Tallinna Ülikool senat otsustas millistel õppekavadel toimub järgmisel aastal vastuvõtt

Senat otsustas istungil, et ülikool avab vastuvõtuks 45 kõrghariduse esimese ja 61 teise astme õppekava. Kokku avab ülikool järgmisel õppeaastal vastuvõtuks rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, integreeritud -ja magistriõppes 106 õppekava.

Ülikool lähtub igal aastal vastuvõtu avamisel riiklikest ootustest, sise- ja välishindamise tulemustest, erinevate osapoolte (näiteks tööandjad, üliõpilased, vilistlased) ootustest ja haridussektori muudatustest maailmas. Lisaks sõltub otsus ülikooli rahalistest võimalustest.

2022. aastal taasavatakse vastuvõtt järgmistele õppekavadele: 

• koreograafia bakalaureus;
• filmikunsti rakenduskõrghariduse õpe;
• linnakorralduse magistriõpe;
• nüüdismeedia magistriõppekava telemoodulile;
• suulise tõlke magistriõppekavale.

2022. aastal ei avata vastuvõttu järgmistele õppekavadele:

• infoteaduste bakalaureus;
• koreograafia magistriõpe;
• rekreatsioonikorralduse magistriõpe;
• keskkonnakorralduse magistriõpe.

Vaatamata sellele, et ülikool jätab tuleval aastal infoteaduse bakaulaureuseõppe vastuvõtu vahele, väärtustab ülikool infokirjaoskuse ja kultuuriteadlikkuse arendamist ning peab raamatukogusid oma olulisteks koostööpartneriteks. Eestis on aga jaotatud ülikoolide vahel vastutusvaldkonnad ning ehkki Tallinna Ülikool on mitmel korral taotlenud infoteadust ülikooli üheks vastutusvaldkonnaks, siis ei ole Haridus- ja Teadusministeerium seda rahuldanud. 

Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ütles, et ülikoolil on hea meel näha, et ka Eesti raamatukoguhoidjad ja nende juhid jagavad ülikooli muret infoteaduste eriala tuleviku üle. „Olukorras, kus kõrgharidus on alarahastatud, on ülikool sunnitud väga hoolikalt vaatama, millisel aastal mis õppekavadel vastuvõtt avada,“ ütles Saks. Ta lisas, et hiljuti on ka Rektorite Nõukogu juhtinud tähelepanu sellele, et kõrghariduse jätkuva alarahastamise korral on ülikoolid sunnitud astuma samme, mis vähendavad kõrghariduse kättesaadavust Eesti ühiskonna jaoks olulistel õppekavadel.

Katrin Saks lisas, et kui viimastel aastatel on kasvanud Eestis nii keskmine brutopalk, tarbijahinnaindeks kui ka õpetajate palk, siis ülikool jääb praeguse rahastuse tõttu muust ühiskonnast maha.