SINDI - rikkaliku ajaloopärandiga linn aastast 1833

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal. Sindi asub 14 km kaugusel Pärnust ja naljaga pooleks kutsuvad sintlased Pärnut oma sadamalinnaks.

Sindi numbrites:

• Pindala 5,01 km2
• Rahvaarv 3766 (seisuga 01.01.2025)
• Parke 23

Sindi on ilus looduskaunis roheline linn. Linna kõrval voolav jõgi pakub silmailu, ujumise ja kalastamise võimalusi (vaata paremal olevaid fotosid).

Tänasel päeval on Sindi linn Tori valla keskuseks.

Saamislugu

Sindi on saanud nime praeguses Paikuse vallas asunud mõisa järgi, mille omanik oli Pärnu linnanõunik Claus Zinte (1603, Zintenhof). Mõis asus Pärnu jõe kaldal praeguse Politseikooli asukohas.

Sindi linn tekkis töölisasulana 1833. aastal mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud kalevivabriku ümber. Vabrik kuulus Riia tööstur J.C.Wöhrmann´ile. Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti mõned endised meistritemajad ja ametnike klubi Harmonie hoone.

19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik – esimesed selletaolised ettevõtted Pärnumaal.

Alevist linnaks, linnast valla keskuseks

Olulisemad daatumid:

• Aastal 1921 sai Sindi alevi õigused. Tõuke asula edasisele kasvule andis Lelle-Papiniidu raudteelõigu valmimine 1928, mispuhul Sindi sai raudteejaama. Raudtee läbi Sindi oli käigus 1970. aastani.
• 1. mail 1938 sai Sindi jõustunud Linnaseadusega kolmanda astme linnaks.
• 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi (kuna seda korraldust ei täidetud, pikendas Pärnu maavalitsus tähtaega 1. juulini 1940). Uueks nimeks soovitati võtta Sinijõe või Kalevi.
• Aastatel 1957–1991 kuulus Sindi administratiivselt Pärnu linna koosseisu.
• 26. septembril 1991 sai Sindi linn iseseisvaks omavalitsusüksuseks.
• 11. novembril 2017 sai Sindi linnast Tori valla keskus.

SINDI BÄNDID

• 2019 Agulipoisid - folkmuusika
• 2018 Raev - thrash metal
• 1991 Tuberkuloited - punkrock
• 1987 Provints - hard rock
• 1966 Vibro - biitmuusika

KARL RAMM JA SINDI PASUNAKOOR

• Laulu "Õrn ööbik" viisi autor Karl Ramm oli tegus ka Sindis
• 1891 aastal rajas Karl Ramm Sinti Eesti esimese muusikaklassi. Klassis õppivad 40 poissi mängisid kõik Sindi pasunakooris ja said selle eest palka kalevivabrikult.

SINDI LAULUKOOR

• Juba enne esimest üldlaulupidu Tartus, tegutses Sindis laulukoor.
• Esimesel laulupeol 1869 osales 16-liikmeline meeskoor Sindist. Naisi ja lapsi sellele peole ei kutsutud.
• Laulukoor tegutseb Sindis tänase päevani.

SINDI KALEVIVABRIK

• Alustas tööd 1834. Kooti kammvillast riiet.
• 1840 sai õiguse kasutada toodangul kvaliteedimärki - kahepealise keisrikotka kujutist.

NEEGRIKÜLA

• Väismaalt tulnud vabriku oskustöölistele ehitati vabriku lähedale kolmes reas elumajad. Keskmises reas olid majad tagasihoidlikumad, seal elasid poissmehed. Majades olid muldpõrandad.
• Pärast teist maailmasõda hakati keskmise rea maju nimetama neegrikülaks.
• Tänasel päeval on sellel kohal park.

PAISUST SAI KÄRESTIK

• Esimene pais rajati vabriku tarbeks aastal 1834. Viimane pais 1976.
• 2020 valmis lammutatud paisu asemele kärestik.

EESTI VANIM JÄRJEPIDEVALT TEGUTSENUD LASTEAED

• Lasteaed alustas tööd 9.märtsil 1892 ja selle asutas kalevivabriku direktor Joseph Wulf.
• Lasteaed töötab siiani.

SINDI GÜMNAASIUM

• 1837 asutati vabriku välismaalt tulnud töötajate lastele kool. Esimene õpetaja tuli Saksamaalt Lübeckist, Daniel Mathias Krull. Eesti lapsed käisid ümberkaudsetes köstrikoolides.
• 1900 valmis kolmekordne punastest tellistest koolimaja. Seal asus ka lasteaed ja luteriusu kirik.
• Praegu tegutseb samas majas Sindi gümnaasium.

VÄLIUJULA

• 1935 rajati Sindi väliujula. Toimusid treeningud ja võistlused. Ujujate keeles oli Sindis kerge vesi ja nii purustati pidevalt maakondlikke või vabariiklikke ujumisrekordeid.
• 1939 aastaks olid sintlaste nimel kõik 28 Pärnumaa rekordit ujumises.
• 2012 taastati ujula - vette paigaldati taaskord ujuvsillad ja algasid ujumistreeningud. Ujulat saab kasutada igal suvel.