Osalusvaatluse vorme saab eristada esiteks vaatlusviisi põhjal. See puudutab täpsemalt uurija seotust kultuuriväljal tegutsejatega, kuidas ta end neile esitleb ning mil määral. Eristatakse kaht osalusvaatluse tüüpi: varjatud ja avalik (Gobo 2008: 107-109). Varjatud vaatluse (ingl covert observation) puhul vaadeldaval väljal tegutsejad ei ole teadlikud uurija olemasolust ega uurija uurimuslikest kavatsustest. Kuigi sellisel vaatlusel on omad eelised (ei mõjutata väljal tegutsejate käitumist ning väljale juurdepääs lihtsam) on etnograafilise uurimuse puhul on varjatud vaatlus suhteliselt harva kasutatav. Peamisteks põhjusteks on: kui paljastub uurija eesmärk, võivad sellel olla ebameeldivad tagajärjed; puudub ligipääs dokumentidele; antud rollist, mis sageli on selgelt piiritletud, tulenevalt on raskendatud või võimatu vaadelda teisi tegevuspaiku või juhtumeid; võimatu teostada formaalseid intervjuusid ja esitada ülemääraseid küsimusi. Samuti tõstatab varjatud vaatlus eetilisi küsimusi, kuna vaadeldavatel puudub võimalus otsustada, kas nad soovivad uurimuses osaleda või mitte. Avaliku vaatluse (ingl overt observation) puhul vaadeldavad teavad, et neid vaadeldakse uurija poolt. Etnograafiline vaatlus on reeglina alati avatud. Avatud vaatluse eelisteks on kõik varjatud vaatluse puudused ning puudusteks või täpsemalt öeldes raskuseks varjatud vaatluse eelised.

Teine ja kõige olulisem erisus vaatlusstrateegiate seas puudutab ulatust, mil määral vaatleja (uurija) on samaaegselt osaleja uuritava rühmas, kogukonnas või sündmuses. See ei ole lihtsalt valik osalemise või mitteosalemise vahel. Osalemise määr on kontiinum, mis varieerub täielikust sukeldumisest tegevustesse kui täieõiguslik rühma või kogukonna liige kuni täieliku distantseerituseni vaadeldavatest tegevustes, võttes pealtvaataja rolli (vt nt Hammersley ja Atkinson 1995: 104; Atkinson ja Hammersley 1998). Nende kahe äärmuse vahele jääb mitmeid võimalusi (vt Joonis 2).

Joonis 2. Vaatluse tüübid seotuse ulatuse alusel (kohandatud Tenenbaum ja Driscoll 2005: 585)

Kokkuvõttes tuleks öelda, et etnograafiline vaatlus on reeglina avatud, osalev ja subjektiivne.