IET ja KST doktorikooli korraldamisel ja toetusel viib sotsioloogiaprofessor Theodore P. Gerber teadlastele, õppejõududele, doktorantidele ja juhendajatele läbi järgmised kursused ja töötoad:
•    19-22.11.2018 neljapäevase kursuse teemal „Latent class analysis and finite mixture models“. Kursuse toimumisajad: 19.11 kell 12-16.00, 20.11 kell 12-16.00, 21.11 kell 14-17.00 ja 22.11 kell 9-12.00. Ruum: S-338 arvutiklass. Täpsem info ja registreerimine: peatselt ÜTI veebilehel sündmuste all.
•    26.11.2018 kell 16-18.00 avalik loeng „Housing and Inequality in Foru Post-Soviet Countries“ ruumis M-648.
•    28.11.2018 kell 14-17.00 minikursus teemal „Key issues in the sociology of post-socialist transition“ ruumis M-648.
•    29.11.2018 kell 10-13.00 töötuba teemal „Introducing data from a survey conducted in Estonia and Russia in 2009“, ruum M-659.

Lühike tutvustus professor T. P. Gerberi kohta: Theodore P. Gerber is Professor of Sociology, Director of the Wisconsin Russia Project, and former Director of the Center for Russia, East Europe, and Central Asia (CREECA) at the University of Wisconsin-Madison. He received his PhD (1995) in Sociology from the University of California, Berkeley. Gerber’s research examines social inequality, economic change, public opinion, migration, and family processes in contemporary Russia, Ukraine, Georgia, Kyrgyzstan, Azerbaijan, Estonia, and Hungary.


Eelpool toodud IET tippkeskuse, Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli ning Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikooli tegevusi finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (ASTRA projekt "TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja").
 

image

Toimunud seminarid

 

TLU IET avatud seminar: Kuidas saada sõbraks COSTiga?

ÜTI Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse teadlased tõid hiljuti koju Eesti esimese COST projekti, mis valiti ühena välja 457 taotluse hulgast. Projekt “Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused“ (Transdisciplinary solutions to cross sectoral disadvantage in youth“ (YOUNG-IN)) valmis sotsioloogide, riigiteadlaste ja demograafide koostöös ning seab eesmärgiks mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks.

Projekti uurimuslikku disaini, aga ka seda, kuidas suvepuhkuste kõrghooajal kirjutada 17 riiki kaasavat granditaotlust selgitavad asjaosalised Anu Toots, Triin Lauri, Marge Unt ja Luule Sakkeus järgmisel IET avatud seminaril.


TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse avatud seminar „Kes investeerib sotsiaalsesse heaolusse? Vaade Läänemere maade sotsiaalpoliitika suundumustele“.

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sari kutsub kõiki kaasa mõtlema ja rääkima sotsiaalpoliitika suundumustest 19. märtsil 2018 algusega kell 15.00 ruumis M552.

Järgmine tippkeskuse avatud seminar keskendub sotsiaalselt investeerivatele poliitikatele. Anu Toots ja Triin Lauri räägivad sellest tuginedes oma kogemusele rahvusvahelises koostööprojektis WoPSI (World Politics of Social Investment). Juttu tuleb sotsiaalse investeeringu ideedest, nende puudumisest ja tärkamisest Balti riikide sotsiaalpoliitika reformides ning ka Balti ja Põhjala riikide võrdluses. Arutletakse selle üle, millised valitsuskoalitsioonid on sotsiaalsete investeeringute eest seisnud ja kui suurt rolli on nende poliitikate päevakorda toomises mänginud Euroopa Liit. Poliitikavaldkondadest on vaatluse all tööturu, pere- ja hariduspoliitika reformid ning valdkondade kulutuste struktuur. Viimasel juhul huvitab meid investeeriva poliitika osakaal kogukulutustes, mis avab täiesti uue vaate jõuka Põhjala ja vaese Baltikumi heaoluriikide mõistmiseks. Seda lähenemist on Toots ja Lauri esitanud ka oma hiljutises artiklis „Varieties of Social Investment Policies on Two Sides of the Baltic Sea: Explaining Routes to Endurance“.


TLÜ IET seminar: “Family Living Arrangements in Young Adulthood: Cross-National Comparative Analyses” 

Katrin Schwanitz kaitses aastal 2017 oma doktoritöö “Family Living Arrangements in Young Adulthood: Cross-National Comparative Analyses” Gröningeni Ülikoolis Hollandis ja jätkab uurimistööd sarnastel teemadel tippkeskuses järgneva kahe aasta jooksul.       

