Euroopa teadlaste eetikakoodeksis ning Eesti teadusasutuste poolt kokkulepitud heas teadustavas  (mõlemad 2017) on sõnastatud akadeemilise maailma põhiväärtustena: 

  • vabadus otsida ideid, sõnastada probleeme, teostada uurimusi;

  • ausus ja usaldatavus teose kavandamisel, loomisel ja avalikustamisel, mis tähendab, et andmed ei ole fabritseeritud ning autorlus vastab tõele;

  • austus ja hoolivus kolleegide, koostööpartnerite, ühiskonna, ökosüsteemide, kultuuripärandi ja looduskeskkonna vastu; 

  • vastutus- mis tähendab, et töö autor vastutab nii teose kavandamise, läbiviimise kui avaldamise eest, samuti kaasnevate järelmõjude eest; mõistab, et tema teod ja tööd võivad mõjutada teisi inimesi ning järeltulevaid põlvkondi;

  • avatus, st. läbipaistvuse nii teadustöö eesmärkide, rahastuse, tulemuste jms osas;

  • koostöö. 

Hea teadustavaga on liitunud ka Tallinna Ülikool, seega oleme me nõustunud oma õppe-, teadus- ja loometegevuses lähtuma just ülalnimetatud väärtustest. 

Euroopa teadlaste eetikakoodeksi kohaselt on teaduses kõige tõsisemateks eetikast kõrvalekaldumise vormideks plagieerimine, fabritseerimine ja võltsimine, sest neil juhtudel moonutatakse (seniste) uurimuste tulemusi ning sellega seatakse kahtluse alla tegelikult teaduse usaldusväärsus. Rääkides täpsemalt plagieerimisest- selle sõnaga tähistatakse tegevust, mille puhul kasutatakse teis(t)e inimes(t)e töid ja ideid ilma, et originaaltööle oleks nõuetekohaselt viidatud. 

Eestis kehtiv autoriõiguse seadus ütleb küll, et ideed on kõigi omad, ent teadusmaailmas ja kultuuris omab uus idee/kontseptsioon/teooria suurt väärtust, mistõttu on nende loojad kindlasti ära teeninud nimelise väljatoomise. Euroopa teadlaste eetikakoodeks (2017) defineeribki plagiaadi kui tööde ning ideede lubamatu väärkasutuse. 

Seega- algallikatele viitamine on oluline oskus. Seda saab ja tuleb arendada ning ülikool on selleks õige koht. 

Alljärgnev ülevaade levinumatest plagiaadivormidest valmis 2019. a kevadsemestril rühmatööna ELU-projekti raames. Tudengid võtsid aluseks plagiaadituvastusprogrammi Turnitin ülevaatliku materjali ning koostasid selle alusel näited ja kommentaarid, projekti juhendajad kohendasid tehtud töö Tallinna Ülikooli vajadustele vastavaks. Plagieerimisviiside nimekiri on moodustatud esinemissageduse alusel.

1. Kloonimine

Kloonimise käigus kopeeritakse täies mahus kellegi teise töö ning esitatakse see iseenda teosena, s.t. valetatakse, kes on töö tegelik autor. Põhjusteks, miks nii tehakse, võivad olla oodatust suurem ajakulu töö kirjutamisel või teostamisel, kehv ajaplaneerimisoskus, samuti üliõpilaste poolt tajutud akadeemiline pinge.

Kloonida saab mitut moodi- töö võib tõmmata alla veebilehelt või andmebaasist, see võib olla tellitud variautorilt või ostetud mõnest tasulisest (kinnisest) andmebaasist. Nii või teisiti, teose tegelik autor on ikkagi keegi teine. Võõra töö enda nimele kirjutamist peetakse akadeemilises maailmas üheks kõige raskemaks eetikanormide rikkumise vormiks. 

Tuletame siinkohal meelde, et teosteks klassifitseeruvad ka pildid, filmid, heliteosed, jms!

Kuidas oleks õige? 

