Page 27 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014 IKKAGI INIMENE
25
MARJU KÕIVUPUU: KRUTSKIGA HÜÄÄN, SIIRUPIS
Airi Ilisson-Cruz
Aasta inimene, kultuuripärandi aasta saadik, Valgetähe V klassi ordeni omanik – aunime- tuste rida TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi
teaduri ja folkloristi Marju Kõivupuu nime ees jätkub pikalt.
Marju tundub olevat väsimatu: ühel hetkel on ta kirjutanud ja avaldanud jälle uue raama- tu, teisel hetkel võtab raadios sõna, mängib teles mälumängu või käib (jälle!) presidendi juures auhinda vastu võtmas. Marjuga saavad inimesed kohe ruttu sõbraks ja sina peale, sest tema värvikas jutustamisoskus haarab kiiresti kaasa ka kõige tuimema tüki.
Õpetab oma peaga mõtlema
„Ma olen krutskiga õppejõud, sest mulle meel- divad üliõpilased, kes kuulavad ja märkavad, et ma teen meelega mingisuguse kala sisse või esitan sama küsimuse teistmoodi, ühesõnaga
– mulle meeldivad mõtlevad üliõpilased,” aval- dab Marju ja mügistab kavalalt naerda. „Minu Tartu üliõpilased kutsusid mind koguni helli- tavalt hüääniks siirupis. Võisin väga võluvalt esitada äärmiselt kiusakaid küsimusi.”
Näiteks on üliõpilane sooritanud esitluse, kui Marju vaatab talle otsa ja küsib malbelt:
„Ja te olete selles kindel?” Kohe on näha, kui- das noor inimene muutub ebakindlaks. „Minu meelest tänapäevane õpetamispõhimõte on see, et meil pole tarvis neid inimesi, kes suu- davad peast tulistada fakte ehk n-ö kõik õigesti ära vastata, vaid tark inimene peab analüüsima, mida räägib,” kirjeldab Marju. Tema küsimuse peale tekkivast dialoogist koorub peagi välja, kui palju on õpilane tegelikult teemaga vaeva näinud.
„Oli rahvaluule eksam, ma olin üsna noor õppejõud ja see pisikene kurat oli minu sees pidevalt: vaatas ringi, et kust saab saaki. Üli- õpilane oli ilusasti ära õppinud, et vanemat rahvalaulu esitatakse nii, et üks ütleb ees ja
koor kordab järele. Mina vastu, et kas olete sel- les veendunud, kas alati on nii?” Üliõpilane sai aru, et kusagil on mingi konks.
„Ütlesin, et pange nüüd silm kinni ja kuju- tage ette sellist vana eesti küla nagu me vaba- õhumuuseumis näeme. Õhtu läheb hämaraks ja talust astub välja naine, eeslaulja, ja tema järel kõnnib väike koor. Teine naine paneb lap- si magama, kolmas lüpsab lehma, neljas ajab käsikivi ringi, ja ikka on neil eeslaulja ja koor kogu aeg kannul – kas see on loogiline?” Väike paus. „Eks see omadus on teinekord tagasi ka tulnud – inimeste huumorimeel on erinev, kes see ikka tahab, et tema loogilise mõtlemise oskus kahtluse alla seatakse,” lisab Marju.
Ma olen krutskiga õppejõud, sest “mulle meeldivad üliõpilased, kes”
kuulavad ja märkavad, et ma teen meelega mingisuguse kala sisse või esitan sama küsimuse teistmoodi.
Südamega tegija
Eluaegse õppejõu endised õpilased figureeri- vad ja löövad kaasa avalikus kultuuriruumis, muusikas, poliitikas või meedias. „Mul on Marju pärast väga hea meel. Ta on üks posi- tiivsemaid ja säravamaid inimesi, kellega elu on mind kokku viinud,” avaldab Äripäeva arvamustoimetuse juht, endine õpilane Vilja Kiisler. „Marju on suurepärane näide sellest, kui inimene ajab elus oma asja ja teeb seda südamega, siis saavutab ta suure tunnustuse ja tuntuse. Aasta kodaniku tiitli ja presidendi teenetemärgi saamise tõttu teavad Marjut nüüd ka need, kellele tema varasemad eriala- sed preemiad ja tänukirjad on märkamata jää- nud.”