"A Cross-national Perspective of the Transition to Adulthood - New Avenues for research"

This project outlines three different avenues for future research on young adults' family living arrangements and the transition to adulthood from a demographic and comparative perspective in Europe. First, our understanding of young adults' family living arrangements and the transition to adulthood can be significantly improved by focusing on young adults' residential decision-making. While the demographic literature has emphasized the impact of various contextual and individual level variables on demographic behavior, it has rarely addressed how much intentions guide actual behavior (cf. Ferrari et al 2014). Knowledge about demographic decision-making can tell us something about young adults' agency in shaping their own life course trajectories and identify more clearly the structural obstacles young adults face. Second, our understanding of young adults' family living arrangements and the transition to adulthood can be significantly improved by focusing on the recurrence of life course events. The life course perspective acknowledges transition reversals, such as the phenomenon of young adults returning to live with their parents after having previously moved out and established an independent household (boomeranging; Shanahan 2000). This research topic has garnered some scholarly interest among North American and Western European researchers (e.g. Mitchell et al. 2004, Lei and South 2016), but systemic comparative, European approaches are rare (Buchmann and Kriesi 2011). The gains of a comparative study of young adults' returning home, for example, lie in disentangling the different life course trajectories leading to intergenerational co-residence. Furthermore, exploring interdependencies of returning home with other demographic behavior (e.g., family formation) provides insight into the unique demographic, economic and sociological implications of intergenerational co-residence across European countries. Third, our understanding of young adults͛ family living arrangements and the transition to adulthood can be significantly improved by focusing on the consequences of (family) life course transitions. Family life course transitions may have positive (e.g. intergenerational assistance) or negative consequences (e.g. lower well-being, loss of contact with family members) - both short-term and long-term. A first important question in this respect is, whether or not the impact of family life course transitions differs across social groups (e.g. men vs. women; natives vs. migrants). A second important question is, whether or not the impact of family life course transitions differs with young adults' family and personal networks or not. The concept of linked lives (Elder 1994) from the life course literature is useful here. It emphasizes that the opportunities and constraints faced by individuals are shaped by the needs and resources of family members whose lives run close to their own. Young adults are affected by what happens to others, and when making decisions (e.g., to leave the parental home) they consider the consequences there might be for others. It is also important to recognize that a specific country context vis-à-vis welfare and social policies may reinforce interdependencies among family members. 

Katrin Schwanitz is a family demographer with a background in longitudinal and life course research and recently completed her PhD in demography (2017), which was conducted at the Institut National d'Études Démographiques, Paris, France and the Population Research Centre, University of Groningen, Netherlands. Her research so far has been mainly focused on the transition to adulthood in Europe. Using population census and survey data, she investigates family living arrangements across several European countries in multiple social contexts, from the perspective of different social groups, and by taking into account variability on an intra-national level.

 

Tegevust toetab ja rahastab projekt "TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja".


TLÜ IET seminar "Education and the Commercial Mindset"

Toimus: 08.01.2018, kell 16:00-18:00
Koht: Tallinna Ülikool, M-648

8. jaanuaril oli Interdistsiplinaarsete Eluteeuuringute Tippkeskuse kutsel Tallinna Ülikooli külastamas Samuel Abrams, kes juhib Kolumbia Ülikooli instituuti, mis on keskendunud eratoimijate rolli analüüsimisele haridusvalitsemises.                   

Samuel Abramsi visiidi eesmärk oli viia läbi seminar, kus ta tutvustab oma uut raamatut ning kutsub sellest tõukuvalt üles arutlema hariduse turusarnastamise järelmite üle.  Oodatud on kõik haridushuvilised, aga ka ülejäänud, kes turusarnastamist või turuks muutmist eri eluvaldkondades tajuvad, selle nähtuse lätete vastu huvi tunnevad ning selle üle mõtiskleda tahavad.         

Seniks saavad huvilised tutvuda tema hiljutise raamatuga "Education and the Commercial Mindset".

 Drawing on his book, Education and the Commercial Mindset (Harvard University Press, 2016), Samuel E. Abrams will discuss the divergent paths taken by education policymakers in Chile, Finland, Sweden, and the United States.      

Writing in The NewYork Review of Books, Diane Ravitch described Education and the Commercial Mindset as “an elegant analysis of the workings of market forces in education.” Reviewing the book for Teachers College Record, Margaret Tompkins-Stange described it as “exceptionally balanced, meticulously researched, and rooted in a deep understanding of the historical, cultural, and social antecedents of the widespread use of business practices and norms in education.” In Dissent, Leo Casey wrote, “Education and the Commercial Mindset provides the most detailed and comprehensive analysis of the school privatization movement to date.”                 

This excerpt from Education and the Commercial Mindset concerning Finnish education policy was published by The Stanford Social Innovation Review. For interviews with Abrams about his book, see this story by Laura Saarikoski for the Helsingin Sanomat and this column by Valerie Strauss for The Washington Post.           

Abrams is the director of the National Center for the Study of Privatization in Education at Teachers College, Columbia University. In addition to Education and the Commercial Mindset, his publications include a chapter on Nordic education in Utbildningsekonomi: Om lärandets värde (Natur och Kultur, 2017) and an essay in The Los Angeles Times on the education policy of the Trump administration.    