Igasuguse uue teose loomine võtab enamasti planeeritust rohkem aega, seetõttu tuleks tööd alustada võimalikult suure ajavaruga (tõsi, seda on kerge öelda, raske teha). 

Juba algmaterjali läbitöötamise ajal on mõistlik võtta kasutusele viitehaldusprogrammid (näit. Mendeley, Zotero, jt). Enne töö lõplikku esitamist saab viidete korrektsust kontrollida  plagiaadituvastusprogrammi abil (näit.Kratt; õppejõu vahendusel ka Urkund).

Igal juhul tuleb vältida ebaausat autorlust; ettevaatlik tasub olla ka internetis pakutavate teenuste osas. Konarlik või ebatäiuslik, aga ausalt kirjutatud töö kaalub igal juhul üles ostetud/varastatud variandi. 

2. Kollaaz ehk erinevatest, viitamata allikatest pärit materjali kombineerimine

Tegemist on plagiaadivormiga, mille puhul on tekst kopeeritud/võetud mitmest erinevast allikast, seotud seejärel oma sõnadega üheks tervikuks ning seda esitletakse originaalloominguna. Eriti probleemne on see, kui ei ole märgitud allikaid - sellisel juhul on automaatselt tegu plagiaadiga. 

Võib juhtuda, et üliõpilane küll muudab sõnastust ja/või parafraseerib õigesti, ent viidete puudus või ebamäärasus kajastab loetud materjali autorsust ebakorrektselt. Enamasti on selliste eksimuste põhjuseks puudulik viitamisoskus või lugedes märkmete tegemise oskus. 

Kõik plagiaadituvastusprogrammid suudavad sellist, erinevatest fragmentidest kokkupandud teksti algallikad tuvastada. Kui tegemist on võõrkeelsest allikast võetud tekstiosaga, mille üliõpilane on küll ära tõlkinud, ent jätnud viitamata, siis tuvastab selle tihti tähelepanelik juhendaja või retsensent. 

 

Allikad   Õpilastöö (siin ja edaspidi: algallikaga kokkulangev tekstiosa on esitatud kursiivis või allajoonituna)

Kommunistidest mõjutatuks peeti 1920. aastatel mereväge, kuhu võeti teenistusse tihti tööstustöölisi. Kindralstaapi laekunud info kohaselt sattusid mereväkke teenistusse mõnikord poliitiliselt kahtlased isikud ja Venemaalt tulnud optandid.

*Allikas: Kopõtin, Igor Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel Tallinn: TLÜ 2018

Ajavahemikul 1918–1920 kujunes Eesti merejõudude peamiseks vastaseks merel Nõukogude Vene Balti laevastiku Tegevsalk.

*Allikas: Oll, Arto Eesti merevägi Vabadussõjas 1918-1920 Tallinn: TLÜ 2018

Kommunistidest mõjutatuks peeti sõja viimasel aastal mereväge, kuhu võeti teenistusse tihti tööstustöölisi. Ajavahemikul 1918–1920 kujunes Eesti merejõudude peamiseks vastaseks merel Nõukogude Vene Balti laevastiku Tegevsalk. Vastavalt armeejuhtidele laekunud infole sattusid mereväkke teenistusse mõnikord poliitiliselt kahtlased isikud ja Venemaalt tulnud optandid.

 

 

 

 

Kuidas oleks õige?
Ole aus. Viita kõik tegelikult kasutatud materjalid. Kasuta allikatega töötamise ajal viitehaldustarkvara (Mendeley, Zotero, jt), nii saad hiljem kontrollida, kust millist infot võtnud oled.

3. Kopeeri ja kleebi ehk suur hulk teksti ühest, viitamata algallikast

Me kõik kasutame aeg-ajalt Copy-Paste funktsiooni, kuid viljeledes seda akadeemilistes töödes, tuleb olla ettevaatlik. Kui suur on suur maht, selles osas puudub kokkulepe ning otsuse langetavad töö hindajad. 

