Page 9 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 5 / KEVAD 2014
SAAME TUTTAVAKS 7
pühendunult iga päev mälutrenni ja mul pole suuri ambitsioone Eesti meistriks saada. Nagu- nii koguneb iga päeva fakte. Miks mitte neid ära kasutada?
Kuidas mälumänguks treenitakse?
hobi. Meediaartiklites saan selgitada maailma ehk veidi laiemalt, kui teadlased oma teadus- ajakirjades seda teevad, ja teemad jõuavad suurema auditooriumini. Tulevikus muutun ilmselt järjest rohkem teadlaseks, kuid praegu, esimese aasta doktorandina ma end veel sel- leks ei tituleeri.
Tuleb hästi palju lugeda. Uurida eri teemasid.
Näiteks võtta ette Ladina-Ameerika maali-
kunst ja teha endale selgeks, kes on tuntuimad
kunstnikud, millised on nende tähtsaimad Üldnimetuseks on teaduskommunikatsioon
Mis teemal doktoritööd kirjutad?
tööd. Kirjutada välja fakte ja hiljem neid kor- rata. Hobimälumängur loeb siit ja sealt, aga kui ei korda üle, siis ei tule vastus alati meelde. Ma loen teadlikult, aga kordamisega on keh- vemini. Minu trenn ongi paljuski küsimuste koostamine.
Mõned inimesed nimetavad sind geeniuseks.
Mõni on nii öelnud, kuid mulle ei meeldi see. Ma pooldan pigem 10 000 tunni teooriat, mis pärineb Kanada ajakirjanikult Malcolm Gladwellilt. Ta väidab, et kui tahta mingis asjas tõeliselt heaks saada, peab sellele pühendama vähemalt 10 000 tundi. Seega on tegelikult väga paljud asjad, mida me peame inimeste puhul andekuseks või geniaalsuseks, tulnud pühendumise ja suure töö abil. Kaasasündi- nud eeldused tulevad alati kasuks, aga neid saab arendada ja süvendada, kui nendega pide- valt tegeleda.
Mille järgi valitakse need teemad, mida läbi töötatakse?
Peamiselt isiklikust huvist lähtuvalt. On asju, mida ma jälgin harjumusest. Näiteks igapäe- vased lehed: mis toimub Eestis ja maailmas? Eriti huvitab mind teadusmaailmas toimuv.
Tegeled Tallinna Ülikoolis meediateemadega. Kuidas oled selle juurde jõudnud?
Mul on Tartu Ülikooli ajakirjanduse bakalau- reusekraad. Ajakirjandust on raske verest välja saada. Tegutsen selles vallas endiselt ja töötan teadustoimetajana ajalehes Postimees.
See on maailma mõtestamise tung, eriti kui kirjutan loodusteadustest, mis on mu suur
Eestis. Plaan on võtta mõned tähelepanuväär- semad teadusteemalised juhtumid ja vaadata, kuidas on Eesti ajakirjandus neid kajastanud. Sealt võiks saada huvitavaid tulemusi selle kohta, kuidas ajakirjandus ja avalikkus teadust mõtestavad ja millised tegurid mõjutavad aru- saamist teadusest. Ideaalpildis on teadus vastus- te pakkuja, kuigi avalikkuse kuvandis see nii ei ole. Sügisel lugesin ülikoolis esimest korda ka teaduskommunikatsioonikursust, mis oli minu jaoks väga huvitav kogemus.
Sa õpid ja töötad Tallinna Ülikoolis. Kas siin pole mitte rollikonflikt: olla samal ajal nii õpi- lane kui ka õppejõud?
Minu meelest on palju suurem rollikonflikt olla korraga ajakirjanik ja teadlane. Uurides doktoritöös juhtumeid, mida olen ise ajakir- janikuna kajastanud, tekib kohati pisut skiso- freeniline olukord. Praegu pole sellele muud lahendust, kui lülituda ümber teise rolli ja vaadelda oma tehtut objektiivselt, paljastada ka enda alateadlikke sõnakasutusi ja läbiku- mavaid arusaamu.
Kas me elame ühel päeval Marsil?
See ei oleks kõige ratsionaalsem. Märksa mõt- tekam, tõhusam ja odavam on kanda hoolt, et me asuksime jätkuvalt Maal ja saaksime siin elada inimväärset elu. Marss on alati olnud
“ Kui tahta mingis asjas tõeliselt heaks ” saada, peab sellele pühendama vähe- malt 10 000 tundi.