Committed to fitness as well as scholarship, Abrams is a veteran coach in the Ice Hockey in Harlem program in New York’s Central Park. In recognition of his promotion of the understanding of Finnish education in the United States, the Finnish government in 2014 made Abrams a Knight, First Class, Order of the Lion of Finland.

Tegevust toetab ja rahastab projekt "TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja".


TLÜ IET avatud seminar: PUT projekti uurimistulemuste tutvustamine

Toimus: 19.12.2017, kell 15:00-17:00
Koht: Tallinna Ülikool, M-552

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sari keskendub sel sügisel värskete teadusuuringute tulemuste tutvustamisele ning kutsume kõiki ülikooli teadlasi kaasa mõtlema ja rääkima.

Seminar toimus 19. detsembril 2017 algusega kell 15.00 (ruumis M552) ja keskendus PUT projekti „Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus?„ (grandihoidja Kadri Täht) seniste uurimistulemuste tutvustamisele.     

Projekti keskne fookus on leibkondade ajakasutus - seda kujundavatel teguritel ning selle võimalikel lühi- ja pikaajalistel mõjudel leibkonna liikmetele. Leibkondade ajakasutust käsitletakse kui eelistustel ja võimalustel põhinevat väljundit, kusjuures nii eelistused kui võimalused on mõjutatud nii vahetust kui laiemast keskkonnast, kus nii ajakasutuspraktikad kui "läbirääkimised" nende kujundamiseks aset leiavad. Perekonna seisukohast vaadates on oluline nii partnerite ühiselt veedetud aeg kui ka kogu perega koos veedetud aeg, sest see mõjutab suhete kvaliteeti ja stabiilsust. Lastega veedetud aeg mõjutab laste arengut, käitumist, hoiakuid ja heaolu praegusel hetkel, aga ka nende eluteed pikemas perspektiivis – õpitulemusi ja toimetulekut koolis, haridustee jätkamise võimalusi ja töötee valikuid. Lisaks kujundab valikuid ja võimalusi üldine institutsionaalne ja väärtuste keskkond.   

Seminari esimeses ettekandes tutvustab Kadri Täht lühidalt uuringuprojekti tausta, eesmärke ja metoodikat ning andmeid. Seejärel annab ta peamiselt Eesti ajakasutusuuringu andmetele tuginedes lühikese ülevaate Eesti leibkondade ajakasutuspraktikatest, täpsemalt majapidamistööde ja laste kasvatamisega seotud aja ja ülesannete jaotusest erinevat tüüpi leibkondades ning selle seosest erinevate individuaalsete ning leibkonna tasandi teguritega.         

Teises ettekandes esitleb Pille Ubakivi-Hadachi projekti raames läbiviidava kvalitatiivse uuringu esialgseid tulemusi tutvustades üht lõpusirgel olevat artiklit keskklassi lapsevanemate haridusvalikutest. Keskklassi vanemate ajakasutuse puhul on paljud uurijad märganud suundumust korraldada täpselt ja eesmärgipäraselt laste igakülgsele arendamisele ja "harimisele" kuluvat aega, oluliselt vähem on aga pööratud tähelepanu nii seatud eesmärkide kui ka toimimisstrateegiate varieeruvusele keskklassi vanemate seas. Lisaks uuritakse artiklis, kuidas keskklassi vanemate haridusvalikud on seotud perekondade majandusliku ja kultuurilise kapitaliga. "Valikuid", mida need vanemad just kui langetavad, võib tõlgendada ka kui nende poolt enim kogutud kapitali rakendamist, millest tulenevad iga konkreetse vanema võimalused ja piirangud.             

Tegevust toetab ja rahastab projekt "TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja".


„Noortele avatud töömaailm ja riikide suletud pensionisüsteemid“

Toimub: 28.11.2017, kell 16:00-17:30
Koht: Tallinna Ülikool, ruum M-552

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sari, mis sel sügisel on pühendatud värskete teadusuuringute tulemuste tutvustamisele, kutsub kõiki ülikooli teadlasi kaasa mõtlema ja rääkima. Järgmine seminar toimub 28. novembril 2017 algusega kell 16.00 (ruumis M552) ja seminari teemaks on „Noortele avatud töömaailm ja riikide suletud pensionisüsteemid“.

Seminaril tutvustav Marge Unt Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskusest projekti „Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas“ (EXCEPT-project.eu) raames valminud analüüse sellest, millise jälje jätab tööturu ebakindlus noorte eluteele? Eelkõige keskendutakse ettekandes töötuse ja ebakindla töö potentsiaalsele mõjule pensionipõlvele. Analüüs põhineb riikide pensionisüsteeme kirjeldavatele andmebaasidele ja Poolas, Suurbritannias, Rootsis, Eestis, Itaalias ja Saksamaal läbiviidud intervjuudele ekspertidega.

