Teated

Värske uuring: viisavabadusega kaasnevad väljakutsed ja praktikad Euroopa Liidus

Euroopa rändevõrgustiku värske uuringu fookuses on viie Lääne-Balkani (Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina) ning kolme idapartnerlusriigiga (Moldova, Ukraina, Gruusia) sõlmitud viisavabaduse mõjud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Viisavabade riikide kodanikel on õigus siseneda Euroopa Liitu lühiajaliselt ilma viisata, seda maksimaalselt 90 päeva 180 päevase ajaperioodi jooksul.

visa

Uuringu ühe läbiviija, Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeeksperdi Barbara Orloffi sõnul selgub, et kuigi viisavabadusega võib seostada mitmeid positiivseid aspekte, nagu lihtsustatud juurdepääs Euroopa tööturule ja tõhusam koostöö tagasisaatmismenetluses, on sellega mõnes liikmesriigis kaasnenud ka negatiivseid külgi. Näiteks, nagu kuritegevuse kasv (Soome, Rootsi jne), rahvusvahelise kaitse taotluste arvu suurenemine (Saksamaa, Prantsusmaa jne) ja viisavaba perioodi ületamine (Läti, Leedu jne).

„Uuringus hõlmatud Balkani riikidega sõlmitud viisavabadus Eestile olulist mõju avaldanud ei ole. Peamiselt on meil nende riikide kodanike osas kasvanud vaid välispiiri ületuste arv,“ kinnitab Orloff.

Idapartnerlusriikide puhul on teatud mõjud tuvastatavad, sealhulgas turismi ja piiriületuste kasv, kuid pikemaajalisi järeldusi teha ei saa, kuna Ukraina ja Gruusiaga jõustus viisavabadus alles 2017. aasta keskpaigas. Samuti pole võimalik öelda, kas statistilised muudatused on seotud ainuüksi viisavabaduse jõustumisega või on mõju avaldanud ka näiteks samal ajal jõustunud välismaalaste seaduse muudatused. Erinevalt mõnest teisest liikmesriigist, nagu Saksamaa, pole Eestis viisavabaduse tulemusena kasvanud rahvusvahelise kaitse taotluste arv. 

Lühiajaline töötamine

Statistika kohaselt on idapartnerlusriikide kodanikud (peamiselt ukrainlased) osalenud aktiivsemalt Eesti tööturul. See väljendub eelkõige lühiajalise töötamise registreerimiste kasvus. Kui 2017. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 5589 ukraina kodaniku lühiajalise töötamise taotluse, siis 2018. aastal oli registreerimisi juba 15 517. Sellele tendentsile on kaasa aidanud välismaalaste seaduse muudatused, kuid protsessi on lihtsustanud kindlasti ka viisavabadus.

Kitsaskohaks on aga inimeste ekslik arvamus, et kui neil on õigus viisavabalt riiki siseneda, siis on neil õigus ka viisavabalt töötada. Paraku see nii ei ole. Nii saadetakse paljud Ukraina kodanikud sel põhjusel välispiirilt tagasi. Ka on ukrainlaste aktiivsem osalemine tööturul kaasa toonud töötingimuste rikkumiste kasvu. Ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks ja ennetamiseks on Eesti riik vastu võtnud vastava tegevuskava.

Uuringuga „The Impact of Visa Liberalisation on Countries of Destination“ saab lähemalt tutvuda siin.