Kõige tähtsam info vastuvõtu kohta

  • Tallinna Ülikool võtab bakalaureuse- ja magistriõppesse avaliku konkursi korras vastu üks kord aastas (doktoriõppes ka sagedamini), seda infosüsteemide SAIS ja DreamApply (välismaalaste vastuvõtt) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, võetakse vastu ülikooli kampuses Narva mnt 29.
  • Avalduse saab esitada kuni kahele konkursile.
  • Bakalaureuseõppesse kandideerijatel peab olema kas gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus (kandideerimiseks vajalike riigieksamite tulemuste miinimum peab olema vähemalt 40 palli), magistriõppe puhul bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidusõppe diplom.
  • Mitmetele eestikeelsetele bakalaureuseõppekavadele võetakse neid, kes teadmiste poolest eriti tublid, vastu ilma vastuvõtueksami ja/või riigieksamiteta.
  • Eksamite kirjeldus, vorm ning ajakava pannakse ülikooli kodulehele hiljemalt 30 päeva enne avalduste esitamise algust.  
  • Välisriigis omandatud haridust tunnustab ülikool lähtuvalt Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust ja soovitusest. Hinnangu saamine võtab aega kuni 30 päeva, seega palun võtta see hinnang võimalusel juba enne vastuvõtuperioodi algust.
  • Õppekohad täidetakse sisseastumiseksamite tulemuste põhjal paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade või lävendi ületanute arvule. Vastuvõetute nimekiri avaldatakse SAISis. Sealt edasi on kandidaadil õigus kolme päeva jooksul teatada õpingute alustamise soovist. Vabanenud õppekohad täidetakse pingerea alusel.
  • Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta, kui tudeng täidab tasuta õppe nõudeid. Võõrkeelsete õppekavade semestritasu määrab ülikooli senat.
  • Õppima asumise eeldus on tähtajaks allkirjastatud õppeleping (v.a doktorandid ja välisüliõpilased, kes allkirjastavad lepingu pärast immatrikuleerimist).
  • Vastuvõtueksami tulemust on võimalik vaidlustada, esitades kirjaliku apellatsiooni õppevaldkonna prorektorile hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneval tööpäeval. Vastuvõtuga seotud mured lahendab vastuvõtukomisjon, küsimuste lahendamine, mida „Tallinna Ülikooli tasemeõppe vastuvõtutingimused ja –kord“ ei reguleeri, on akadeemilise üksuse pädevuses.

 

Lae alla vastuvõtutingimused- ja kord

Mõisteid

Sisseastumisnõuded õppekavadele kehtestab ülikooli senat. Sisseastumisnõuetes sätestatakse sisseastumiseksamid, vastuvõtulävend ning vajadusel akadeemilise üksuse poolt määratud riigieksami või vastuvõtueksami minimaalne tulemus ja kandideerimiseks nõutav erialane kvalifikatsioon.

 

Vastuvõtulävend on õppekava sisseastumisnõuetes määratletud sisseastumiseksamite tulemuste kaalutud miinimumsumma, mille täitmine on õpingute alustamise eelduseks.

Vastuvõtupall kujuneb sisseastumiseksamite, st riigieksamite ja ülikoolis läbiviidava vastuvõtueksami tulemuste alusel. Vastuvõtupalli  maksimumväärtus on 100 palli. Juhul, kui vastuvõtupall koosneb ainult vastuvõtueksami tulemusest, on minimaalne positiivne vastuvõtueksami tulemus võrdne lävendiga.

Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Ekstern on isik, kellel on õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.

Avatud ülikooli õppija ei oma üliõpilase staatust ja õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel.

Ülikoolis arvestatakse õppemahtu ainepunktide alusel. Ainepunkt (EAP) on õppetöö arvestuslik ühik. Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, sisaldades kuni 13 kontaktõppe tundi ja vähemalt 13 üliõpilase iseseisva töö tundi.

Mis vahe on päeva- ja tsükliõppel?

Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus, ning kus õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal.

Tsükliõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma spetsiifikale ning iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem kui päevaõppe vormis õppivatel üliõpilastel.

