Page 31 - TLÜ ajakiri

TALLINNA ÜLIKOOLI AJAKIRI / NR 7 / KEVAD 2015
olla paindlik. Kokkulepetest ja kellast kinni pida- mist ei saa eeldada, põhjamaises ühiskonnas oleme sellega aga harjunud.
Olen õppinud ka lõunamaist mitte liigset muretsemist. Nad ei võta elu liiga tõsiselt. Kõik on mängulisem, loomingulisem ja vähem raa- mides.
VÕRDLUS 29 enam olla ajakohane. Mõnikord tuleb midagi
ära võtta ja muuga asendada.
Kas välismaa nautimiseks peavad olema mingid eeldused?
Jah, ma usun küll. Igaüks ei saa Lõuna- või Lääne-Euroopa kultuuriruumis hakkama. Ma ei soovita Kreekat neile, kes on väga püsiva
Milline on sealne kogemus kommunikat- loomuga ja armastavad suuremat turvalisust.
siooni alal?
See on väga arendav, õpetab olukordadega kohanemist ja kiiret reageerimist. Kriisikom- munikatsiooni alal olen võrdluses Kreekaga tajunud, et kuna meil on stabiilsem ühiskond, on kergem ennustada, millised reaktsioonid võivad väljaütlemistele või tegudele järgneda.
Kindlasti on oluline näha, mismoodi toimu- vad asjad mujal. Kommunikatsioonitudengid peaksid kindlasti välismaal käima, muidu ole- me väga ühe paiga konteksti kesksed. Tegelikult on väga palju nüansse, mis hakkavad kultuuri- ruumipõhiselt kas või tekstides töötama.
Euroopa riikidelt on seetõttu hea õppida, et lisaks erinevusele on meil ka väga selged ühi- sed jooned.
Kuidas oled Kreeka kogemust siin õpetades kasutanud?
Loengute asemel olen hakanud õpetama roh- kem seminaride vormis. Seal olen saanud pan- na tudengeid pingelisemasse, isegi stressiolu- korda, kus nad peavad pakkuma välja rohkem lahendusi. See arendab loomingulisust, tree- nib kiiret analüüsi ja õpetab kohe reageerima.
Ilmselt on mul aastatega tekkinud oma käe- kiri või levinud mingid kuuldused, sest tuden- gid, kes minu seminaridesse tulevad, on järjest särasilmsemad ja tulevad üha paremini kaasa.
Mida soovitaksid siinsetele kolleegidele?
Paindlikkust ja loomingulisust. Ma armastan küll süstematiseerida, aga olen õppinud, et eel- kõige tuleb vaadata, kas asjad ikka tegelikult ka kokku sobivad. Väga tähtis on kohaneda enda ümber toimuvaga ja rakendada mudeleid vas- tavalt sellele, mida olukord nõuab.
Lõppude lõpuks tuleb arendada ka mude- leid. See, mis 20 aastat tagasi töötas, ei pruugi
Võib-olla tasuks alustada Saksamaalt ja siis samm-sammult lõuna poole liikuda.
Ilmselt on mul aastatega tekkinud
“ oma käekiri või levinud mingid kuul- ”
dused, sest tudengid, kes minu semi- naridesse tulevad, on järjest särasilm- semad ja tulevad üha paremini kaasa.
Kas tunned, et oled Kreekas saanud midagi sellist, mida Eestist ei leia?
Mulle meeldib õues töötada. Kui paistab päike, puhub soe tuul ja istun kusagil varjus, on pea kohe selgem. Ka on Kreekas väga väikese raha eest võimalik väga hästi süüa. Naudin äsja püütud kala värske salatiga.
Muidugi on kreeklaste ellusuhtumine hoo- pis teistsugune. Nad on vastutulelikud, lahked ja sõbralikud. Jah, nad on ka unustajad ja haja- meelsed, mis võib teinekord närvi ajada, kuid hea pool kaalub halva üles.
Mulle on sealne vabadus olulisem kui põh- jamaine turvalisus. Selle poolest meeldib mulle Kreeka rohkem kui Eesti.