Tegevust toetab ja rahastab projekt "TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja".


TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse avatud seminar

Toimus: 14.11.2017, kell 15:00-17:00
Koht: M-552

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sari keskendub sel sügisel värskete teadusuuringute tulemuste tutvustamisele ning kutsume kõiki ülikooli teadlasi kaasa mõtlema ja rääkima. Oma viimaste uuringuprojektide tulemusi esitlevad Ellu Saar ja Triin Lauri. Mõlemad tutvustamisele tulevad uurimused keskenduvad kõrgharidusvalikute seletustele läbi perekondliku tausta ehk selgitavad, mil määral ja millistes konfiguratsioonides suudab vanematega seotud hariduslik, majanduslik ja kultuuriline kapital määratleda lapse kõrghariduse omandamise.

Esimeses ettekandes tutvustab Ellu Saar koostöös Triin Lauri ja Jelena Helemäega valminud uurimust, mis ühendab regressioonil ja hulgateoorial põhinevad lähenemised perekondliku tausta mõju hindamisel laste haridusteedel. Uurimus on uudne nii meetodite kombineerimise  kui ka analüüsi kaasatud mitme põlvkonna tõttu, mida stratifikatsiooniuuringutes sageli ei kohta, sest vastavat analüüsi võimaldavaid andmeid ei ole palju. Esitletavas uurimuses on kasutatud Eesti perekonna- ja sündimusuuringut, mis hõlmab kolme põlvkonda ning võimaldab keskenduda vanemate ja vanavanemate hariduse ja sotsiaalse positsiooni omavahelisele võimalikule kumuleerivale või kompenseerivale mõjule laste haridusvõimaluste loomisel. Analüüsi esmaversiooni esitleti augustis Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ISA) RC28 (Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus) aastakonverentsil (http://rc28.iserp.columbia.edu/).

Teiseks tutvustab Triin Lauri koostöös Ellu Saarega PIAAC andmetel põhinevalt uurimust, mis võrdleb kuue riigi eri kohortide kõrgharidusradade seletusi. Selle uurimuse eripära on, et sotsiaalse mobiilsuse mustrite avastamiseks kasutatakse hulgateoreetilist tööriista (set coincidence analysis), mis lähtub korrelatsioonide asemel selgitavate karakteristikute koosesinemisest ehk kumuleerumisest. Uurimistulemustel valmiv artikkel kätkeb endas esiteks riikide hariduskorralduse analüüsi, määratlemaks haridussüsteemide suutlikkust kihistumist ohjata, ja teiseks, individuaalandmete analüüsi, mis määratleb nii kõrghariduse omandamist soodustavate kui ka mittesoodustavate asjaolude kumuleerumise osakaalu ning selliste kumuleerumiste seotust kõrghariduse omandamise ja mitteomandamisega.


TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse avatud seminari

Toimus: 10.10.2017, kell 15:00-17:00
Koht: Tallinna Ülikool, ruum M-552

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sari jätkub ja sel sügisel keskendume värskete teadusuuringute tulemuste tutvustamisele ning kutsume kõiki ülikooli teadlasi kaasa mõtlema ja rääkima. Järgmine seminar toimub 10. oktoobril 2017 algusega kell 15.00 (ruumis M552) ja oma viimaste uuringuprojektide tulemusi esitlevad tippkeskuse demograafid.

Seminaril tutvustab Luule Sakkeus uurimust, mis püüab longituudset lähenemist kaasates SHARE andmetel 14 Euroopa riigi kohta aru saada, millised peamised sotsiaalse võrgustiku olulised tunnused aitavad kaasa vananemisel tegevuspiirangute edasilükkamisele või olukorra säilitamisele. Ettekanne põhineb Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni aastakonverentsil tehtud presentatsioonil ja ajakirjale European Journal of Ageing valmival artiklil Sakkeus, L., Abuladze, L., Santacroce A. „Social networks in the disablement process in Europe: longitudinal perspective“.

Seejärel räägib Martin Klesment soolise hariduslõhe seostest leibkonnasisese sissetulekute ebavõrdsusega ning kuidas see võib mõjutada pereprotsesse. Analüüsitulemused põhinevad EU-SILC-i kogu Euroopat hõlmaval andmestikul. Osa tulemusi avaldatud Martin Klesment, Jan Van Bavel; The Reversal of the Gender Gap in Education, Motherhood, and Women as Main Earners in Europe, European Sociological Review, Volume 33, Issue 3, 465–481.


TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminar „Linking pension age to life expectancy“

18. jaanuaril 2017, 14.00-17.00 ruumis M552

Järgmine interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse avatud seminar keskendub küsimustele, mis on seotud pensioniea sidumisega oodatava elueaga, ja on seega jätkuks sügisel toimunud IET avatud seminarile vananemise teemal.

