Page 13 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 7 / KEVAD 2015
TÖINE HOBI 11 Elu ja aarded vee all. Foto: Hannes Tõnisson.
mõista tervikut, tuleb kokku viia meteoroloogi- liste, hüdrodünaamiliste ja rannikualade muu- tuste andmed, mis vajab kompleksset lähene- mist, sealhulgas veealuseid katseid ja mõõtmisi.
Enne sügistorme paigaldamegi koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga uurimisaladel mere põhja aparatuuri, mis mõõdab vee lii- kumist eri kihtides, samuti veesamba kõrgust seadme kohal ja laine kõrgust.
Saadud andmed võimaldavad võrrelda tormide ja rannajoone muutuste dünaamikat ning analüüsida erinevate iseloomudega tor- mide mõju (kui sügavale vee alla või kaugele rannale nende mõju ulatub, milliseid purustu- si nad põhjustavad).
Värviliste kivide abiga
Lisaks teeme ka lõbusamaid katseid. Näiteks värvime eri suurusega kive eri värvi ning viime ämbrite viisi neid vee alla. Eesmärk on uurida, millise suurusega osakesi ja millises suunas kantakse lainetuse mõjul eri sügavustes edasi.
5 cm (kollased), 10 cm (punased) ja 15 cm (sinised) diameetriga värvitud kivid paigal- datakse rannajoonega risti olevale transektile kuni 10 m sügavuseni. Punktid tähistatakse GPS-iga, värvitud kivide kuhjad pildistatakse jafilmitakse.Teatudajavõimõnetormimöödu- des minnakse uuesti sukelduma ja pildistama.
Seejärel võrreldakse eri ajal võetud kaad- reid ja selgitatakse, kas, millisel määral ja mis sügavusel on kivid liikunud. Kõikide andmete põhjal (tormi parameetrid, rannajoone muu- tused ja kivide liikumine vee all) on võimalik prognoosida või modelleerida tulevaste tormi- de võimalikku mõju. Niisuguste katsetega saab uurida ka setete liikumise võimalikku mõju rannal olevatele rajatistele.
Seega ei ole sukeldumine Eesti vetes tea- dustöö eesmärgil loomulikult sama mis kilp- konnadega suplemine helesinises laguunis, kuid on suurepärane vaheldus kontorilaua taga istumisele.
datest aastatest täheldati samades järvedes veetaseme järsku kukkumisi (3−4 meetrit). Peamiseks süüdlaseks peeti Kurtna maastiku- kaitseala ümbruses tegutsevaid põlevkivikae- vandusi, aga ka läheduses asuvat liivakarjääri ja Vasavere veehaaret, mille pumpamise maht oli isegi üle 10 000 m3 päevas. Kui palju tegeli- kult pumbati, ei tea vist keegi.
Veetaseme langustega kaasnesid muutused ökoloogias: toitelisus tõusis ning Martiska ja Ahnejärvest kadusid kaitsealused vesilobeelia ja järv-lahnarohi. Eelmisel kümnendil veetase
küll osaliselt taastus, kuid mitte taimestik. Meres toimuvad Ökoloogia Instituudi sukel- dumisedpeamiseltrannikuvetes,kuni10meet-
ri sügavusel. Uuritakse rannajoone muutusi ja tormisuse mõju. Sukeldutakse valdavalt saartel: Saaremaal, Hiiumaal, Osmussaarel, Aegnal jne.
Kuigi rannajoon muutub pidevalt, mõju- vad enim mõned üksikud äärmuslikud tormid. Näitena võib tuua 2005. aasta jaanuaritormi Gudrun, kui veetase ulatus Pärnus 2,75 meetrit üle Kroonlinna nulli ning põhjustas üleujutusi ja uputusi ligi pooles linnas. Niisugustel juh- tudel võivad rannaalad muutuda märgatavalt.
Selle temaatikaga tegeleb ja on sellest ka doktoritöö kirjutanud Ökoloogia Instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.
Ülitäpsest GPS-ist ei piisa
Kuid miks on vaja rannajoone muutuste uu- rimiseks sukelduda? Tõsi küll, suur osa tööd leiab aset rannas, kus tehakse süstemaatilisi mõõtmisi ülitäpse GPS-iga. Kuid et paremini