Ülikooli linnak

Terra (ld maa – akadeemilised traditsioonid ja nõudlikkus iseenda vastu; õppides ja oma vagu kündes avastab inimene uusi teadmisi nagu talupojatarkust) on Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone, ehitatud 1940. aastal Tallinna Inglise Kolledžiks. See hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva) on muinsuskaitse all. Majal on pikk ja mälestusterohke ajalugu – eriti kõigi nende inimeste jaoks, kes on seal aastakümnete jooksul õppinud ja õpetanud ning aulas lõputunnistuse kätte saanud. Aulas on toimunud ka kõikide Tallinna Ülikooli rektorite promoveerimised.

Mare (ld meri – avatus) hoone on avar ja valgusküllane, see on ehitatud nii, et 80% ruumidesse paistab päikesevalgus. Õppe- ja teadustöö võimalused on seal Eesti noorte arhitektide nägemuse järgi unikaalsel viisil ühendatud. Hoone alumistel korrustel paiknevad auditooriumid, mis on varustatud moodsa tehnikaga ja võimaldavad kanda loenguid üle internetti. Kolmandast korrusest kõrgemal paiknevad teadlaste tööruumid ja sealne töökeskkond on rahulikum. Hoone on valminud 2006. aastal, selle arhitektid on Mattias Agabus, Eero Endjärv, Raul Järg, Priit Pent ja Illimar Truverk.

Narva mnt 29
Infolaud: telefon 6409 171

1982. aastal valminud Silva (ld mets – teadus ja teadlased, kes on nagu ühiskonna mastipuud) hoone (arhitekt Ester Liiberg) on iseloomulik näide nõukogude aja arhitektuurist. Silva oli üks esimesi maju, mis ruumipuuduse tõttu ülikoolile juurde ehitati. Uut maja oodati nii väga, et kui ehitustööd algasid, viis rühm eesti keele tudengeid koos õppejõud Maia Väkramiga ehitusplatsile esimesse lahti kaevatud vundamendiauku kannikesekimpe. Sestpeale on ülikool aina kasvanud – nii inimeste kui ka majade poolest.

Vaata Silva ja Astra majaplaane siit.

Narva mnt 29
Infolaud: telefon 6409 171

Astra (ld täht – eesmärkide poole püüdlemine ja nende saavutamine) sümboliks on laborid: näiteks psühholoogialaborid, arvutilaborid, spektromeetria, kromatograafia, molekulaarteaduste, zooloogia ja biokeemia laborid. Hoone toetab unikaalsete teadusteemadega tegelevate instituutide arenguvajadusi ja loob teadlastevahelist sünergiat võimaldava keskkonna. Ignar Fjuki projekteeritud maja on valminud 2012. aastal. 

Vaata Silva ja Astra majaplaane siit.

Narva mnt 27 (sissepääs Nova majast)

Vita (ld k elu) on ehitatud 2020. aastal. See kerkis õppehoone asemele, mis valmis 1973. aastal. Arhitektide Maarja Kase, Ralf Lõokese, Kaisa Simoni ja Pelle-Sten Viiburgi loodud uue loomemajaga sai ülikool oma unistuste linnaku ka tegelikult valminuks kuulutada. Galerii abil on ta ühendatud ka ajaloolise Terra õppehoonega.  Vitas tegutsevad peamiselt BFM, LTI ja meie spordikollektiivid.

Vitas asuvad:

• Tantsusaalid
• Mait Agu saal - Blackbox
• Muusikaklass(id)
• Helistuudio
• Kunstistuudiod 
• IKUMUMU stuudio
• Pallimängude saal
• Jõusaal
• maja ees on audio-video installatsioon “Kullast mägi”

Vaata Vita majaplaani siit.

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (ametlik lühend TLÜ AR) on teadusraamatukogu, mis asutati aprillis 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguna. Alates 2003. aastast tegutseb ülikooliraamatukoguna. Vanimad kogudes leiduvad raamatud pärinevad 16. sajandist.
Raamatukogu kasutuskogu suuruseks on praegu ligi 2,6 miljonit eksemplari, lisaks kuulub varu- ja vahetuskogusse veel täiendavalt 76 000 teavikut. Lisaks sellele pakub raamatukogu ligipääsu ulatuslikele elektroonilistele ressurssidele. Registreeritud lugejaid on üle 51 000.

