Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm) (Kristjuhan 2000)

Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb. Mis puutub päikesevalgusesse, siis peaks inimene päikese käes peaaegu alati kasutama päikeseprille. (Kristjuhan 2000)

Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”). (Tint 2007: 86)

Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).

Valgusallikad

o Loomuliku valguse puhul on tööviljakus 10% kõrgem
o Hõõglambil on kollakas soojem valgus, väike ökonoomsus
o Päevavalguslambil sinakas külm valgus väreleb

• Vali valgustuse intensiivsus 10-200 luksi ebatäpse töö korral

Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse.

• Vali valgustuse intensiivsus 200-800 lux normaalseteks toiminguteks

Lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine on normaalsed visuaalsed tegevused ja nõuanded on järgmised:

• valgustuse intensiivsus 200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju ja taustpinna kontrast piisav, näiteks mustad tähed trükitud valgele paberile
• suurem kontrast on vajalik, kui detailid on väikesed ja kontrast on ebapiisav
• piiratud nägemisega ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust
• tugevamat valgust on mõnikord vaja, et kompenseerida suuri erinevusi heleduses.

• Vali 800-3000 lx eriotstarbeks

Enamasti on ratsionaalne, kui töökohta valgustab kaks valgustussüsteemi (Tint 2007: 86):

• üldvalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult;
• kohtvalgustus, mis võib olla statsionaarne või teisaldatav.

Seega koosneb kombineeritud valgustus ülavalgustusest ja kohtvalgustusest
Kui valgustussüsteem on integreeritud laega (üldvalgustus), on raske kindlustada töökohtadel optimaalset valgustatuse jaotust. Palju tähelepanu nõuab ruumi üldvalgustuse konstruktiivne lahendus, kuigi tööolukorras on üldvalgustust kasutada (kristjuhan 2000)

Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Lühinägelikud ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust, mis võib tekitada täiendavaid probleeme. Faktiliselt võib ühel ja samal töökohal, kuid eri vahetustes töötada 20- ja 50-aastane inimene, kusjuures 50-ne vajab kaks või rohkem korda tugevamat valgustatust. Selle võib tagada kohtvalgustiga, viies lambi 30% vaadeldavale objektile lähemale. Kohtvalgusti puhul on oluline, et lampi oleks tööajal kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist. (Krsitjuhan 2000)

Valgustusele esitatavad nõuded (Tint 2007: 85-86):
1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule
2) pea olema ühtlane
3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.