Mida tähendab täis- ja osakoormusega õppimine?

Ülikoolis toimub täis- ja osakoormusega õpe. Üldjuhul immatrikuleeritakse tudeng esimesel õppeaastal täiskoormusega õppesse.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75-100% ulatuses, sooritades 45-60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid viiakse ta üle osakoormusega õppesse.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.

Täiskoormusega õppimine annab hulga eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Doktorandi õppekoormus määratakse iga õppeaasta lõppedes atesteerimistulemuste alusel.

Tasuta = 30 EAPd semestris

Selleks, et Sul oleks võimalik Tallinna Ülikoolis tasuta õppida, peaksid tegema vähemalt 30 ainepunkti semestris. Seda arvutatakse kumulatiivselt, mis tähendab, et kui oled näiteks ülikoolis õppinud juba kolm semestrit, siis iga semestri kohta peab olema tehtud 30 EAPd ehk konkreetsel juhul kokku 90 EAPd. See, kas 90 EAPd tuleb kokku 30+30+30 või 28+36+26 pole sel juhul oluline, küll aga peab ühel konkreetsel semestril koguma vähemalt 24 EAPd. Tallinna Ülikoolis õpinguid alustava üliõpilase jaoks on oluline täita esimese semestril vähemalt 30 EAPd ning teise semestri (esimese õppeaasta) lõpuks peaks koos olema vähemalt 60 EAPd.

Mõistame, et mõnikord võib ootamatutel põhjustel mõni aine tegemata jääda ning sellest lähtuvalt ei pruugi 30 EAPd kokku tulla. Seetõttu, võib kõigi semestrite kokkuvõttes sooritamata olla kuni 6 EAPd. Sooritamata ained tuleb Sul sellegipoolest hiljem läbida. Kui tegemata on kõigi semestrite peale rohkem kui 6 EAPd, siis nende eest tuleb tasuda ainepunkti hinna alusel (1 EAP=30€). Juhul, kui Sa oled pidanud Tallinna Ülikoolile ülalmainitud tingimustel raha maksma, siis Tallinna Ülikool maksab Sulle selle raha tagasi, kui lõpetad ülikooli nominaalkestusega.

Tasuta õpe ei laiene võõrkeelsetele õppekavadele, neil õppekavadel hüvitatakse õppekulud semestritasu alusel.

Millal tuleb eestikeelsetel õppekavadel oma õpingute eest tasuda?

  1. õpid osakoormuses ehk täidad õppekava 50–75% ulatuses õppides 15–22,5 ainepunkti semestris. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid sellisel juhul on sul võimalik aineid läbida eksternõppes, valides sealjuures endale sobiva õppekoormuse, ja lõpetadagi ülikool eksternina.
  2. asud teist korda samal haridusastmel ülikooli õppima ning sinu viimastest tasuta õpingutest
    (mis on kas lõpetatud või oled õppinud üle poole nominaalajast) pole
    veel möödas kolmekordset nominaalaega (alates sisseastumisest).
  3. oled sama eriala / õppekava kahe viimase aasta jooksul pooleli jätnud (oled sealt eksmatrikuleeritud).
  4. Sul on tegemata rohkem kui 6 EAPd.

Õppekulude hüvitamine

Õppekulude hüvitamist ei nõuta üliõpilaselt, kes (ÕKE § 10):