Vahel on üliõpilastel probleeme parafraseerimise ning tsiteerimise eristamisega - näiteks lisatakse ülekantud lausele või sõnastusele küll viide, kuid korrektne oleks hoopis panna jutumärgid ehk tsiteerida. Selline probleem tuleneb tihti hooletusest või teadmatusest.

Allikas Õpilastöö

Kindral Tõnissoni umbusaldus Balti pataljoni vastu süvenes eriti Landeswehri konflikti ajal. Veel 6. juunil 1919. a. tegi ta 1. diviisi ülemana ülemjuhatajale ettepaneku võimaliku konflikti puhul Landeswehriga Balti pataljon Vene valgete juurest tagasi kutsuda ning koondada Rakverre, kus 1. diviisi tagavarapataljoni valve all interneerida.

Allikas: Kopõtin, Igor Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel. Tallinn: TLÜ 2018

Kindral Tõnissoni umbusaldus Balti pataljoni vastu süvenes eriti Landeswehri konflikti ajal. Veel 6. juunil 1919. a. tegi ta 1. diviisi ülemana ülemjuhatajale ettepaneku võimaliku konflikti puhul Landeswehriga Balti pataljon Vene valgete juurest tagasi kutsuda ning koondada Rakverre, kus 1. diviisi tagavarapataljoni valve all interneerida.

 

 

 

Kuidas oleks õige? 

Kui võtad ühest allikast üle täpse sõnastuse, laused või lõigud, vormista see tsitaadina. Parafraseerimisel püüa oma sõnadega edasi anda loetud teksti mõte; ütle, millise autori ning millise teose põhjal räägid. Viitamisel jälgi, et viide asuks õiges kohas- lugejale peab olema üheselt arusaadav, kui suure tekstiosa kohta viide käib. 

Ole ettevaatlik infoga, mida pead viitamist mittevajavaks üldtuntud teadmiseks või mida ei kaitsta autoriõigusega- tihti sõltub kõik kontekstist! Kahtluse korral viita! Alati võib küsida nõu oma õppejõult. 

Kontrolli viitamispõhimõtteid oma koduinstituudi üliõpilastööde juhendist.

4. Iseenda varasema töö või selle üksikute osade taaskasutus

Viidata tuleb ka enda varasematele töödele, kui plaanitakse sealt mõnda mõtet kasutada - vastasel juhul on tegu eneseplagiaadiga. 

Üliõpilaste seas juhtub seda tihti, et esitatakse varasemalt juba esitatud töö uuesti mõnes teises aines. Põhjuseks võib olla, et üritatakse säästa aega. Vahel on oma töö uuesti esitamine lubatud, seda aga vaid siis, kui see on kooskõlastatud õppejõuga - sellisel juhul näidatakse teadmisi varasemast ajast, ent lisatakse neile uus väärtus ja presenteeritakse seda kõike siis uue nurga alt.

TLÜ õppekorralduse eeskiri peab akadeemiliseks petturluseks seda, kui ühte tööd esitatakse muutmata kujul korduvalt erinevate õpiväljundite hindamisele ning selle eest võib üliõpilase eksmatrikuleerida.

Allikas Õpilastöö

Kui oled koostanud varasemalt mõne dokumendi, akadeemilise teksti või loonud mõne muu teose, siis selle hilisem akadeemilises või ka muus ametlikus kontekstis kasutamine vajab samuti viitamist, kuigi oled ka allikana kasutatava teose ise loonud. Ilma oma algdokumendile viitamata on tegemist siiski plagiaadiga.

Kui oled koostanud varasemalt mõne dokumendi, akadeemilise teksti või loonud mõne muu teose, siis selle hilisem akadeemilises või ka muus ametlikus kontekstis kasutamine vajab samuti viitamist, kuigi oled ka allikana kasutatava teose ise loonud. Ilma oma algdokumendile viitamata on tegemist siiski plagiaadiga.

Kuidas oleks õige?

