Page 7 - TLÜ ajakiri

VISIOON 3
Kristi Vinter: Arvuti ja tehnoloogia kasuta- mise oskus pole ainsad asjad, mis tõstavad õp- pija juba esimeses klassis õpetajast kõrgema- le, vaid tegelikult ka see, et praegused lapsed hakkavad ennast hästi varakult jagama kahe reaalsuse vahel. Praegune õpetaja peab olema hästi paindlik. Seesama internet toob uued teadused koju kätte ja seesama laps võib olla mõnes asjas palju targem kui põhikooli õpe- taja. See tähendabki info kriitilise hindamise oskust, mida tegelikult tänapäeval koolis piisa- valt ei õpetata, aga mida tuleks teha juba maast madalast.
Mida peaks kindlasti muutma, et asi läheks paremuse poole?
K.V.: Ma arvan, et õpetaja ise taandaks en- nast sellest entsüklopeedia ja kõiketeadja rollist ja võtaks tarkuse jagajana sammu tagasi ning
muutuks pigem partneriks, õppimise saatjaks. Ma arvan, et see muutus on kõige suurem, sest sealt hakkavad iseenesest tekkima ka meetodi- lised muutused.
M.H.: Ma arvan ka, et see on rollimuutus. Rollimuutus peab peas toimuma, igasuguseid klassiruume ja vidinaid on lihtne muuta. Veel üks oluline muutus on see, et kes on teadmiste allikas – mitte ainult õpetaja, vaid ka kaasõ- pilased. Mõtlevad koos, hakkavad omavahel üksteise mõtteid kritiseerima ja sealt tekib see tarkus.
Millised on kõige suuremad takistused, mis tuleb ületada?
K.V.: See on seotud pildiga peas, harjumu- sega asjadest teatud kindlal viisil mõelda. On mõned sellised jäigad arusaamad, milline õpe- taja või õppejõud on ja peab olema. Reeglina kangastub õpetajana selline hallipäine ranges kostüümis naisterahvas, tihtilugu gloobus ja kaardikepp ka taustal, teatud olemuse ja väli- musega inimene, sellega on kaasas mingi pa- kett. Sama kooliga.
M.H.: Ma paneks siia juurde, et selline võti muutmise või uuendamise juures on eestve- damine. Kui vaadata koolipilti suures plaanis, siis usun, et mida rohkem on hulle koolijuhte, seda rohkem hakkab juhtuma. Ma kujutan ette, et koolijuhid võiksid olla üks sihtgrupp, keda Eestis tuleb toetada ja vajadusel tagant lükata.
Milline on ülikooli roll koolisüsteemi uuenda- misel?
M.H.: Ülikooli roll on kogu selle uue asja mõtestamine ja süsteemi panemine. Kes teine seda oskakski teha, see peakski olema ülikoo- lide roll. Ma arvan ka, et meie jaoks on oluline ka maailmakogemuse import, sest neid maa- ilmauuendajaid ikka leidub. Seda kõike tuleb levitada õpetajate ja tulevaste õpetajate seas.
“ Rollimuutus peab peas toimuma, ” igasuguseid klassiruume ja vidinaid
on lihtne muuta.
Mati Heidmets