  1. õpib eestikeelsel õppekaval või senati otsusega määratud võõrkeelsel õppekaval, nominaalkestuse jooksul, täiskoormusega õppes ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu või sellest kuni 6 EAP-d vähem; 
  2. õpib õppesuunal või õppekaval, millel õppimiseks on ülikooli ning Haridus- ja Teaduministeeriumi vahel sõlmitud tulemuslepingus kokkulepitud käesoleva lõike punktis 1 sätestatust erinevad nõuded; 
  3. õpib doktoriõppes; 
  4. ei täida käesoleva lõike punktis 1 sätestatud nõudeid, kuid jätkab sama õppekava järgi õppimist vähemalt osakoormusega ja on: keskmise, raske või sügava puudega isik; alla 7- aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja. Sel juhul ei nõuta osalist õppekulude hüvitamist vabastuse aluseks olevate semestrite eest vabastuse aluseks olevate semestrite jooksul; 
  5. ei täida käesoleva lõike punktis 1 sätestatud õppekava täitmise mahu nõuet, kuna on õppinud vähemalt kolm kuud välisriigi õppeasutuses, milles sooritatud õpinguid arvestab õppeasutus vähemalt 15 EAP mahus õppekava täitmise osana. Sel juhul ei nõuta osalist õppekulude hüvitamist välisriigis õppimise ja sellele järgneva semestri eest välisriigis õppimise ja sellele järgneva semestri jooksul; 
  6. üliõpilaskonna juhatusse ja üliõpilasnõukogu juhatusse valitud perioodi jooksul ei täida käesoleva lõike punktis 1 sätestatud õppekava täitmise mahu nõudeid. Üliõpilane ei hüvita õppekulusid juhatusse kuulutud semestrite eest juhatusse kuulutud semestrite jooksul;
  7. õpib võõrkeelsel õppekaval õpingute nominaalkestuse jooksul ja ei registreeri end välisülikoolis õppimise semestril Tallinna Ülikooli õppeainete kuulajaks ja/või lõputöö kaitsjaks ja/või lõpueksami sooritajaks; 
  8. on kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami negatiivsele tulemusele; 
  9. õpib võõrkeelsel õppekaval nominaalkestusele järgneva kahe semestri jooksul ning ta on lepingus ettenähtud mahus õppekulud hüvitanud. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg ei pikenda õppekulude hüvitamise sissenõudmise algust; 
  10. vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 7 sätestatule, kuid õpib nominaalkestuse jooksul magistriastme õpetajakoolituse õppekaval, mille lõpetamisel omandatakse põhikooli ja/või gümnaasiumi aineõpetaja kvalifikatsioon. 

Õppekulude hüvitamist nõutakse üliõpilaselt, kes:

  1. õpib eestikeelsel õppekaval, õppekava nominaalkestuse ajal täiskoormusega õppes ja on algavaks semestriks sooritanud vajalikust õppemahust rohkem kui 6 EAPd vähem. Näiteks: II semestri lõpus sooritatud  ainete hulk peab olema 60 EAP- 6 EAPd. Kui tegelikult on sooritatud  52 EAPd,  siis peab tasuma 2 EAP eest (60-6-52=2)
  2. õpib eestikeelsel õppekaval, peale nominaalkestuse lõppemist täiskoormusega õppes ja ei ole algavaks semestriks täitnud ettenähtud õppemahtu (30 EAPd semestris). Tasuma peab kõigi ainepunktide eest, mis on jäänud sooritamata. 
  3. õpib eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppes. Hüvitist nõutakse semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu alusel;
  4. õpib võõrkeelsel õppekaval;
  5. on varem samal õppeastmel õppinud vähemalt poole nominaalkestusest õppekulusid hüvitamata ning uute õpingute alustamisest ei ole möödunud kolmekordne, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel kahekordne õppekava nominaalkestus. Hüvitist nõutakse semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja kehtestatud ainepunktitasu alusel;
  6. on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale. Hüvitist nõutakse semestri õpingukavasse registreeritud õppeainete mahu ja senati kehtestatud ainepunktitasu alusel.
  7. õpib osakoormusega õppes pärast õppekava nominaalkestuse lõppu ja ei registreeri end semestri alguses ühegi õppeaine kuulajaks. Üliõpilane tasub administreerimistasu senati poolt kehtestatud määras;

Eksternid hüvitavad õppekulud semestri õpingukavasse registreeritud ainepunktitasu alusel. Lõputöö eest täismahus tasumine annab õiguse ülikool lõpetada kahe semestri jooksul. Pärast kaitsmistähtaja lõppemist on eksternil õigus kaitsta samal teemal lõputöö ühe õppeaasta jooksul, hüvitades lõputöötasu. Uue teema valimisel toimub õppekulude hüvitamine ainepunktitasu alusel.

