3-d õõnesvormide viltimine massaažitehnikas
Test
Vill on keemiliselt koostiselt
|
valkkiud
| |
|
tsellulooskiud
| |
|
sünteetiline kiud
| |
|
tehiskiud
|
Villa kokkuvanuvus on keskmiselt
|
1 - 10%
| |
|
10 - 20%
| |
|
20 - 30%
| |
|
30 - 40%
|
Kõige täpsema suurusega töö saame, kui suurendame põhilõiget
|
20 -30%
| |
|
tööproovi järgi arvutatud villa kokkuvanuvuse järgi (%)
| |
|
igast lõikeservast 4 - 5 cm
| |
|
ühendusvarude võrra
|
Villakihtide ettevalmistamisel asetatakse
|
iga järgneva kihi kiu suund eelneva kihiga risti | |
|
kõik kiud kihtides ühtpidi
| |
|
iga järgnev kiht kuidas juhtub
|
Vormitud vildil kuju säilimise põhjuseks on
|
kvaliteetne algmaterjal
| |
|
villa molekulide vastavad omadused
| |
|
villakiu välispinna soomuseline ehitus
|
Vilteseme vormi kinnitamiseks kasutatakse tööstuses nn stabiliseerimist, see tähendab
|
eset triigitakse kuni 1tund
| |
|
eset keedetakse või aurutatakse kuni 1 tund
| |
|
eset leotatakse kuni 1 tund
|
Vanutatud tööle soovitud kuju andmiseks tuleb see
|
vormida peale kuivamist
| |
|
vormida niiskelt
| |
|
pole oluline millal vormida
|
Kätega viltimise e massaažitehnikat nimetatakse ka
|
Aasia tehnikaks
| |
|
Skandinaavia tehnikaks
| |
|
Ameerika tehnikaks
|
Põhilõike joonestamisel arvestatakse
|
eseme pinnakujundust ja kaunistuselemente
| |
|
villa kvaliteeti
| |
|
eseme vormi ja mõõte
|
Villakihtide arv eseme valmistamiseks sõltub
|
eseme otstarbest
| |
|
eseme otstarbest ja villaloori kvaliteedist
| |
|
villaloori kvaliteedist
| |
|
ei sõltu millestki, igal esemel alati kindel villakihtide arv
|
Ann Ojaste, 2009