Raamat haridusest ökokriisi ajastul
Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu? Tallinna Ülikooli Kirjastuse alt ilmus Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professori Veli-Matti Värri teos „Kasvatus ökokriisi ajastul“.
Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses „Kasvatus ökokriisi ajastul“ („Kasvatus ekokriisin aikakaudella“, 2018) ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel.
Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle ülesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Raamat otsib lahendust, kuidas seda küsimust lahendada.
Kirjanik Valdur Mikita ütles Värri raamatu kohta, et tegemist on mõtlemapaneva käsitlusega sellest, kuidas tänapäevane haridus võib inimeses midagi lõplikult tuksi keerata. „Kui inimene hakkas õgima naftat, sai temast suurim ökoloogiline kahjur Maal – kuid ka kaasaegseid ülikoole, kultuuri ja laias laastus kogu tänapäevast inimkogemust ei oleks ilma naftast keedetud supita olemas. Siin kerkibki põhimõtteline küsimus: kui majandus ei saa enam kasvada, kas siis inimene saab? Kui rihm progressi hoorattal puruneb, kas siis iseenda tooteks ja teenuseks muutunud inimesel on veel üldse lootust?
Veli-Matti Värri arvates on, kui tunnistada, et haridusel on uue ökohumanistliku tähendushorisondi loomisel eriline roll,“ lisas ta.
„Kasvatus ökokriisi ajastul“ on kirjutatud haridustöötajatele ja -teadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet väljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eessõna kirjutanud Mihkel Kangur ja järelsõna Tiiu Kuurme.
Raamatu tõlkis soome keelest Maria-Magdalena Jürvetson ja see ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“.