Piirarvud ja vastuvõtulävend

Uurides vastuvõtutingimuste ja õppekohtade arvu tabelit leiad, et osadel erialadel on õppekohtade arv ja osade erialade taha on kirjutatud „lävendipõhine“.  See tähendab, et nendel erialadel, kus on määratud õppekohtade arv, ei piisa õppima asumiseks ainult lävendi ületamisest. Ülikooli sisse saamiseks tuleb Sul  ka olla vastava arvu parimate sisseastujate seas. Näiteks  psühholoogia bakalaureuseõppesse võetakse õppima 50 tudengit. Vastuvõtulävend sellel erialal on 65. Seega võetakse õppima ainult 50 parimat lävendi ületanud sisseastujat. Erialadele, kus on lävendipõhine vastuvõtt ning ei ole määratud õppekohtade arvu, võetakse vastu kõik sisseastujad, kes on määratud lävendi ületanud.

3+2 süsteem

Nagu teisteski avalik-õiguslikes ülikoolides Eestis, on Tallinna Ülikoolis kasutusel euroopalik 3+2-õppekavade süsteem, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseõppekavast ja 2-aastasest magistriõppekavast. Kuigi ka bakalaureusekraadiga on võimalik leida erialast tööd, on enamikus valdkondades siiski vajalik jõuda magistritasemeni.

Õppekava pikkust mõõdetakse nominaalkestusega, mille järgi 1 nominaalaasta võrdub 60 ainepunktiga, 3 aastat seega 180 ainepunktiga.

Üliõpilasele annab 3+2-süsteem hea võimaluse oma haridustee kujundamiseks. Nimelt on pärast laiapõhjaliste bakalaureusetaseme õpingute läbimist võimalik spetsialiseeruda magistritasemel väga erinevatele suundadele. Kuidas?

Pärast bakalaureuseõpinguid magistriõppesse

Tallinna Ülikoolis on kolme tüüpi magistriõppekavasid: avatud, osaliselt avatud ja erialapõhised õppekavad. Nii näiteks on eesti filoloogia bakalaureusekraadi omandanud noorel võimalik minna magistritasemel edasi õppima ka filosoofiat, kommunikatsiooni, organisatsioonikäitumist või andragoogikat, sest avatud magistriõppekavadele astumiseks pole oluline, millise õppekava järgi on eelnevalt bakalaureusetasemel õpitud.

Osaliselt avatud erialadel nõutakse õppima asujatelt eelnevat bakalaureuseharidust mõnel nimetatud õppesuunal. Osaliselt avatud magistriõppekavad on näiteks lingvistika ja kirjandusteadus, kus vastuvõtu üheks tingimuseks on bakalaureusekraad filoloogilisel erialal.

Erialapõhistele magistriõppekavadele õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad konkreetsel erialal – näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava puhul bakalaureusekraad eesti filoloogias või sellele vastav kvalifikatsioon. Inimesel, kes teab gümnaasiumi lõpetades täpselt, millist tööd ta tulevikus teha tahab, soovitame uurida, millist tüüpi on magistritaseme õppekava, mis talle tööks vajalikku haridust pakub. Nendel üliõpilastel, kes edukalt magistriõppe lõpetanud, on võimalik kandideerida doktoriõppesse.

Seadusemuudatus pakub vabastust inglise keele riigieksamist

Muutunud gümnaasiumi riigieksamite korra kohaselt ei pea 12. klassi lõpetaja enam sooritama kohustuslikku võõrkeele riigieksamit, kui tal on tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam vähemalt tasemele B1. Seega on abituriendil, kes soovib gümnaasiumi lõppedes minna edasi õppima välismaa kõrgkooli ja peab selleks nagunii rahvusvahelise keeletesti tegema, mõistlik kaks eksamit ühendada ja kasutada sama eksamitunnistust ka 12. klassi lõpetamiseks.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi B1 või sellest kõrgemat keeleoskuse taset kinnitav eksamidokument tuleb järgmisel aastal gümnaasiumi lõpetaval noorel oma koolile esitada hiljemalt jaanuariks. 

