20.- 25.oktoobrini toimus Grazis Rahvusvahelise Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Liidu (FID - International Federation for Information and Documentation) neljakümne kaheksas konverents ja kongress "Globalization of Information: The Networking Information Society", millega tähistati FID sajandat ja Austria tuhandendat aastapäeva.
FIDi kongress on üheks olulisemaks infospetsialistide foorumiks maailmas ning see toimub iga kahe aasta järel. Konverentsi ja kongressi peateemaks oli informatsiooni globaliseerumine arvutivõrkudega infoühiskonnas, millega sooviti valgustada arvutivõrkudel baseeruva ühiskonna erinevaid aspekte. Konverents oli kavandatud infotöötajatele infosektori kõige erinevamatest valdkondadest.
Kongressi programm jagunes viieks paralleelseks sessiooniks, mis toimusid ajavahemikul 23.-25.oktoobrini:
Konverentsi avas 48nda FIDi kongressi ja konverentsi ning Austria Dokumentatsiooni Ühingu (ÖGDI - Österreichische Gesellschaft für Dokumentation und Information , the Austrian Documentation Society) president Gerhard Richter.
Avakõne pidas FIDi president Ritva T. Launo. Tema ettekandest jäid kõlama märksõnad: infoühiskond, arvutivõrgud, informatsiooni kiirtee. Ta rõhutas, et uues keskkonnas toimetulekuks on esiteks vaja teada, teiseks aru saada ja kolmandaks tegutseda arusaamist mööda.
Suurfoorumi peatähelepanu oli suunatud arvutivõrkudele ja nende kättesaadavusele, informatsiooni globaliseerumisele ja sellega seoses uue ühiskonna tekkimisele, infokiirteele ning informatsioonilisele infrastruktuurile. Käsitleti kaasaegset tehnoloogiat, infotöötaja rolli, kvaliteediuuringuid, infoteadust, intellektuaalset omandit, eluaegset õppimist, kaugkoolitust, globaalse ärikeskonna mõju jne.
Käesoleva ülevaate autor püüdis osaleda infospetsialisti rolli, äriteavet ja kaugkoolitust käsitlevatel sessioonidel.
Infotöötaja rolli käsitledes püüti määratleda oskusi, mida peaks infoühiskonna infotöötaja valdama. Susan Hill (Instant Library Recruitment) tõi välja seitse oskuste rühma:
Rõhutati, et muutused informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogias annavad infotöötajale unikaalse võimaluse oma ühiskondliku rolli uueks määratlemiseks ja uue partnerluse loomiseks infotootjate, vahendajate ja tarbijatega. Pöörati tähelepanu tarbijakoolitusele, kaugkoolitusele, interaktiivsele ja arvutil põhinevale õppele, täiendkoolitusele ja erialaorganisatsioonide osale infoühiskonnas.
Äriteabe sessioonid paistsid silma heatasemeliste esitlusvahendite poolest: ettekannete ilmestamiseks kasutati rohkesti esitlustarkvara. Käsitleti Interneti mõju äriringkondadele, infoteeninduse rolli ärikeskkonnas, täielikku kvaliteedi juhtimist (TQM - Total Quality Management), äriteabesüsteeme, Intranetti, infovõrkude osa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tagamisel jne.
Kaugkoolituse alased ettekanded olid programmis esindatud tagasihoidlikult ja ei vastanud ülevaate autori ootustele.
Konverentsi õnnestumisele aitas kaasa Austria organiseerimiskomitee (Austrian Local Organizing Committee), Austria Dokumentatsiooni ja Informatsiooni Ühing (Österreichische Gesellschaft für Dokumentation und Information ) ja Grazi uurimus -ja arenduskeskus JOHANNEUM RESEARCH.
KONVERENTSILE EELNENUD SEMINARID
Konverentsile eelnesid eelseminarid. Nii konverents kui ka eelseminarid toimusid Grazi Kongressipalees (Grazer Congress). 20.- 21.oktoobrini toimus FIDi hariduse ja koolituse komitee (FID/ET - FID Education and Training Committee) seminar "Töötamine ja õppimine elektroonilises võrgukeskkonnas" ("Working and Learning in a Networked Electronic Environment".) Seminaril osalesid infoteaduste õppeasutuste esindajad.