Vabariigi Valitsus langetas 3.11.2016 kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse siduda Eestis aastast 2027 pensioniiga oodatava elueaga. Sarnast printsiipi on otsustanud rakendada mitmed teised Euroopa riigid (Soome, Taani, Holland, Itaalia, Suurbritannia, Slovakkia, Portugal, Kreeka, Küpros). Pensioniea sidumine oodatava elueaga on rahvastikuandmete põhine poliitikameede, nn automaatne kohandamismehhanism, mis jooksvalt kohandab pensionisüsteemi demograafiliste arengutega, eesmärgiga suurendada süsteemi jätkusuutlikkust.

IET jaanuarikuu avatud seminar keskendub sellise poliitikamuudatusega seotud analüütilistele küsimustele, käsitledes rakendamise ja monitooringuga seotud andmevajadusi ja metoodilisi küsimusi – millistele rahvastikuandmetele tuginetakse ja milline on sidumise täpsem metoodika ning vaadates vastavat poliitikaanalüüsi – millised on sellise poliitikameetme oodatavad mõjud ja kõrvalmõjud erinevatele rühmadele.

Seminari juhatab sisse Lauri Leppik TLÜ Eesti demograafia keskusest, selgitades miks antud teema on aktuaalne ja esitades lühikese ülevaate riikide praktikatest, EL ja OECD poliitika soovitustest, olulisematest uuringutest ja analüüsidest. Seejärel saab sõna külalisesineja Dr. Jukka Lassila Soome majandusuuringute instituudist (Research Institute of the Finnish Economy/Elinkeinoelämän tutkimuslaitos), kes oma ettekandes „Linking pension age to life expectancy“ tutvustab Soomes vastava teema uuringuid ja analüüse. Seminari teine pool hõlmab avatud diskussiooni rahvusvahelise, sh Soome kogemuse õppetundidest Eesti jaoks nii poliitika kujundamise kui poliitikaanalüüsi aspektist. Arutelu juhatab sisse ja juhib Lauri Leppik.

Seminari kutsutud välisesineja sotsiaalteaduste doktor Jukka Lassila on Soomes uurinud pensioniea sidumist oodatava elueaga ning on kirjutanud sel teemal ka mitmeid teadusartikleid ja uuringuraporteid. Ülevaade tema ilmunud publikatsioonidest on leitav lingilt: https://www.etla.fi/henkilosto/lassila-jukka/ ning juurdepääs uuringu „Linking retirement age to life expectancy – what happens to working lives and income distribution?“ raportile lingilt: https://www.etla.fi/en/publications/linking-retirement-age-life-expectancy-working-lives-income-distribution-2/.

Seminari töökeel on inglise keel. Seminarile on oodatud osalema esindajad erinevatest ministeeriumitest ja teadlased ning doktorandid Tallinna Ülikoolist. Vajalik on eelregistreerimine seminarile (hiljemalt 11.01.2017).

Seminar programme

14.00 – 14.15     Welcome and introduction of the seminar theme by Lauri Leppik, Tallinn University, Estonian Institute for Population Studies, senior research fellow

14.15 – 15.15     Presentation „Linking pension age to life expectancy“ by Jukka Lassila, Research Institute of the Finnish Economy/Elinkeinoelämän tutkimuslaitos), senior researcher

15.15 – 15.45     Coffee break

15.45 – 17.00     Discussion, moderated by Lauri Leppik, Tallinn University, Estonian Institute for Population Studies, senior research fellow


TLÜ IET seminarid ERC grandi taotlejatele ÜTI-s

TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus (IET) täiendab oma seniseid aruteluseminare 2017. aasta jaanuarist uue seminaride sarjaga, mille eesmärgiks on abistada ja nõustada Euroopa Teadusnõukogu ehk ERC (European Research Council) alustava teadlase (starting) grantide taotlusvoorus osaleda soovivaid ÜTI teadlasi grandi taotluste ettevalmistamisel ja koostamisel.

ERC alustava teadlase grandi eesmärgiks on pakkuda võimalusi karjääri alguses seisvatele tippteadlastele (2-7 a doktorikraadi kaitsmisest), kes on loomas omaenda teadusrühma või –teemat, kuni 5-aastase rahastamise (max 1,5 miljoni euro) kaudu oma teadusprojekti iseseisvalt ellu viimiseks (vt lähemalt https://erc.europa.eu/funding-and-grants/funding-schemes/starting-grants).

IET seminaride käigus juhendavad ERC grantide taotlejaid tippkeskuse kogenud teadurid, kellel on kogemused taotluste esitamisest, aga ka hindamiskomisjonides osalemisest, erinevate Euroopa teaduse rahastus programmide raames. Samuti toetab tippkeskuse meeskond grandi taotlejaid võimaluste otsimisel ETAG-i poolt toetatavateks õppevisiitideks (kuni 6 kuud) ERC grandi hoidjate juurde. Teiselt poolt annavad seminarid lähiaastatel ERC taotlusvoorudes osalemiseks ettevalmistujatele võimaluse ideid ja mõtteid teistega jagada ning ühendada jõud paneelide hindamiskomisjonide liikmete tausta ja profiilidega tutvumiseks. Seminar baseerubki nii juhendamisel kui ka teineteiselt õppimisel ja kogemuste vahetamisel.

