Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii:

• teemakohase õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui
• moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks, ulatudes läbi kogu teema ning põimudes, vajadusel õpilaste isesisva ja klassivälise rühmatööga ning õpetaja või meedia vahendusel pakutava nö programmilise lisateabega).

Arenduslikud mõttetalgud on näiteks:

• kooli õppekava ja ainekava ühisaluste loomine ning põhiseisukohtade sõnastamine,
• kooli arengukava, eriti selle visiooni ja missiooni ning põhiliste arengusuundade ja tegevuskava loomine,
• õpilasomavalitsuse ja õpetajate-juhtkonna ühistegevuse aluste ja tegevuskava genererimine jmt.

Meetodi tugevuseks on eelkõige:

• aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine
• teadmiste-võimete jm aktualiseerimine
• transformeeriv ja multidimensiooniline

Probleemid mõttetalgute (ka lühivormide) korraldamisel on eelkõige:

• tehnilised,
• osalejate arvuga seotud (piisav, mitte liiga suur või väike),
• ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalustest tulenevad,
• esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu,
• piisava aja olemasolu ja ajalise kava sobitamine nt kooli päevakorraga,
• mängujuhi, rühmajuhtide kogemuse ja isikuomadustega seotud.

Koolis lisandub viimasele ka õpetaja spetsiifiline positsioon, mis mõnikord muudab nö paguniteta osalemise keeruliseks kui mitte võimatuks.