FIDi hariduse ja koolituse komitee tegeleb raamatukogu ja infospetsialistide erialahariduse probleemidega. Kiired muutused infotehnoloogias on muutnud infotöötajate tegevusvaldkondi, rolle ja funktsioone ning komitee esmaseks eesmärgiks on infotöötajate toetus, uute oskuste ja kompetentsuse arendamine.
Rõhutati, et infomaailma kiire muutumine nõuab infotöötajatelt uusi perspektiive, uut strateegiat ja uusi oskusi. Seminar keskendus sellele, kuidas elektrooniline infosalvestus ja infovõrkudel põhinev keskkond mõjutavad professionaalset kompetentsust. Seminari töö toimus kolmes sessioonis:
Seminari juhtis FID/ETi esinaine professor Irene Wormell Taani Kuninglikust Raamatukogukoolist (Royal School of Librarianship, Denmark).
Sessioonis infovõrkudel põhinev õppimine (Networked Learning) olid ettekanded järgnevatel teemadel:
Phileppa Levy Sheffieldi Ülikooli Infoteaduste osakonnast (University of Sheffield, Department of Information Studies, United Kingdom) andis ülevaate NetLinkS projektist. Projekt on seotud uue koolituskeskkonna, infovõrkudel baseeruva õppimise ja õpetamise mudeliga infoteaduse erialal. Projekt rakendab elektroonilist keskkonda õppimises, õpetamises ja uuringutes. Ettekande autor juhtis tähelepanu asjaolule, et professionaalne areng peab haarama:
Projekt baseerub ülemaailmse hüpermeediasüsteemi World Wide Web (WWW) informatsiooni ja kommunikatsiooni võimaluste kasutamisel, mis toetavad koostööd ja eksperimentaalset õppimist.
Nancy Fjällbrant, Chalmersi Tehnikaülikoolist (Chalmers University of Technology Library, Gothenburg, Sweden) andis ülevaate EDUCATE projektist, mis on WWWl baseeruv Euroopa Liidu poolt toetatav raamatukogude projekt hariduse ja koolituse toetamiseks. Projekt käivitus 1994.a veebruaris ja on kavandatud multimeediaprogrammina iseõppimise, formaalse väljaõppe toetamiseks kui ka infoallikatele viitamise ja juurdepääsu vahendiks. Programmi sihtgrupiks on teadlased, insenerid, raamatukogu- ja infotöötajad. Käesoleval ajal haarab see programm füüsikat ja elektroonikat, kuid loodetakse lisada ka teisi ainevaldkondi. Programmi raames antakse välja infolehte "EDUCATE Newsletter".
Patricia Milne Canberra Ülikoolist (University of Canberra, Faculty of Communication, Australia) andis ülevaate oma ülikoolis käivitunud programmist, mis kasutab võrguinfoallikaid, võimaldab eksperimentaalset õppimist ning soodustab seega õppijate loovuse arendamist. Arendatakse projektijuhtimise oskusi, meeskonnatööd, projekti kavandamise, analüüsi, hindamise ja infotehnoloogiaoskusi.
Lesley Moyo (Botsvana Ülikoolist; University of Botswana, Botswana) ettekanne andis ülevaate uuringust, mis viidi läbi Botswana Ülikoolis Interneti kasutajate koolitusvajaduste määramiseks. Uuringu hetkel oli Botswana Ülikoolis vaid Interneti sissehelistamise võimalus, elektronposti ja sellel põhinevate teenuste kasutamisvõimalus.Uuringu tulemuste analüüs näitas, et võrguteenuste kasutajate oskused ja üldine infotehnoloogiaoskuste tase on madal ning elektronposti kasutakse vähe.
Donna Reid Canberra Tehnoloogiainstituudist (Canberra Institute of Technology, Australia) käsitles Austraalia infotööstuse kompetentsusstandardite mõju raamatukogu ja infoteeninduse sektorile Austraalias.
Maja Jokic Zagrebi Rahvuslikust Ülikooli Raamatukogust (National University Library, Zagreb, Croatia) andis ülevaate raamatukogu ja infotöötajate koolitusest Horvaatias.