Seminarid hakkavad toimuma sagedusega kord kuus perioodil jaanuar kuni september 2017. Esimene seminar toimub esmaspäeval 23.01.2017 algusega 15.00 ruumis M552. Palume hiljemalt 02.01.2017 teatada oma soovist osaleda ÜTI teaduskoordinaatorile aadressil victoria.vinckler@tlu.ee


IET avatud seminar: Rahvastiku-uuringute fookused Tallinna ülikoolis
TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) avatud seminaride sarja kolmes esimeses seminaris tutvustasid tippkeskusesse kaasatud demograafid, sotsioloogid ja riigiteadlased seniseid uurimissuundi ja peamiseid tulemusi. 
Esimeses seminaris andsid Luule Sakkeus ja Allan Puur ülevaate demograafia keskuses viimastel aastatel läbiviidud rahvastiku-uuringute põhifookustest ja tulemustest. Demograafia keskuse teadustöö programmi keskmes on Eesti rahvastiku nüüdisareng, käsitletuna ruumilises ja ajalises võrdlusperspektiivis. Kui üldiselt peetakse rahvastikuprotsesse paljude teiste ühiskonnanähtustega võrreldes suhteliselt inertseteks, mille põhjapanevaks muutumiseks kuluvat aega arvestatakse põlvkondadega, siis viimase veerandsajandi kohta seda kindlasti öelda ei saa. Oleme olnud tunnistajaks ühele kõige dünaamilisemale etapile Eesti nüüdisajastumisele järgnenud rahvastikuloos. Rahvastikuprotsesside teisenemine on moodustanud ühiskonnas asetleidnud pöörde lahutamatu osa ning selle tulemusena on rahvastikupilt põhjalikult muutunud. Rahvastikutaaste üks põhikomponente on sündimus, mille suundumused hoiavad jätkuvalt üleval küsimust nüüdisaegse rahvastikuarengu pikaajalisest kestlikkusest. Demograafid tutvustasid erinevatele analüüsitulemustele tuginedes protsessis asetleidnud pöörde olulisemaid tahke (periood- ja põlvkonnasündimus, sünniajastus ja selle mõju, hoiakud), võrreldes Eestit Euroopa erinevate piirkondadega. Arutati ka sündimusalase poliitika eesmärgiseade, sihtrühmade ning teostuse üle.
Seminar toimus 12. oktoobril 2015


IET avatud seminar: Eluteeuuringud RASI-s

Teisel avatud seminaril tutvustasid Ellu Saar ja Marge Unt TLÜ rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuses (RASI) viimastel aastatel läbiviidud uuringuid ja nende olulisemaid tulemusi. RASI teadustöö keskmes on olnud Eesti hariduse ja tööturuprotsessid ajalises ja rahvusvahelises võrdluses. Üheks uurimisfookuseks on kumulatiivsus haridus- ja tööteel eesmärgiga analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja majanduskriisi kontekstis ning neist tingitud muutusi gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Teiseks fookuseks on olnud läbi aastate nii põlvkondade vaheline kui põlvkondadesisene sotsiaalne mobiilsus, hariduse roll selles ning sotsiaalse mobiilsuse taastootmist mõjutavad mehhanismid. Kolmandaks on RASI-s tegeletud haridusuuringutega, mis keskenduvad põlvkondade vahelisele hariduslikule taastootmisele ning elukestvale õppele. Neljas peamine fookus on tööturule lülitumine ning karjäärivõimalused sõltuvalt haridustasemetest ja erinevates vanusegruppides. Lisaks on mitmed uuringud lähemalt vaadanud ka tööturu ebakindluse mõju muudele sfääridele.

Seminar toimus 30. novembril 2015


IET avatud seminar: Eluteeuuringud riigiteadustes

Kolmas avatud seminar keskendus riigiteaduste lähenemistele heaoluriigile, selle valitsemisele ja elukaarepõhisusele. Anu Toots ja Triin Lauri tutvustasid nii baaskontsepte ja –metodoloogiaid riigiteadustes kui ka esitlesid viimaste uuringute tulemusi heaolupoliitikate valitsemise, koolivaliku- ja perepoliitika ning kodanikuhariduse valdkonnas, aga ka inimeste otsustusmehhanismide ja käitumise kohta erinevates valitsemissituatsioonides.

