Page 3 - Tallinna Ülikooli ajakiri

IMEVÕTIT OTSIMAS
Mida rohkem me maailma kohta teada saame, seda paremini mõistame
tema toimimist ja
oskame oma tegut-
semist juhtida
selliselt, et meie jätkusuutlikkus
oleks tagatud ka
pikemas vaates.
Mis saaks aga olla
see imevõti, mis
avaks jätkusuutli-
kuma tuleviku ukse
ning annaks niiviisi kindluse, et maailm ei liigu enam katastroo poole?
Ühte võtit ei ole. On võtmekimp, milles tehnoloogilistel avastustel on oma väike roll. Hoopis suurema kaaluga on koostööline tegutsemine ning igaühe teadlikkuse kasva- tamine, mõtteviisi muutmine, et maailma parem tulevik sõltub meist kõigist.
Uuringudki näitavad, et uued põlv- konnad hindavad üha enam sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, et rolli mängivad koostöölised suhted ja autentsus ning hinnatakse panust tegevustesse, mis muudavad maailmas midagi paremaks. Samas jääb tihtilugu vajaka oskustest, kuidas seda kõike teha.
Väidan, et kõige alus on haridus – see, kuidas
õpetatakse ülikoolides, kas õppetöösse on
kaasatud kest- liku hariduse põhimõtted,
millised õpetajad siit koolidesse
lähevad, millised väärtushinnangud
lõpetajad kaasa saavad. Just seetõttu peab Tallinna Ülikool
oma missiooniks toetada Eesti jätkusuutlikku
arengut. Vastu on võetud välja- kutse panustada tervesse ja jätkusuut-
likku eluviisi.
Üha rohkem Tallinna Ülikooli õppejõude on kaasatud jätkusuutliku arengu ideedesse, kannavad väärtushinnanguid ja rakendavad metoodikaid, mis annavad tudengitele võimalusi visioneerida, välja pakkuda lahendusi, arendada süsteemset ning kriiti- list mõtlemist. Nii kasvab ka julgus osaleda koostöös, otsuste tegemisel ja elluviimisel. Seda kõike selleks, et mõistaksime ühiselt paremini maailmas toimuvat ja oskaksime juhtida oma tegutsemist nii, et meie tulevik oleks elamisväärne.
LIISA PUUSEPP, ÖKOLOOG
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 12 / KEVAD 2019 3