Homme saadetakse viimasele teele Toomas Niit

Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppe ühe alusepanija Toomas Niidu ärasaatmine toimub laupäeval, 17. oktoobril kell 12 ülikooli aulas.

bänner

Sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets meenutas ajalehes Sirp psühholoogi, teadlast ja tõlkijat Toomas Niitu nii: „Toomas Niit lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogiosakonna 1976. aastal ning suundus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. 1979. aastal liitus ta tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnapsühholoogia uurimisrühmaga, sai üheks  Eesti keskkonnapsühholoogia kujundajaks ja rahvusvaheliseks eestkõnelejaks. Tema eestvõttel alustati Lohusalu konverentside sarjaga, mis said tuntuks ja tunnustatuks nii üle  tollase Nõukogude Liidu kui ka laiemalt. Tema eriline kirg oli Eesti psühholoogia viimine  laia maailma, algul Venemaa avarustele, hiljem lääne poole. Juba kaheksakümnendate lõpuks oli Toomasest saanud kümnekonna prominentse psühholoogiaajakirja toimetuskolleegiumi liige. Peale piiride avanemist algasid maailmarännakud, õpetamine ja ühine uurimistöö kolleegidega Soomest ja Rootsist, USAst ja Kanadast, Islandilt ja Austraaliast.

Peale Eesti taasiseseisvumist oli Toomas üks psühholoogiaõppe käivitajatest Pedagoogikaülikoolis, olles pikka aega ka ülikooli psühholoogia osakonna juhataja. Tema sulest pärineb esimene versioon tollasest psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika õppekavast. Ta oli hinnatud lektor ja kardetud eksamineerija, aga ka tudengite lemmik, kes ühisüritustel kitarri ja hipiliku olemisega meeleolu üleval hoidis.  

Psühholoogia edendamine ja selle hääle tugevdamine oli Toomase südameasi. Pikka aega oli ta Eesti Psühholoogide Liidu president ja asepresident ning ka Eesti esindaja Euroopa psühholoogiaorganisatsioonide assotsiatsioonis.

Noorusaeg kirjandusinimeste peres tõi kaasa kirjandushuvi. Toomase eestindatud Murphy seaduste viis raamatut koos eksistentsiaalsete küsimustega teemal „miks asjad untsu lähevad“ olid pikka aega Eesti vaimueliidi kohvikudebattide keskpunktis. Toomas oli viljakas tõlkija ning psühholoogia-alase terminoloogia eestindaja. Just tema sulest on pärit „tiheliolek“,  tähistamaks teiste inimeste liigsest lähedusest johtuvat ebamugavustunnet, vajadust hoida omavahel mõistlikku distantsi.

Jääme soojusega meenutama energilist ja alati tegusat kolleegi, sõpra ja kaasteelist.