Seminar toimus 15. detsembril 2015


IET avatud seminar: ränne

IET avatud seminaride sari jätkus 2016. aastal veidi muutunud formaadis. Seminaride eesmärgiks sai aruteluplatvormide loomine interdistsiplinaarsuse mõtestamiseks erinevate sotsiaalteaduste võtmekontseptide põhjal. Selleks kutsutakse seminarile lühiettekandega esinema erinevate distsipliinide esindajaid, kes tutvustavad oma valdkonna teoreetilisi ja metodoloogilisi käsitlusi valitud teemal ning esitavad lühikokkuvõtte uuematest uurimistulemustest. Ettekannetele järgneb avatud diskussioon.
Jaanuarikuu avatud seminar keskendus interdistsiplinaarsuse mõtestamisele läbi rände mõiste. Seminari avanguks said sõna eri distsipliinide esindajad - demograafid, riigiteadlased ja sotsioloogid. Ettekannetele järgnenud diskussioon keskendus erinevate distsipliinide kokkupuudetele, ühisosale aga ka valitsevatele vastuoludele. 
Luule Sakkeus Eesti demograafia keskusest rääkis rände rahvastikuarengulisest raamistikust ehk demograafilisest üleminekust, mis on universaalne - mida kõik maad ja rahvastikud läbivad rahvastikutaaste moderniseerumisel, ja mis seisneb kõrge sündimuse ja kõrge suremusega rahvastiku taasterežiimilt üleminekus uut laadi suhetega põlvkondade vaheldumisele madala suremus- ja madala sündimustasemega rahvastiku taasterežiimile. Demograafiline üleminek aga toob omakorda kaasa üleminekud teistes rahvastikuprotsessides, sh rändeülemineku ja mobiilsusrevolutsiooni ehk rahvastiku haridusstruktuuri, rahvastiku majandusstruktuuri põhimõttelise pöördumatu teisenemise. Teiseks tutvustas ettekanne Eesti rändearengut Euroopa kontekstis. Raivo Vetik, Leif Kalev ja Mari-Liis Jakobson ÜTI-st tutvustasid rände mõistet riigiteaduste vaatenurgast tuues näiteid nii varasemate kui käimasolevate empiiriliste uuringute tulemustest. Ellu Saar RASI-st esitles rände teoreetilisi käsitlusi sotsioloogias ja rahvusvahelisi rändeteemalisi uurimisprojekte, mille taotlemisel RASI on olnud üheks koostöö partneriks.

Seminar toimus 18. jaanuaril 2016


IET avatud seminar: Hariduse teoreetilised ja metodoloogilised käsitlused erinevates distsipliinides

Märtsikuu seminaridel keskenduti interdistsiplinaarsuse mõtestamisele läbi hariduse teema. Esimesel seminari tegid ettekande nelja distsipliini esindajad: Ellu Saar (sotsioloogia), Krista Loogma (haridusteadused), Eve Kikas (psühholoogia) ning Anu Toots ja Triin Lauri (riigiteadused), kes tutvustasid, mida ja kuidas hariduse teemal erinevates sotsiaalteaduste suundades uuritakse.

Ellu Saar rääkis haridusuuringutest sotsioloogias, mis keskenduvad sotsiaalsele ebavõrdsusele uurides sotsiaalse päritolu ja koduse keskkonna esmast ja teisest mõju nii haridusele juurdepääsule kui hariduse omandamisele. Empiiriliste uuringute tulemustel esitati ettekandes võrdlusi nii aja periooditi kui riigiti ning selgitati erinevate ressursside ja institutsioonide mõju ebavõrdsusele hariduses. Krista Loogma ettekanne „Uus hariduse ja õppimise teadus“ arutles hariduse ja õppimise kriisist – vastuoludest ideaali ja reaalsuse vahel ning tõstatas küsimuse haridusuuringute teooriate adekvaatsusest kiirelt muutuva haridustegelikkuse mõtestamiseks ning haridussüsteemi komplekssuse ignoreerimisest empiirilistes uuringutes. Anu Toots ja Triin Lauri ettekanne „Riigiteaduslik vaade haridusuuringutele: valitsedes haridus(poliitikat) lokaalsest globaalseni“ peatus esmalt haridusuuringute rollil riigiteadustes, kus nn tühjale väljale – reaalpoliitikas oluline, kuid akadeemilise suunana pikalt eiratud, on astunud võrdlev riigiteaduslik haridusuuringute koolkond, mis uurib millised ajaloolised, institutsionaalsed ja sotsiaalmajanduslikud mustrid seletavad tänaste haridussüsteemide korraldust ja haridustulemusi. Seejärel tutvustasid Anu ja Triin oma viimaste uuringute tulemusi, näidates millised on nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui perede suurema rolli tõttu haridusvalitsemises esile tõusvad uued areenid. Eve Kikas tutvustas oma ettekandes „Haridusuuringud psühholoogi vaatenurgast“ milline on info vastuvõtmise ja töötlemise tähtsus õppimisel; kuidas võimete profiilid vastavad erinevat tüüpi ülesannetele; kui oluline on planeerimine, arutlemine ja järeldamine õppimisel ning milline on enesejälgimise/metatunnetuse, uskumuste ja motivatsiooni roll ja olulisus õppimisel. Samuti tõi ettekanne välja huvitavaid tulemusi longituudsetest uuringutest, mis on keskendunud õppimise protsessi uurimisele. 
Teisel seminaril toimus ettekannete põhine diskussioon ja erinevaid distsipliine ühendavate võimalike uurimissuundade arutelu ning tulevikuplaanide seadmine ühisteks uuringuteks.

