Eesti politoloogid lahkavad äsja ilmunud kogumikus Riigikogu valimisi
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli politoloogid analüüsivad kogumiku "Riigikogu valimised 2019" üheksas peatükis Eesti poliitikaelu eri tahke, alates erakondade valimisplatvormidest ja toetajatest ning lõpetades valimissüsteemi ja -käitumisega.
Eelmisel nädalal ilmunud kogumikust selgub, et kuigi Riigikogu tänavuste valimiste eel olid varasemast enam esiplaanil väärtusküsimused ning pärast valimisi tuli võimule ebatõenäoliseks peetud valitsus, ei saa rääkida ootamatutest valimistulemustest, sest jõujooned hakkasid välja kujunema juba varem.
Näiteks Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Katrin Uba vaatleb protestikäitumist Eesti poliitmaastikul ning juhib tähelepanu sellele, et protestihääletamise osakaal oli neil valimistel üpriski suur.
Tallinna Ülikooli politoloogid Tõnis Saarts, Ellu Saar ja Kati Suurna analüüsivad kogumikus aga Eesti sotsiaalseid lõhesid varasemate valimiste näitel aastatel 2003–2011. Nad leiavad, et kui klassilõhe mõju valimiskäitumisele on vähenenud, siis rahvuslõhe mõju on endiselt väga suur. Klassilõhe puudumine tekitab küsimuse klassipoliitika tuleviku kohta 21. sajandi erakonnademokraatias laiemalt ning Keskerakonna osalemine EKREga ühes valitsuses võib tublisti muuta Eesti senist rahvuslõhe struktuuri.
Kogumiku andis välja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Seda saab osta Tartu Ülikooli Kirjastuse veebilehelt ning suurematest raamatupoodidest.