Antud juhul räägime oma töö muutmata kujul korduvast esitamisest. Algsete ideede/mõtete edasiarendamine järgmistes töödes on, vastupidi, tervitatav, sest nii teadus- kui loometegevus on ikkagi protsess, kus ühele sammule järgneb teine. Kui mingil põhjusel on vaja oma juba avaldatud tööd või selle osa uuesti kasutada, siis viita iseendale. 

Mõni aeg tagasi peeti teaduses iseendale viitamist kohatuks eputamiseks, praegu on sellest saanud ainuõige tegutsemisviis. 

5. Leia ja asenda - mäng sõnastuse ja tähemärkidega

Selles variandis leiab üliõpilane mõnest allikast lause või lõigu, mida soovib oma töös kasutada, ent teades, et kopeeri-kleebi meetod ei ole õige, muudetakse sõnastust. Selline probleem esineb tavaliselt siis, kui üliõpilane ei oska parafraseerida.

Allikas Õpilastöö

Ajalooõpikud aastatel 1995–2001:

Sellesse ajavahemikku jääb n-ö teise ringi õpikute ilmumine. Esimesed õpikud olid koolikatsetuse läbinud, järgmistes trükkides võeti arvesse õpetajate tagasisidet. Kirjastuste kogemused olid kasvanud ja tehnilised võimalused paranenud. Trükiti 11 õppematerjali, milles kaks olid Eesti ja seitse üldajaloo õpikud ning kakskaartide komplektid.

Allikas: Oja, Mare Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast - nõukogulikust tänapäevaseks Tallinn: TLÜ 2016

Ajalooõpikud 90-ndate teises pooles:

Nimetatud ajavahemikku jääb n-ö järeltrükk. Algsed õpikud olid koolikatsetuse läbinud, järgmistes trükkides võeti arvesse õpetajate arvamust. Kirjastuste teadmised olid kasvanud ja tehnilised võimalused paranenud. Trükiti üle kümne  õppematerjali, milles paar olid Eesti ja 7 üldise ajaloo õpikud ning kakskaartide komplektid.

 

 

 

Ülaltoodud näite puhul toovad plagiaadituvastusprogrammid välja kattuvuse algallikaga ning vastav koht töös tuleb teha korda. 

Sünonüümidega mängimine kogub viimasel ajal populaarsust, juba on loodud ka arvutiprogrammid, mis sellist teksti töötlemise teenust “pakuvad”. Tähelepanelikule lugejale jäävad siiski kohe silma tekstiosad, kus arvutiprogramm on püüdnud anda endast parima. 

Olgu siinkohal lisatud, et tänasel päeval tunnevad plagiaadituvastusprogrammid ära juba ka tekstiga visuaalse manipuleerimise (näit. mängud erinevatest tähestikest pärit tähtedega, jms). 

Kuidas oleks õige? 

Loe materjal läbi, sõnasta algteksti idee oma sõnadega ümber, lisa viide allikale. Sünonüümide meeleheitlik otsimine ei peaks olema omaette eesmärk.

6. Hübriid

Hübriidiga on tegu, kui kombineeritakse viidatud ning viitamata tekstilõike- üritatakse peita viiteta teksti või püütakse õigesti viidatud teksti vahele panna lauseid suvalistest allikatest. Seda meetodit kasutatakse, et säästa aega. Juhul, kui seda tehakse tahtmatult, on viga viitamisoskuses või lugemisel märkmete tegemises. 

Allikas Õpilastöö

Tänapäeval püüeldakse selle poole, et pakkuda võrdseid haridusvõimalusi kõikidele lastele, arvestades seejuures laste vajadusi, kes on erineva arengutaseme, kultuuritausta ja majanduslikke võimalustega, väärtustades ja toetades mitmekesisust (Talts, 2001, 261).

Mõiste kohandatud õpe võtab kokku hariduspoliitilise unistuse sellest, et kool peab suutma pakkuda õpet igale õpilasele sõltumata tema eeldustest ja see õpe peab olema kohandatud vastavalt nende eeldustele (Skogen & Holmberg, 2014, 17)

Allikad

 

Skogen, K., Holmberg, J.B. (2004). Kohandatud õpe ja kaasav kool. Innovaatiline lähenemine. El Paradiso.

