1 Minuti Loeng: millest sõltub meie pension?
Eestis on kesk- ja vanemaealistel inimestel võrreldes 27 teise Euroopa riigi ja Iisraeliga olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär. Perega kodus olemise aeg on aga üks lühemaid. Nii selgub viimase kesk- ja vanemaealiste uuringu SHARE eluteed kajastava laine andmetest. Miks just pereelule pühendatud aeg on jäänud Eestis üheks lühimaks, tuleneb peamiselt kahest asjaolust.
Esiteks näitab statistika, et Eesti mehed surevad naistest palju varem, mistõttu naised jäävad väga varakult leseks ja ei jõua pikka perekonnaelu nautida. Lisaks on naised olnud võimelised ka lahutuse järel iseseisvalt pere ülal pidama. See mõjutab ka kooselus veedetud aega neis riikides, kus lahutus on väga levinud.
Muutused pensionis
Töölugu mõjutab väga palju meie sissetulekuid. On teada, et pikad vaheajad töötamises vähendavad sissetulekuid vanemas eas, mistõttu on tihti naistel väiksemad pensionid, sest nad on osa tööeast veetnud lastega kodus. Keskmine aktiivse tegevuse periood Euroopa meestel on olnud 38 aastat ja naistel vaid 28 aastat.
Põlvkonniti aga näeme, et meeste nooremates põlvkondades (sündinud alates 1960) on tekkinud eelmistega võrreldes rohkem mitteaktiivseid perioode. Samal ajal on naistel (sündinud alates 1950) aktiivsusperioodid kasvanud ning see tähendab soolises aspektis muutusi tuleviku pensionäride sissetulekutes.
Eesti viimase aja pensionireformi debattide valguses pakub suurt huvi SHARE uuringus 17 Euroopa riigi kesk- ja vanemaealiste paaride hulgas analüüsitud isiksuse omaduste mõju börsiturul osalemisele. Eesti on koos Sloveenia, Hispaania, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Kreekaga vanemaealiste hulgas aktsiaturgudel ühe väikseima osalusmääraga.
SHARE uuringus leiti veel, et lisaks hariduse ja finantskirjaoskuse olemasolule on suurem meelekindlus, riskidest hoidumine ja neurootilisus need isiksuseomadused, mis tõenäoliselt ennustavad osalemist aktsiaturul. Olgu selleks siis aktsiate omandamine või investeerimis- või pensionifondides osalemine.
Riskidest hoidumise mõju kaob nii, kui omatakse finantskohustusi. Naiste puhul olid tähtsaimaks isikuomadusteks sotsiaalsus ja neurootilisus, mis suurendavad tõenäosust omada suuremaid finantskohustusi. Meestel olid need seotud meelekindluse ja avatusega uutele kogemustele.
Sotsiaalne võrgustik
Üheks kõige olulisemaks mõjutajaks, et säilitada vanas eas veel parimad kognitiivsed võimed, on hoida ja suurendada oma sidemeid nii lähedaste, sugulaste kui ka sõpradega.
Kesk- ja vanemaealiste inimeste kognitiivne võimekus langeb koos sotsiaalvõrgustiku kadumisega, eriti laste ja sõprade kadumisega. Kognitiivne võimekus langeb enim neil, kes on olnud pikemat aega ilma lähivõrgustikuta. Samas mõjub isegi vanas eas uute sidemete loomine või vanade sidemete uuendamine meie mälule positiivselt.
Oktoobri lõpus algab järjekordne kesk- ja vanemaealiste küsitlusuuring SHARE, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste terviseseisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.
Mida on seni nende viie lainega, mis Eestis alates 2011. aastast läbi viidud, teada saadud, räägivad demograafid ja teised eksperdid 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverentsil „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates“.
SHARE Eesti uuringu kohta saab lisainfot siit.
