Mõttetalgute ajaloost ja kasutusest

Mõttetalgute pikast reast (alates 80ndate algusest) leiab nii väga keerulisi, pikaaegsetele protsessidele suunatud ja oma ülesehituselt vägagi keerulisis asju, aga ka nö välkrünnakuid – mõnetunnistest päevasteni. Esimesel juhul on enemasti tegemist keeruliste ülesannete adumise, piiritlemise ja nende lahendusvariantide otsinguga koos edasiste sammude kavandamisega. Välkrünnakud - so mõttetalgute mini- v õi väikevormid pakuvad aga võimalust kiireks ideede genereerimiseks ja/või lahenduste visandamiseks väiksemate probleemide puhul.

Teine iseloomulik variatsioon on seotud ülesande esiletoomise enesega. Mõnel juhul on tegemist selgesti piiritletud asjaga – on vaja jõuda lahenduseni mingis konkreetses küsimuses (nt koolivaheaja veetmine või organisatsiooni logo valimine, …). Siis on teema selge ja mõttetalgud on juba esimestes faasides piiratud vastava valdkonnaga, millest nö kaugelejäävad elemendid, ideed jne on välistatud. Mõnel juhul, vastupidi, võib lähtepunkt olla täiesti avatud – so teema ja ideede osas ei seata mõttevoolule mingeid piiranguid.

Üks osa mõttetalguid (pikema protsessi osana) on mitmekihilised, jätkuprotsessid, mis oma arengus läbivad erinevaid koondumise-avardumise-harunemise etappe. Viimaste klassikaliseks näiteks Eestis on Koolifüüsikute mõttetalgud 1980ndate teisel poolel (V Ruttas jt, vt Füüsikaõpetus ... 1988, Talgujad jm).

Mõttetalgute korraldamise ja meetodi arendamisega on Eestis tegelenud ligi 50 inimest. Nende kohta on kasutatud ühisnimetust "talgugrupp". Mais 2009 võtsid aktiivsed talgugrupi liikmed endile nimetuse "talgujad". Inglise keeles on mõttetalgute meetodi puhul kasutatud mõistet Organisation Development Bee (ODB). Mõttetalgud on ühise mõttetöö (mõttetegevuse) korraldamise võte, mis põhineb Venemaa filosoofi Georgi Petrovitš Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslikul mängul (ODI). Mõttetegevus (мыследеятельность) on intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks.

Mõttetalgut võib lihtsustatult vaadelda rühmatööde ja üldistungite vaheldumise reana. Rühmatöö pikkus on harilikult 2,5 - 3 tundi, rühma suurus 3-9 inimest. Iga rühm vormistab oma arutelu tulemuse kohta kokkuvõtva plakati ja kasutab seda oma ettekande illustreerimiseks üldistungil. Ettekandeks antakse kuni 7 minutit. Mõttetalgute väikevormides (mõttesõel, ajurünnak, rotaator jm) on rühmatööd pooletunnised või lühemadki. Ka viimastel aastatel toimunud virtuaalsetel mõtettalgutel (nt Skype ja Google Docks keskkonnas) on selline rühmatööde kestus end õigustanud. Eduka koostöö eelduseks nii rühmas kui talgutel tervikuna on reeglites kokkuleppimine ja nendest reeglitest kinnipidamine. See suurendab vastastikust usaldus ja tagab protsessi sujuvuse. Mõttetalgutel on osalejateks nii talguteemaga hästi kursis olevad kui vastavas valdkonnad asjatundmatud kuid tulemuseni jõudmisest huvitatud inimesed. Tööd juhivad talgukorralduses kogenud talgutehnikud. Lühivormide kavandamine ja juhtimine on jõukaohane ka inimestega töötama harjunud, rühmadünaamikat ja mõttetegevuse loogikat tundvale õpetajale, õppejõule vm. Siiski tuleks tutvuda rühmatöö meetodite psühholoogilise, organisatoorse ja reflektiivse aspektiga ning väljakujunenud reeglitega, et vältida vigu.

Pikemate talgute (Eestis teadaolevalt tavaliselt 3-5, füüsikaõpetajatel 1987. a - 11 päeva) lõpuks saavutatakse, arutluste ja vaidluste kaudu, antud olukorras parim lahendus, talguseltskonna ühtsustunne ning kõrgendatud mõtteerksuse (kulgemise) ühine ja isiklik elamus.

Tuleb rõhutada, et mõttetalgud on dünaamiline protsess, mille olemust ei saa kirjeldada - seda peab kogema. Ka järgnevad kirjeldused on pigem lihtsustatud skeemid mõttetalgutest huvitatule, mida tuleks kindlasti isikliku kogemusega ja metoodikate tundmaõppimisega toetada. Kindel on seegi, et pea iga lugeja omab mingit kogemust - olgu köögilaua ümber peetud või õppimise, töö käigus toimunud talgutelt.

Milleks mõttetegevuse talgud e mõttetalgud õppeprotsessis? Selleks, et: 

  • anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja panustavaks enesearenduseks,
  • toimuks õpetamise-õppimise integreerimine ja holistlikkus iga osalise vaatepunktist,
  • toetada loovuse, eriti teadmusloome ja süsteemimõtlemise ning koostöövõimekuse arengut.