Ilmus kogumik mitmekeelsetest suhtlustavadest Baltimaades
Kogumiku „Multilingual Practices in the Baltic Countries“ koostas ja toimetas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik.
Ingliskeelne artiklikogumik „Multilingual Practices in the Baltic Countries“ koosneb üheksast sotsiolingvistilistilisest juhtumiuuringust, mille teemadeks on keelemaastikud, perekonnakeele põhimõtted, keel hariduses, keelekontaktid, mitmekeelne suhtlus internetis, keeleideoloogiad, keele säilitamine ja -vahetus. Milliseid strateegiaid kasutavad eesti keeles õpetavad venekeelsed õpetajad? Millise tagamõttega panevad venekeelsed lapsevanemad oma lapsed läti õppekeelega kooli? Miks on mõned avalikud sildid Lätis muutunud tüliõunaks? Kuidas saab keelemaastikke kasutada võõrkeeleõpetuses? Mille poolest erineb kahe läti-eesti kakskeelse isiku keelekasutus? Mis toimub eesti-inglise-jaapani kolmekeelses suhtluses Facebookis? Mida annab Tallinna ja Vilniuse keelemaastiku võrdlus? Kas ja kuidas säilitavad leedulased Ühendkuningriigis ja Norras leedu keelt? Kas Austraalias elava leedu perest pärit õe ja venna leedu keele oskus on samal tasemel? Kogumikus arutleb nendel teemadel 15 sotsiolingvisti Eesti, Läti, Leedu ja USA ülikoolidest.
Lääne-Sydney ülikooli abiprofessor Uldis Ozolins arvab, et see tipptasemel kogumik võiks huvi pakkuda lingvistidele ja keelepoliitika kujundajatele ka väljaspool Balti riike. „Raamatus rakendatakse imetlusväärselt mitmekülgset metodoloogilist pagasit, näitamaks ühe keeleliselt areneva ja üha enam uurimist pälviva piirkonna suhtlustavade olulisi muutusi, aga ka kindlaid järjepidevusi,“ ütles ta ning lisas, et teos on oma selge aktuaalseid suundumusi esile toova ja tugeva teooriapõhise lähenemisviisi tõttu soojalt soovitatav.
Kogumiku „Multilingual Practices in the Baltic Countries“ koostas ja toimetas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik. Autorid: Elīna Bone, Solvita Burr, Egle Gudavičienė, Kristina Jakaitė-Bulbukienė, Marleen Kedars, Geidi Kilp, Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Sanita Ladziņa, Heiko F. Marten, Merilyn Meristo, Živilė Miežytė, Meilutė Ramoienė ja Maris Saagpakk.
Raamat ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora“.