Seminar toimus kahes osas 7. märtsil 2016 ja 21. märtsil 2016


IET avatud seminar: Vananemine – erinevate distsipliinide vaatenurgast

Seminari eesmärgiks oli tutvustada erinevate distsipliinide teoreetilisi käsitlusi ja empiirilisi uuringuid vananemise teemal ning seejärel ühiselt arutleda peamiste erinevuste ja võimalike puutepunktide üle. Seminari juhatas sisse Luule Sakkeus demograafia keskusest, kes andis esmalt teoreetilise ülevaate vananemist mõjutavatest peamistest protsessidest ja seejärel tutvustas uuemaid dünaamilisi vananemismõõdikuid demograafias. Seejärel tegid Marju Medar ja Kersti Kriisk ÜTI sotsiaalkaitse suunalt lühiettekande omastehoolduse teemal, vaadates seda tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande kontseptsioonide seisukohalt. Kadri Täht rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskusest tutvustas lühidalt teoreetilisi käsitlusi ja empiirilisi uuringuid vanemaealiste tööturupositsioonist ja hiliskarjääridest ja Lauri Leppik demograafia keskusest rääkis rahvastikuvananemisest poliitikate aspektist, käsitledes sotsiaalkaitsesüsteemide kohandamist puudutava poliitikadebati sõlmküsimusi, praktilisi poliitikameetmeid ja teemakohase poliitikaanalüüsi uurimisfookusi.

Seminar toimus 26. septembril 2016


IET avatud seminar: Heaoluriigi dilemmad ja väljavaated

Seekordne seminar võttis fookusse heaoluriigi aktuaalsed dilemmad ja tuleviku väljavaated. Seminari juhatas sisse Anu Tootsi ja Triin Lauri ettekanne sotsiaalse investeeringu paradigma mustritest Euroopas. Sotsiaalsete investeeringute poliitikate normatiiv on võtmas heaoluriigi kirjanduses dominantset rolli. Segitati selle tekkimise kontseptuaalseid ja empiirilisi tagamaid ning mõõtmisega seotud metodoloogilisi väljakutseid. Lisaks tutvustati enda hiljutist uuringut, mis analüüsib sotsiaalseid investeeringuid soodustavate heaolupoliitikate esile tõusu peamisi mustreid nii Põhja- kui Baltimaades. Erik Terk arutles oma ettekandes selle üle kuidas heaolupoliitikate muutused võiksid seostuda majandusstruktuuri moderniseerimise taotlustega, tutvustades nn jätkusuutliku heaolu ja arengu kontseptsiooni ning nende ultimatiivset rolli tuleviku poliitika kujunduses. Kaire Põder aga heitis mikro(ökonoomilse) vaate heaolule ehk vaagis sotsiaalse õigluse küsimusi läbi indiviidide eelistuste ja piirangute dilemma ning nende sõltuvust institutsioonidest. Ehk teisisõnu, institutsioonidel on pikas vaates võime meie eelistuste ja piirangute tasakaalu muuta, mistõttu seisned nende peamine tähtsus teatud käitumismustrite soodustamises või „kulukamaks“ muutmisel. Zsolt Bugarszki esitlus aga keskendus kogukonna olulisusele tänases heaoluloomes. Kuivõrd „klassikaline“ lähenemine heaolupoliitikatele on muutunud ülejõukäivaks ning ka ühiskond ise on muutunud nn nõrgalt seotuks, siis muutuvad oluliseks seda tüüpi lähenemised, mis rõhutavad kogukonna rolli heaolu pakkumises ning panustavad kogukonna kaasatusele ja võimestamisele.

Seminar toimus 28. novembril 2016.
 

IET ühendab sotsioloogid, demograafid ja riigiteadlased, et ühiselt algatada ja ellu viia kõrgetasemelisi interdistsiplinaarseid teadusprojekte erinevate põlvkondade ja sotsiaalsete rühmade eluteede kujunemise uurimiseks arvestades institutsionaalset ja sotsiaalset konteksti ning ühiskondade arengu rajasõltuvust. Avatud seminaride sarja eesmärgiks on tutvustada tippkeskusesse kaasatud teadurite seniseid uurimissuundi ning kaasata eluteeuuringute temaatilistesse aruteludesse teadureid teistest distsipliinidest, et leida ühishuve, millele edasises koostöös keskenduda.