Talts, L. (2001). Kool kui kasvukeskkond erineva sotsiaalse tausta ja akadeemilise edukusega laste jaoks. Kogumikus Lapse kasvukeskkond Eestis ja Soomes I. Koostanud Leida Talts& Maie Vikat. TPÜ Kirjastus. Tallinn.

Mõiste kohandatud õpe võtab kokku hariduspoliitilise unistuse sellest, et kool peab suutma pakkuda õpet igale õpilasele sõltumata tema eeldustest ja see õpe peab olema kohandatud vastavalt nende eeldustele. Tänapäeval püüeldakse selle poole, et pakkuda võrdseid haridusvõimalusi kõikidele lastele, arvestades seejuures laste vajadusi, kes on erineva arengutaseme, kultuuritausta ja majanduslikke võimalustega, väärtustades ja toetades mitmekesisust. (Talts, 2001, 261)

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas oleks õige?

Ole aus. 

7. Väljamõeldud allikad või autorid

Selle plagiaadivormi puhul viidatakse allikatele, mida tegelikult ei ole olemas või sisaldab tekst informatsiooni, mida tegelikult viidatud allikate sisus ei leidu. 

Sellist vormi plagieerimine võib esineda, kui ei loeta läbi tervet allikat, vaid mõeldakse info välja, et säästa aega. Tahtmatult võib samuti selline viga tekkida näiteks siis, kui märkmete tegemisel on tekstist valesti aru saadud ning kirjutatakse üles mõtteid, mida tegelikult allika autor mõelnud ei ole. Selline probleem võib esineda ka juhtudel, kui viitamisoskused või arusaamad reeglitest on kehvad. 

Õpilastöö

2016. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt  tehtud uuringus selgus, et 68% lastest kannatavad füüsilise vägivalla all, 45% lastest on kogenud oma elu jooksul emotsionaalset väärkohtlemist ning vaid 10% lastest pole oma elu jooksul kordagi vägivalda kogenud (Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg).

 

Allikas Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg (i.a). Alla laaditud 29. aprillil 2018  https://www.sm.ee/et/node/uuringutulemused

Kuidas oleks õige?

Ole aus.

Õppetöö kontekstis on oluline teada, et Tallinna Ülikoolis puudub üks ja ainus üleülikooliline viitamise juhend. Erinevad instituudid on kehtestanud oma valdkonna/valdkondade põhised juhendid, mis fikseerivad ka selle, millist viitamisstiili tuleb töödes kasutada. Vaata täpsemalt järele oma akadeemilise üksuse/suuna üliõpilastööde/ lõputööde juhendist (kättesaadavad instituutide kodulehtedel)! 

Soovid testida oma viitamisoskusi ja teadmisi? Seda saab teha: 

SIIN (ingliskeelne test, võetud ENAI kodulehelt) või

SIIN (TLÜ plagiaadi töörühma liikme K. Kollomi poolt loodud test, sisaldab seoseid TLÜ õppekorralduse eeskirjaga).

_____________________________________________________________________________________________________

Käesoleva materjali kokkupanemisel on kasutatud: 

1. Plagiaadinäited: 2019.a. kevadsemestril ELU-projekti käigus tehtud töö (autorid H. Sams, J. Mägi, K. Kalmberg, M. Järvik)

2. Euroopa teadlaste eetikakoodeks, loetud 08.07.2019 aadressil http://www.akadeemia.ee/_repository/file/AKADEEMIA/Eetikakoodeks_2017.pdf 

3. Turnitin. (2016). Loetud aadressil https://www.turnitin.com/static/plagiarism-spectrum/

4. Webster University. (kuupäev puudub). Loetud aadressil 

http://www.webster.edu/academic-resource-center/plagiarism_prevention/understanding_plagiarism.html

5. ENAI (European Network for Academic Integrity) veebileht (2017-19), loetud aadressil http://www.academicintegrity.eu/wp/