Tallinna vanalinna hoonetes hoitakse TLÜ arheoloogia teaduskogu. Sealsamas paiknevad ka kogu töötajate tööruumid, laboratooriumid ja arheoloogiamuuseum.

Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu on riigivara, mille tekkelugu ulatub tagasi 19. saj kolmekümnendatesse aastatesse. Kogusse kuuluvad esemekollektsioonid (ligikaudu 1,3 miljonit leidu); numismaatika  ja väärismetallesemete kollektsioonid (u 106 000 münti ja u 1300  vääriseset); arheoosteoloogia kollektsioonid (inim-, looma-, kala- ja linnuluud, ca 42 000 karpi); arheoloogiaarhiiv e dokumendikogu ja raamatukogu, mis sisaldab ka käsikirjalisi materjale.

Arheoloogiakogude põhjal koostatud ekspositsioon, nn arheoloogiamuuseum, annab ülevaate Eesti esiajaloost ja tutvustab Eestis tehtavat arheoloogilist uurimistööd.
 

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž on kõrgkool, mis muudab eelkõige kuurortina tuntud väikelinna Haapsalu ülikoolilinnaks ning võimaldab kõrghariduse omandamist uudsetel ja Eestis ainulaadsetel erialadel.

Üliõpilaselamuna kasutatav hoone on ehitatud 70-ndate aastate algul koridori tüüpi ühiselamuna, kus sansõlmed, köök ja puhkeruum on ühiskasutuses. Ühel korrusel on 23 tuba. Toad on kahe- ja kolmekohalised. Tubades on voodid, sisseehitatud kapid, kirjutuslaud, toolid ja väike külmkapp. Üliõpilaselamu esimesel korrusel asub rattaruum ja pesumasinaruum.
Üliõpilaselamusse ja oma korrusele toimub sissepääs magnetkaartidega. Öisel ajal töötab majas administraator.

Karu 17 üliõpilaselamu asub Tallinna kesklinnas Tallinna Ülikooli vahetus läheduses. Majas on 451 majutuskohta, millest 70 on välistudengite kasutuses.
Majas on 2- ja 3-kohalised möbleeritud toad, kus sees voodid, lauad, toolid, riiulid ja kapid. Toad asuvad 2- või 4-kaupa boksides. Igas boksis on duširuum, WC ja möbleeritud köök, kus sees köögikapid, laud, toolid, pliit ja külmik. On ka väike hulk privaatseid peretubasid, mis on möbleeritud, köögi, duširuumi ja WC-ga. Üliõpilaselamus on automaatne tuletõrjesüsteem, valvesüsteem, Internet, kaabeltelevisioon ja wifi. Üliõpilaselamu ehitati 1982. aastal ning üliõpilased kolisid siia sisse 9. veebruaril 1983. Maja renoveeriti täielikult 2007. aasta suvel:  vahetati välja kanalisatsiooni- ja veetorustik ning elektritoitesüsteem; koridorides, tubades, duširuumides, WC-des ja köökides tehti uus siseviimistlus, paigaldati uued uksed ja aknad ning toodi sisse uus mööbel.

Maja on ehitatud 70ndate alguses ühiselamuks. Kuni 2009 aasta kevadeni kasutas hoonet Eesti Mereakadeemia Merekool.
Hoones tuleb kasutusele III ja IV korrus, kokku 194 majutuskohaga. Toad on kahe- ja kolmekohalised ja moodustavad kahekaupa korteri, milles on WC ja kraanikauss. Tubades on narid, kolmekohalises lisaks voodi. Riietekapp on sisseehitatud. Toas on kirjutuslaud, riiulid, toolid ja väiksem külmik. Korteri välisuks ja siseuksed on uued. Pesuruumid asuvad hoone esimesel korrusel. Üliõpilaselamu korrus on jaotatud evakuatsiooniuksega kaheks võrdseks osaks, mille juurde kuulub ka suurem puhkeruum. Mõlemal korrusel asub ühisköök. Üliõpilaselamusse, oma korrusele, ühiskööki, kümblasse ja ka pesumajja sissepääs toimub magnetkaartidega. Hoone avalikes ruumides on videovalve ja majal hoiab silma peal turvafirma.