Teadlased uurivad ligi 100 koolis COVID-19 eriolukorra mõju õppeprotsessile
Tallinna Ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viivad läbi laiapõhjalise, ligi 8000 õpilast, lapsevanemat, koolijuhti ja õpetajat kaasava distantsõppe uuringu.
Uuringus osaleb 100 kooli ja kutsekooli ning uurimuse eesmärk on analüüsida Eesti koolide, õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate toimetulekut distantsõppega COVID-19 kriisist põhjustatud eriolukorra ajal.
„Tänavune kevad andis meile palju väärtuslikke kogemusi, millest õppides saame muuta kooli paindlikumaks ja õppijakesksemaks. Nende õppetundide talletamine ja analüüsimine on äärmiselt oluline selleks, et targalt tulevikku planeerida,“ sõnab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Uuringu tulemused aitavad tulevikus nii kavandada tegevusi kui planeerida ressursse,“ lisab ta.
„Senised tulemused näitavad, et lapsevanemad on uuringus osalemist võtnud väga tõsiselt ning saatnud ka tagasisidet, et neil on hea meel panustada uuringusse ning anda protsessile tagasisidet,“ kinnitab Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi hariduskorralduse professor.
COVID-19 põhjustatud eriolukorra tulemusel läksid Eesti koolid kiiresti üle distantsõppele ning nüüd on teadlaste eesmärk selgitada välja, kuidas oli õppetöö korraldatud, et teha soovitusi tõhusamaks hariduskorralduseks ja kooliarenguks.
Üleriigilises uuringus uuritakse, kuidas COVID-19 olukord on mõjutanud õpilaste õppimist ning kõigi haridussüsteemiga seotud tegevustes osalejate tööd ja heaolu.
„Meie eesmärk on mõista, kuidas osapoolte heaolu, õppija individuaalsed eripärad, õpetajate töökoormus ja õpetamispraktikad ning kooli kollektiivsed praktikad mõjutasid distantsõppe tõhusust,“ selgitab Kairit Tammets, haridustehnoloogia keskuse juhataja Tallinna Ülikoolist.
Uuringus vaadatakse nii erivajadustega õppijate osalemise kogemust, digitaalsete seadmete (nt isiklikud sülearvutite) kättesaadavust õppetöö läbiviimisel kui ka analüüsitakse muutusi juhtimise, õppe- ja hindamise praktikates. Arvesse võetakse ka vanemate rolli distantsõppe läbiviimisel ning selgitatakse välja, kuidas õpilaste õppimine eriolukorras vanemate koormust mõjutas.
Andmed on kogutud mais-juunis veebipõhiste küsitlustega, mis saadeti valimisse sattunud koolide õpilastele, nende vanematele, õpetajatele ja juhtkonna liikmetele. Praeguseks on uuringus osalenud üle 100 üldharidus- ja kutsekooli ning oma panuse on andnud rohkem kui 8000 vastajat.
Uuringus osalevad üldhariduskoolide 5., 8., ja 11. klasside õpilased, kutsekoolide õpilased ning 2., 5., 8., ja 11. klassis õppivate õpilaste vanemad.
Väiksema arvu koolidega viiakse läbi süvauuring, kus lisaks küsitlustele tehakse ka intervjuud õpetajate ja juhtkonnaga ning analüüsitakse e-keskkondade digitaalseid kasutuspraktikaid. See annab ainulaadse võimaluse siduda osapoolte hinnanguid nende reaalsete kasutuspraktikatega ning analüüsida distantsõppe kogemust laiemalt.
Uuring viiakse läbi Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia, hariduse juhtimise ja kaasava hariduse uurimisrühmade koostöös. Uuringut rahastatavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Regionaalarengu Fond RITA programmist.