Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna pälvisid Epp Annus, Mart Kangur ja Alari Allik
Žürii koosseisus Reili Argus, Kaja Kann, Liis Kibuspuu, Anne Lange ja Alvar Loog otsustas algupärase ilukirjandusteose kategooria tugeva esindatuse tõttu kuulutada välja eraldi luule- ja proosateose auhinna. Ilukirjandusliku lühipublikatsiooni preemia jäeti sel korral välja andmata.
Laureaadid:
Proosaauhind
Epp Annus, „Tere, Aleksander“ (EKSA)
Žüriiliikme Reili Arguse põhjendus: „Epp Annuse romaan „Tere, Aleksander“ on viimasegi lauseni kirjanduslik tervik, mis on tervik isegi siis, ja just nimelt siis, kui mõned teadmise killud jäävad lugejale andmata ja mõned otsad lõplikult kokku sõlmimata. Kuigi romaani peategelane on vist aeg, ei ole autor ei ajas ega ka aja vaheldumises ja vahetamises kramplikult kinni ning lõpuks ei olegi enam tähtis, kas miski oli just täpselt siis, selles järjestuses ja täpselt nii, nagu keegi mäletas või mitte. Kõige enam haaras aga lugemisel teose stiil ehk autori lause: pikk, tõesti pikk, aga samas hoogne ja kerge, voolav, paraja tempoga, andes lugemisel hingamispausi just täpselt seal, kus seda vaja oli, seal, kus oli vaja iseenda mõtet autori lausele järele oodata.”
Luuleauhind
Mart Kangur, „Armkude“ (Sõnahulgus)
Žüriiliikme Kaja Kannu põhjendus: „Mart Kanguri luulekogu „Armkude” on puhas armastusluule, mis on tark ja loll üheaegselt. Tema sõna on tunne ja asi emotsioon. Kangur on varem end osavalt sõnadega žongleerimise taha peitu paigutanud, nüüd haarab viimase päästerõnga, ikkagi taas sõna, et säilitada mõistust. See pole enam süütu mäng. Seekord on kaalul elu. „Armkude” on 50-aastase mehe armastusavaldus elule. Tekstikeha on veel protsessis, veel teekonnal, veel otsustamata, veel täpselt teadmata sõnade jalutuskäik valgel paberilehel, mis mõjub kehalise sooritusena. Laenates mõtet Kanguri luuletusest ütlen, et silmadega teeb ta kunsti, peaga filosoofiat, südamega maalib ikooni ja suuga luuletab. Samal ajal lootes, et maailmas oleks ometi võimalik ka jalgadega kõndida, ikka selleks, et elada inimese moodi.”
Tõlkeauhind
Alari Allik, Sei Shōnagoni teose „Padjamärkmed“ tõlge klassikalisest jaapani keelest (TLÜ kirjastus)
Žüriiliikme Anne Lange põhjendus: „Sei Shōnagoni iseendale kirjutatud märkmete tõlkimine aja ja ruumi kaugust trotsides eeldab tõlkijalt tähelepanelikku sisseelamist, mõistelist leidlikkust ja entsüklopeedilist informeeritust. Kõik need omadused on Alari Alliku „Padjamärkmetes“ aredalt olemas. Lugejale on üle antud muhe ja teravmeelne lektüür, mis toob kauged ajad ja paigad meie endi padjale.“
Preemiale sai esitada 2021. aastal ilmunud teoseid, mille autor on Tallinna Ülikooli töötaja, üliõpilane või vilistlane, nominente võisid üles seada kõik ülikooli akadeemilised üksused, professorid ja varasemad kirjanduspreemia laureaadid. Lõpliku valiku kandidaatide seast tegi žürii. Tallinna Ülikooli kirjandusauhinda antakse välja 2007. aastast.
