Page 32 - TLÜ ajakiri

30 ESSEE
TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014
Graafiline disainer Shimi Cohen illustree- ris tabavalt üksinduse ja sotsiaalvõrgustike seost. Ta väidab, et me ei ole võimelised lähe- malt tundma rohkem kui 150 inimest. Palju- del meist on aga näiteks Facebooki kontakti- de arv mitu korda suurem.
Meil kulub lõviosa ajast ja energiast, et näi- da edukad, õnnelikud, vaprad ja ilusad. Mida sotsiaalselt atraktiivsemad me näime, seda rohkem on meil Facebookis kontakte. Me kes- kendume pigem sotsiaalse kapitali kogunemi- sele ja tähendusrikkaid suhteid niiväga ei loo. Kuna kogu energia kulub sellele, siis päeva lõ- puks istumegi arvuti taga üksi ja tõenäoliselt hoopis õnnetumalt, kui meie Facebooki sein teistel arvata laseb.
Facebook ei ole asjata tõusnud paljude sot- sioloogide, antropoloogide ja psühholoogide huviorbiiti. See on erinev varasematest sotsiaal- võrgustikest. Infovahetus toimub ainult vastas- tikuse loaga, mis tekitab kasutajates turvatun- net. Kui enne Facebooki ajaarvamist nähti, et veebisuhtlusvõrgustikes on inimesed vabamad ja julgevad välja elada ka alla surutud emotsi- oone või mõtteid, mida avalikult päriselus teha ei taheta, siis tänapäeval on sotsiaalvõrgustikud üldisemalt muutunud vähem anonüümseks. See suurendab neis enesepresentatsiooni ja muudab nad sarnasemaks näost näkku suhtle- misele.
Teadliku enesepresentatsiooni eesmärk ei ole kedagi petta või seeläbi kellelegi liiga teha. Eesmärk on ürgne: lävida teistega selliselt, et see oleks kasulik ja produktiivne. Inimene on eelkõige sotsiaalne olend. Geneetikud on arut- lenud selle ümber, et inimliik ei ole ahvist nii tõhusaks arenenud mitte sellepärast, et meil olid füüsilised omadused ja relvad, mis tegid
meid tugevamaks ja kiiremaks kui teised lii- gid, sest olgem ausad, nii mõnedki kiskjad olid meie eellastest jõu ja kiiruse poolest üle. Me olime hoopis sõbralikud. Omal arengutasemel suhtlemisaldid ja see viis meid koostöövõimeni. Koos töötamine tegi meid tugevaks ja kavalaks pundiks, kus kõik osapooled võitsid. Nii sai meie liik areneda ja siin me nüüd oleme. Meie sotsiaalselt nõrgemad liigikaaslased surid välja.
Olles sotsiaalsed olendid, on hea muljeku- jundus iga indiviidi huvidest lähtuvalt oluline. Kui sotsiaalvõrgustike eesmärk on sotsiaalse kapitali teooriatest lähtuvalt olla toeks inimese arengule ja seda lihtsustada (aidata leida töö- koht vms), siis hakkavad mängima rolli ka tei- sed sellesse võrgustikku kuuluvad inimesed. Rahvatarkuski kõlab: ütle mulle, kes on su sõb- rad, ja ma ütlen, kes oled sina. Profiiliomaniku muljet võib seega kujundada ka see, millised on tema sõbralisti kuuluvad inimesed.
Atraktiivsed inimesed võivad profiilioma- nikust populaarsema mulje jätta ja lisada tal- le usaldusväärsust. Ka näiteks tööandjale on ühiste sõprade olemasolu heaks indikaatoriks. Talle jätab esimese mulje selle ühise tuttava isik. Kui ta on tööandja silmis usaldusväärne, võib ta näiteks kandidaadi kohta infot küsida. Seetõttu kulutatakse üha enam aega sõbralisti- de loomisele – rohkem ilusamaid ja edukamaid sõpru. Inimesi ei koguta enda ümber niivõrd enam selleks, et meil oleksid tähendusrikkad ja emotsionaalsed suhted. Neid kogutakse vara- semast rohkem sotsiaalse kapitali eesmärgil.
Mis juhtub siis, kui näeme päevast päeva enda ümber edukaid ja ilusaid inimesi? Kui kõik meie kontaktid näivad sellised, nagu me ka ise olla soovime? Üha enam tunneme end teistega võrreldes kehvasti või alaväärsena.
Nii leiame end paradoksaalsest lõksust, kus tekitame nii endale kui ka teistele negatiivseid emotsioone, kui jagame pidevalt positiivseid kogemusi. See pole üldse naljaasi. Selle kirjel- damiseks lõid psühholoogid 2011. aastal isegi termini, hakates seda nähtust Facebooki dep- ressiooniks nimetama.
Tasapisi on algselt Facebookist tekkinud
“ Päeva lõpuks istume arvuti taga üksi ” ja tõenäoliselt hoopis õnnetumalt,
kui meie Facebooki sein teistel arva-
ta laseb.