Irene Wormell Taani Kuninglikust Raamatukogukoolist (Royal School of Librarianship, Copenhagen, Denmark) andis ülevaate infomaaklerite kaugtööalasest koostööprojektist Taani Kuningliku Raamatukogukooli ja Kuninganna Margareti kolledzi (Queen Margaret College, Edinburgh, Scotland) vahel.
Beata Bobok Etvös Lorandi Ülikoolist (Etvös University, Department of Library and Information Science, Budapest, Hungary) tutvustas PHARE toetusel käivitunud kaugkoolitusprojekti teabejuhtimisest.
Uma Kanjilal Indira Gandhi Rahvuslikust Avatud Ülikoolist (Indira Gandhi National Open University, Faculty of Library and Information Science, India) rääkis Indira Gandhi Avatud Ülikooli programmidest raamatukogu ja infoteaduse erialal.
Poola kolleegid Wanda Pindalowa ja Maria Kocojowa Jagiellonia Ülikoolist (Jagiellonian University, Crakow, Poland) rõhutasid Interneti kasvavat rolli raamatukogu ja infotöötajate koolitamisel ning tähtsust endiste Idabloki maade seisukohalt.
Sirje Virkus Tallinna Pedagoogikaülikoolist (TPÜ) andis ülevaate kaugkoolituse arengust Eestis ja TPÜ infoteaduste osakonnas.
Veronica Jacobs Namiibia Ülikoolist (University of Namibia, Namibia) andis ülevaate kaasaegsetest õppevormidest ja infotehnoloogiaoskustest Namiibias.
Gilles Deschatelets Montreali Ülikoolist (Universite de Montreal, Ecole de bibliotheconomie et des sciences de l'information, Canada) vaatles raamatukogu ja infoteaduse curriculumi muutmist vastavalt muutustele elektroonilise ja strateegilise informatsiooni maailmas.
Sessioonis "Infovõrkudel baseeruv töötamine" (Networked Working) esinesid ettekannetega Anne Goulding ja Evelyn Kerslake Loughborough Ülikoolist (Loughborough University, Department of Information and Library Studies, United Kingdom), kes andsid ülevaate infotehnoloogiaalase koolituse ja innovatiivsete infotöötajate suhetest uues raamatukogu- ja infokeskkonnas. Ettekandjad väitsid, et paindlikke ja loovaid infotöötajaid on Ühendatud Kuningriigi raamatukogu- ja infosektoris 40 %. Ettekanne põhines uuringul, mis viidi läbi Loughborough Ülikoolis ja mida toetas rahaliselt Briti Raamatukogu uurimis- ja arendusosakond (British Library's Research and Development Department). Uurimustöö käigus saadi kvalitatiivseid andmeid kaheteistkümnelt raamatukogutöötajate sihtgrupilt ja grupijuhtidelt. Situatsioonianalüüs hõlmas raamatukogu ja infoteenindusi teadus-, rahva-, tervishoiu-, valitsuse-, kooli- ja eriraamatukogude sektoris. Uurimusest ilmnes, et käesoleval ajal ei paku infoteenindused sarnaselt teiste ettevõtetega võrdset võimalust koolituseks kõikidele töötajatele.
James D. Wagner ja Gülten S. Wagner Edith Cowan Ülikoolist (Edith Cowan University, Australia) vaatlesid juhtimist ja juhatamist XXI sajandil. Nad leidsid, et juhid vajavad kahte liiki olulisi oskusi: inimlikke ja tehnoloogilisi. Esimesed on vajalikud motiveerimiseks, konfliktidega toimetulekuks, personalijuhtimiseks, koolitamiseks. Tehnoloogilised oskused, mida juhid vajavad, muutuvad elektroninformatsiooni ajastul üha keerulisemaks. Kaasaegne juht on meeskonnatöötaja, piir juhi ja töötaja vahel muutub üha ebamäärasemaks. Ettekanne püüdis vastata küsimusele, kuidas juhid tulevad toime XXI sajandil, kui nende kohustused muutuvad üha keerukamaks ja enamnõudvaks nii inimlikus kui tehnoloogilises mõttes. Esinejad tutvustasid uuringut, mida viidi läbi Perthis, Lääne Austraalias, et leida vastuseid ja lahendusi küsimustele, kuidas leida tasakaalu inimlike ja tehnoloogiliste faktorite vahel.
Kolmas sessioon oli pühendatud muutuste juhtimisele kutsealal ja töökohas (Managing Change in Careers and Workplaces).
