Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm, milles on lõimunud:

• aktiivõpe
• osalusõpe
• avastusõpe
• kaudne õpe
• süvaõpe (ulatub nt väärtushoiakuteni).

Mõttetalgumeetodites on läbivalt kasutusel iga rühmaliikme ja rühmade kui tervikute:

• vaikiv ja väjendatud teadmus
• teamusringlus (väljendamine, kombineerimine dialoogis, kontseptualiseerimine-sõnastamine, omaksvõtmine)
• teadmusloome (personaalse või/ja kollektiivse uue teadmuse, lahenduste tekkimine ja väljedamine).

Niisiis - mõttetalgumeetoditel, eriti väikemeetoditel, on kogu õppeprotsessis eriline koht. Seda eriti seetõttu, et need võimaldavad osaleja - õppija - mõttetegevust täiel määral kaasa haarata, loomingulisust ja initsiatiivikust ergutada.

Lähtudes sellest, et tahame mõttetalgumeetodit kasutada õppeprotsessis, peaksime pöörama tähelepanu eelkõige neile mõttetalguvormdele, mida on kergem kasutada piiratud ajalis-ruumilistes tingimustes (klassiruum, õppetund või topelttund). Sellisteks on eelkõige ajurünnak ja mõttesõel. Oma õpetaja ja õppejõutöös olen kasutanud veel erinevate rühmatööde kombinatsioone. Tinglikult pean neidki mõttetalgu modifikatsiooniks, sest olen need lülitanud loengukursusesse sel viisil, et nad viivad õppijate mõttetegevust edasi aine kui terviku kontekstis.