Page 20 - TLÜ aastaaruanne 2014

Eesti Keskkonnaobservatooriumi eesmärk on arendada keskkon- nauuringuteks sobivat infrastruktuuri väljaspool ülikoolide kam- puseid. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakonnas (KEO) on pikka aega tehtud keskkonnauuringuid põlevkivitööstuse mõjupiir- konnas, mis võimaldas lülitada KEO ka keskkonnaobservatooriumide võrgustikku. Senise arendustegevuse käigus on soetatud KEOsse vä- litööde seadmeid, mis võimaldavad paremini hinnata põlevkivitöös- tuse piirkonna keskkonna seisundit. Vastavalt Keskkonnaobserva- tooriumi konsortsiumi kokkuleppele on loodav infrastruktuur kõigi partnerite kasutada.
Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik koondab protistide, taimede, seente, loomade ja kivimite kollektsioonid, mis dokumen- teerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ka ruumis. Luuakse integreeritud infrastruktuur, mis koosneb loodusteaduslikest kogudest ja elurikkuse digiarhiivist. Kogud on avatud teadlastele, andmebaaside kasutajaskond hõlmab ka looduskaitsjaid, õpetajaid, poliitikuid jt.
Eesti e-varamu ja kogude säilitamise (esimene etapp) raames on plaanis luua ühtne e-keskkond, mille eesmärk on säilitada ja kätte- saadavaks teha Eesti mäluasutuste, s.o raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ressursse; parandada mäluasutuste digi- teerimisvõimekust ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilimine.
TLÜ Akadeemilise Raamatukogu kuues korrus on välja ehitatud ja sisustatud digiteerimiskeskuseks. Lisaks olemasolevale täisauto- maatsele robotskannerile soetati 2014. aastal ka V-kujuline poolauto- maatne skanner, mis võimaldab digiteerida oma köite tõttu täielikult
mitteavanevaid trükiseid (nt Baltika ja vanaraamat). Digiteerimis- keskuses skaneeritud arhiivfailide kogumaht oli 2014. a lõpuks 24,9 terabaiti ning lehekülgede kogumaht ulatus 591 261-ni. 2014. a aren- dati välja kõiki digiteerimisprotsesse haldav ning käitlev tarkvara, mis võimaldab teostada digiteerimist ühtse protsessina. Selle raames vahetati osaliselt välja olemasolev serveripark ning soetati juurde neli uut tööjaama, mis varustati vajamineva tarkvaraga. Kasutusele võeti digiteeritud teavikute avaldamiskeskkond, mille arendamine jätkub ka 2015. aastal.
1.5. DOKTORIÕPE
2014. aastal toimus TLÜs sarnaselt nelja eelneva õppeaastaga õppe- töö 14 doktoriõppekaval. Doktoriõpinguid alustas 46 doktoranti. Riik rahastas 25 doktoriõppe kohta (sh vastavas mahus doktoranditoetu- si). Ülikool toetas 13 täiendava doktoriõppekoha loomist, makstes uuringufondist doktoranditoetust 50% ulatuses. Välisministeeriumi rahastatava välisabi projekti raames alustas infoühiskonna tehnoloo- giate õppekaval doktoriõpinguid seitse Afganistanist pärit doktoranti.
2014. aastal kaitsti TLÜs 16 doktoritööd. Kaitsmiste arv valdkon- niti on aastate lõikes kõikunud (vt joonis 3), kuid kolme aasta kesk- mine kaitsmiste hulk on eri valdkondades ligilähedaselt sama.
Tallinna Ülikooli doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskirja täiendati põhimõtetega nii, et nüüd on võimalik eksternina õppides sooritada doktoriõppekavas ettenähtud õpingud ja kaitsta doktoritöö omamata üliõpilase staatust.
Alates 2014. a sügisest on Tallinna Ülikoolil võimalik sõlmida väliskõrgkoolidega lepinguid doktorandi ühisjuhendamiseks (nn cotu-
Joonis 3. 2009–2014 kaitstud doktoritööd valdkonniti Figure 3. Doctoral theses defended according to study fields from 2009-2014
12 10 8 6 4 2 0
2009 2010 2011
Sotsiaalteadused/ Social sciences
Haridus/ Education
2012 2013 2014
Humanitaarteadused/ Humanities
Loodusteadused/ Natural sciences
18