Page 17 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 4 / SÜGIS 2013
REKTORAAT 15
helistest taotlusvoorudest, kuna Eesti teadus- rahastuse süsteemi võimalused ei loo selleks piisavat alust. Rahvusvahelises konkurentsis läbilöömiseks on vaja tõsta meie uurimisrüh- made taset ja tippteadlaste kriitilist massi.
rahvusvahelistumise valdkonnas üks ülikooli järgmiste aastate olulisemaid eesmärke. Selleks oleme loonud töörühma, mis peab veebrua- riks välja pakkuma ideid, kuidas aidata välis- üliõpilastel paremini sisse elada meie ülikooli, toetada õppejõudude inglise keele õpinguid ja abistada üksusi, kes soovivad avada võõrkeelse õppekava.
Lühiajaliselt aitab sellele kaasa eelkõige
lisarahastuse taotlemine välisteadlaste kaa-
samiseks ja neile atraktiivsete töötingimuste
loomine, kuid samuti rahvusvahelisel kõrg-
tasemel teadustööd tegevate välispartneritega
teadusalaste koostöösidemete proaktiivne Eve Eisenschmidt: arendamine. TLÜ on selles suunas viimastel
aastatel kindlalt liikunud ja meil on ka mit- meid edulugusid.
Doktoriõppe tõsiseks ülesandeks on luua tingimused, mis võimaldavad meie doktoran- tidel planeerida lisaks lühiajalistele välisvisiiti- dele pikemat teadustöö ja õpingute perioodi väliskõrgkooli või -teadusasutuse juures. Üli- koolil on siin väga raske lahendusi pakkuda, sest tihti on doktorandid sunnitud õpingute kõrvalt töötama ega saa loobuda pikemaks ajaks palgast. Oleme siiski optimistlikud, sest riiklikul tasemel on arutlusel doktorantidele suuremate sotsiaalsete garantiide kindlusta- mine.
Akadeemiline prorektor Priit Reiska:
„Keskendume kvaliteedile”
Sissetulevate kraadiõppurite arv on meil pide- valt kasvanud, näiteks mullu oli vastuvõetuid 110, tänavu aga juba 168. Väliskülalistuden- gite arv on samuti pidevalt kasvanud. Viimase kolme aasta jooksul on nende hulk kahekor- distunud, moodustades selleks semestriks ligi 350. Kõige rohkem väliskülalistudengeid tuleb meile Saksamaalt, Türgist, Itaaliast ja Hispaa- niast. Neile järgnevad naaberriigid Soome ja Läti.
Siiski ei oota me enam sissetulevate tuden- gite arvu tormilist kasvu. Nüüd on aeg lepin- gute ja tudengite hulga asemel hakata kes- kenduma enam tudengivahetuste kvalitee- dile. Võõrkeelse õppe kvaliteedi tõstmine on
Arendusprorektor
„Panus tugevasse seljatagusesse“
Rahvusvaheline koostöö akadeemilises maail- mas on sama loomulik kui internet igapäeva- elus. Sama oluline on see ka tugiprotsessides. Lisaks õppe-, teadus- ja loometööle täidavad ülikooli tugiprotsessid olulist rolli, et tagada toitahela toimimine.
Toon paar ülikooli mainekujunduse ning õppimisvõimaluste ja teaduskoostööd toeta- vat näidet. Meie väga edukas rahvusvaheline projekt on Tallinn Summer School, milles osa- lejate arv on seitsme aastaga kahekordistunud. Suvekoolis osalejad on meie visiitkaardiks paljudes riikides ning akadeemilised üksused näevad suvekoolis võimalust tutvustada oma tasemeõpet. Mullu algatasime UNICA võrgus- tikus ülikoolide suvekoolide võrgustiku ühis- tegevuse ja oleme selle üks juhte.
Teine, märksa pikema mõjuga tegevus on rahvusvaheliste konverentside korraldamine meie ülikoolis. Tänu oluliselt paranenud konve- rentsitingimustele võõrustame suuri rahvusva- helisi teadusvõrgustikke, toetades ühtlasi uute koostöösidemete tekkimist. Kui tänavu osales rahvusvahelistel konverentsil üle 2000 inimese, siis juba praegu on järgmiseks aastaks plaanis
15 rahvusvahelist konverentsi kuni 4000 osa- lejaga. Võib-olla just ühel neist tippteadlastest tekib soov Tallinna Ülikooli paariks aastaks tööle tulla.