemere piirkonnas

Rahvusvaheliste koostööpartnerite valikul on seni tugevalt orienteeritud Põhjamaadele ja Baltikumile.

Ülikool osaleb erinevates regionaalsetes teadus- ja arendusprogrammides Interreg Baltic Sea Region ja Interreg Central Baltic ning Interreg Estonia-Latvia programmis. Samuti osaletakse mitmetes bilateraalsetes koostööprojektides regiooni erinevate teadusasutustega. Ülikool osaleb aktiivselt Bonus programmi tegevustes. Oktoobris 2017. aastal toimus ülikoolis Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ürituse raames BONUS projekti sümpoosium „Science Delivery for Sustainable Use of the Baltic Sea Living Resources“.

Rahvusvahelised konverentsid

Tallinna Ülikool on mitmes valdkonnas tunnustatud rahvusvahelise kompetentsikeskusena. Selle tunnistuseks on mitmete rahvusvaheliste kõrgetasemeliste konverentside toimumine Tallinna Ülikoolis.  Näiteks toimusid 2017. aastal TLÜ, Aalto Ülikooli, Open Knowledge ja prantsuse digitaalühiskonna mõttekoja FIND koostöös konverents „MyData 2017: Advancing human centric personal data“, Euroopa haridustehnoloogia konverents EC-TEL 2017 (European Conference on Technology-Enchanced Learning) ja ACSIS 2017 (ACCOMPLISH Co-creation and Social Innovation Summit).  Seoses Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega 2017. aastal (juuli-detsember) leidsid TLÜs aset Eesti eesistumise rändekonverents „The EU in the Global Race for Talents: Challenges and Solutions in Strenghtening the EU’s Competitiveness“ koostöös Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkti, Siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga ning ökoinnovatsioonile pühendatud konverents „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“ koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga. 

Konverentside korraldamist toetab TLÜ konverentsikeskus, kelle teenuste kohta saad täpsemalt lugeda siit!

Teadlaste mobiilsus

Viimase kümne aasta jooksul on ülikool teinud kiireid edusamme rahvusvahelise teadlaste mobiilsuse edendamisel. Seda protsessi toetavad programmid DoRaMobilitasErasmus ja mitmed teised.

Nimetatud programmide toel on Tallinna Ülikooli teadustööd tegema tulnud neli DoRa pikaajalist professorit, üks Mobilitase tippteadlane, üks Mobilitase järeldoktor, saadud on kaks tagasipöörduva teadlase granti, mille raames on Eestisse tagasi pöördunud kaks tippteadlast.

Koostöö doktoriõppe arendamisel

Tallinna Ülikoolis arendatakse doktoriõpet koostöös mitmete rahvusvaheliste võrgustikega.

Euroopa tasandil on doktoriõppe valdkonna arendamisel aktiivseim eestkõneleja Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni doktoriõppe nõukogu (EUA-CDE), kes pakub kõrgetasemelist erialakoolitust ja korraldab iga-aastaseid aastakonverentse. Samuti osaletakse Euroopa Pealinnade Ülikoolide Võrgustiku (UNICA) poolt korraldatavatel kõrgetasemelistel koolitustel. Tallinna Ülikool kuulub assotsiatsiooni PRIDE (Professionals in Doctoral Education), mis ühendab doktoriõppega tegelevaid administratiivtöötajaid.