Martin S. Van der Walt Stellenboschi Ülikoolist (University of Stellenbosch, Department of Library and Information Science, South Africa) andis ülevaate CALICO (Cape Library Co-operative) projektist ja sellest, milliseid nõudeid nimetatud projekt esitab nii raamtukogutöötajatele kui ka raamatukogunduslikule koolitusele.
Gladys Jusu-Sheriff, Sierra Leone Ülikoolist (University of Sierra Leone, Sierra Leone) käsitles muutuste juhtimist infotöötaja elukutse aspektist, mis põhines Sierra Leones erinevate asutuste kogemuste analüüsile.
Laura Ortega Carrasco ja Egbert Sanchez Ciudad Ülikoolist (Ciudad University, Mexico) vaatlesid infoprofessionaali rolli biomeditsiini alaste probleemidega tegelevates organisatsioonides.
Ibolya Billedi, raamatukogu ja infoteaduse konsultant Ungarist vaatles koolituse rolli uute infoteenuste rakendamisel.
Tomaz Bartol Sloveenia Rahvuslikust põllumajandusinfosüsteemi AGRIS keskusest (Slovenian National AGRIS Centre, Slovenia) vaatles Sloveenia põllumajandusliku bibliograafilise informatsiooni lisamist rahvusvahelisse AGRIS süsteemi infovõrkude kaudu.
Emilia Curras Madriidi Ülikoolist (University of Madrid, Spain) vaatles info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt esitatud väljakutseid infotöötajale.
21.oktoobril toimus FIDi panganduse, finantstegevuse ja kindlustuse spetsiaalse huvigrupi ( FID/BFI - FID Banking, Finance and Insurance Special Interest Group and SLA European Chapter) seminar "Finantsteabe globaliseerumine" ("The Globalisation of Financial Information"). Seminar keskendus infoteeninduse rollile kiirete muutuste perioodil. Arutleti infotöötajate rolli tulevikus, kuidas konkureerida ja kasutada Internetti ning teisi uusi meediaid jne. Seminar käsitles finantsinformatsiooni asjatundjate praktilisi küsimusi ning informatsiooniüksuste loomist ja juhtimist finantsorganisatsioonides.Vaadeldi finantsinformatsiooni saamist ja levitamist uute meediate kaudu. Kogemusi jagasid pankade ja kindlustusfirmade spetsialistid.
22.oktoobril toimus arutelu multimeedia arengust Euroopas ja Euroopa Liidu programmi Info2000 arutelu.
Näitusel eksponeerisid oma teenuseid:
Konverentsist võttis osa ligikaudu 350 infospetsialisti neljakümne kaheksast riigist. Kõige arvukamalt oli osavõtjaid Austriast (74), järgnes Hiina (35), Ühendatud Kuningriigid ja Ameerika Ühendriigid kahekümne kuue osavõtjaga, teised riigid olid esindatud tagasihoidlikumalt. Allakirjutanu oli ainus esindaja Balti riikidest.
Konverentsist jäid kõlama mõtted, et informatsioon ja teadmine on saanud meie ühiskonna põhiressurssideks, muutused informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogias on muutnud kogu meie elu, infoühiskond on teadmistel baseeruv ühiskond, infotehnoloogia saab ellujäämise vahendiks, infoühiskond nõuab globaalset lähenemist. FID/ETi seminari ettekanded tundusid allakirjutanule sisukamad, kongressi ettekanded olid rohkem informeeriva iseloomuga.
Kongressi ja konverentsi osalejatele korraldatud vastuvõtt toimus Schlossbergeri restoranis, mis asetses (Castle Hill) mäel, fantastilise vaatega Grazile. Konverentsi ja kongressi külalistel oli võimalus külastada Grazi ooperiteatris muusikali "Mees La Manchast", mis artikli autorile tundus liialt moderne ja satiiriline, kuigi ooperimaja oli vaatamisväärsus omaette. Graz ise on imekaunis.
Osavõtt nimetatud suurfoorumist sai võimalikuks tänu Avatud Eesti Fondi, PHARE Rahvusliku Kontaktpunkti ja Tallinna Pedagoogikaülikooli toetusele. Siinkohal minu tänusõnad eelpoolnimetatud organisatsioonidele.