Riilikult tunnustatud diplom Tallinna Ülikoolist

Aastatel 2009- 2012 läks Eesti üle uuele kõrghariduse kvaliteedi hindamise ja koolituslubade andmise süsteemile, kus õigus õpet läbi viia annab õiguse väljastada riiklikult tunnustatud diplomi (allikas: ekka.archimedes.ee).

Kõik Tallinna Ülikooli õppekavad on läbinud üleminekuhindamise, mille tulemusena võib ülikool saada kas tähtajatu või tähtajalise (kuni kolm aastat) õppe läbiviimise õiguse. 

Tallinna Ülikoolil on õigus õpetada ja väljastada diplomeid järgmistes õppekavagruppides.

Info tasemeõppes osalemise toetuse kohta

Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele ja töötutele, kellel puuduliku või vananenud hariduse tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Sihtgrupi täpsema kirjelduse ning toetuse saamise tingimused leiate töötukassa kodulehelt. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes ning toetuse suuruseks on üldjuhul 130 eurot. Toetuse saamiseks tuleb inimesel pöörduda töötukassa karjäärinõustaja poole ning esitada enne õppima asumist (õppeasutuse nimekirja kandmist) avaldus.
Õppekavade valik, millele õppima asudes tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada, on piiratud - töötukassa toel saab asuda õppima õppekavadel, mis valmistavad ette ametitele (põhikutsealadele), mida OSKA tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on järgmise 10 aasta perspektiivis rohkem vaja ning millel juba täna sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Tallinna Ülikoolis on selliseks õppekavaks Informaatika

Õpetaja kutse taotlemine

Õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on loodud kutsestandardid. Nende taotlemise kohta saab lähemalt lugeda siit.

Korduma kippuvad küsimused

1. Millistel alustel võetakse üliõpilasi vastu aastal 2017?

Eestikeelsetele õppekavadel moodustab ülikool 2017. aasta vastuvõtuks tasuta õppekohad. Tasuta õppekohtade saajad on parimate tulemustega sisseastujad. Tasuta kohad on piiratud erialati kas lävendiga või arvuliselt. 

2. Kuidas tekivad pingeread?

Sisseastumisel on oluline, kui hästi on sooritatud riigieksamid ja vastuvõtueksam. Suuremal osal erialadest on vastuvõtuks vajalik eesti keele (eesti kooli lõpetaja) või eesti keele kui teise keele (vene kooli lõpetaja) eksami ning vastuvõtueksami tulemus. Arvesse lähevad vastuvõtul ka varasematel aastatel sooritatud riigieksamid. Gümnasist, kes on saanud eesti keele riigieksami tulemuseks 90 või enam palli ja matemaatika: laia või enne 2012. aastat toimunud eksami vähemalt 74 palli või kitsa matemaatika vähemalt 90 palli, saab õppima asuda väljaspool konkurssi.

3. Kas eestikeelsetel õppekavadel tasulistele kohtadele ka vastu võetakse?

Eestikeelsetel õppekavadel eraldi tasulisi õppekohti ei ole. Seega, kõik inimesed, kes võetakse õppima eestikeelsetele õppekavadele, saavad alustada oma õpinguid tasuta (kui neile ei kehti mõni tasuta õppe piirang). Et läbida kogu õppekava tasuta, tuleb täita täiskoormusega õppimise nõudeid (kumulatiivselt igaks semestris 30 EAP). Kui seda nõuet täita ei õnnestu, tuleb hakata tasu maksma sõltuvalt läbimata ainepunktide arvust. Loe ka lisainfot.

4. Mis siis saab, kui ma eestikeelsele õppekavale sisse ei saa, kuid tahaksin ikkagi õppida?

Sellisel juhul on võimalik õppida üksikuid aineid läbi Avatud Ülikooli või asuda õppima eksternina. Sellised õppimisvõimalused on tasulised ning nendega ei kaasne üliõpilase staatust. 

5. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?

Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole).

6. Mitmele erialale saab korraga dokumente esitada?

Dokumente saab esitada korraga kahele erialale.

7. Mis on SAIS?

SAIS on sisseastumise infosüsteem. SAIS-i sisse logimiseks on vaja ID kaarti või mobill ID võimalust. Internetipanga kaudu SAISi kasutada ei saa. SAIS-is tulevad kandidaadi kõik eelnevad haridusalased andmed riiklikest andmebaasidest.
NB! Kõik kandidaadid esitavad üldjuhul avalduse läbi SAISi ja vajadusel toovad kohapeale vaid lisadokumendid.

8. Kas sisseastumiseksamitele tuleb ennast registreerida?

Üldiselt registreeritakse ennast sisseastumiseksamitele esitades ülikoolile oma dokumendid. Nende erialade puhul, kus toimub individuaalne vestlus kandidaadiga, saab individuaalse aja SAISis avaldust esitades.

9. Mis saab siis, kui keskkool lõpetati enne riigieksamite aega?

Kandidaadid, kes on 1996 ja enne seda lõpetanud keskkooli või enne 2006.a kutsekooli, saavad oma konkursipalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest ja on selle tulemusega üldpingereas.

10. Kuidas arvutatakse konkursipalli? Kui lävend on 65, kas peavad kõik riigieksamid olema 65 palli?

Lävend 65 ei tähenda seda, et kõik eksamid peaksid olema 65 palli – igal eksamil on lävendi arvutamisel erinev osakaal.

11. Mis asi on instituut?

Iga eriala kuulub ülikoolis mõne instituudi alla. Erialad tabelina, kus on näha ka instituudid, võib leida vastuvõtu veebist.

12. Kui mul pole sooritatud mõnda vastuvõtutingimustes nõutud riigieksamit, kas ma saan selle sooritada ülikooli juures või asendada mõne muu riigieksamiga?

Ülikooli juures riigieksameid sooritada ei ole võimalik. Riigieksamid ja registreerumise info leiad: http://www.innove.ee/et/riigieksamid/  Vastuvõtutingimustes nõutud riigieksameid asendada ei saa.

13. Plaanin suvel reisile minna. Kas vastuvõtueksameid on võimalik sooritada ka mingil muul ajal (nt suve lõpus)?

Kõik sisseastumiseksamid toimuvad ajavahemikus 7.07-12.07.2017 ning eksamikomisjonid erandeid ei tee. Nendel erialadel, kus ei ole nõutud täiendava sisseastumiseksami sooritamist, võib kandidaat interneti teel (www.sais.ee) oma dokumendid esitada ka juhul, kui ta parasjagu Eestis ei viibi.

14. Õpin praegu ülikoolis ühel erialal, kuid on tekkinud soov eriala vahetamiseks. Kas on võimalik ühelt erialalt teisele üle minna?

Õppekava saab vahetada ilma uuesti sisse astumata mõningatel juhtudel ning peamiselt oma valdkonna siseselt. Õppekava vahetamiseks tuleb pöörduda õppekava õpetavasse akadeemilisse üksusesse sealse akadeemilise nõustaja poole. Teine võimalus eriala vahetamiseks on uuesti sisse astuda üldises korras ning seejärel, kui olete ülikooli vastu võetud, on teil õigus kontakteeruda õppekava juhiga, kellega kooskõlastatakse ainepunktide ülekandmise võimalikkus ja maht. 

15. Kuidas toimida, kui SAIS-i andmebaasis ei ole minu eelneva hariduse kohta infot?

Kandideerimiseks tuleb kõigil kandidaatidel esmalt täita avaldus veebilehel www.sais.ee. Kui sealses andmebaasis eelneva hariduse info puudub, tuleb originaaldokumendid tuua ülikooli vastuvõtulauda, kus tehakse neist koopia ning lisatakse avaldusele. Skaneeritud dokumente kinnitada ei saa. Pärast andmete lisamist ja avalduse korrektset täitmist olete lubatud sisseastumiskatsetele.