Page 22 - TLÜ aastaaruanne 2014

telle-lepingud). Ühisjuhendamise lepingu eesmärgiks on reguleerida doktorandi õpinguid üheaegselt kahes ülikoolis, võimaldada dokto- ritöö kaitsmist TLÜ ja väliskõrgkooli ühise kaitsmiskomisjoni ees ning anda ühiskomisjoni otsuse alusel doktorikraadi taotlejale TLÜ ja väliskõrgkooli lõpudokumendid ja akadeemilised kraadid. Tallin- na Ülikool alustas läbirääkimisi ühisjuhendamise lepingute sõlmimi- seks esimesena Vrije Universiteitiga Brüsselis ja Jyväskylä Ülikooliga.
Euroopa Sotsiaalfondi programmi DoRa tegevuse „Noortead- laste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses“ raames TLÜ doktorantide esitatud ja rahastuse saanud mobiilsustaotluste arv on viimasel kahel aastal jäänud ligilähedaselt samaks. 2013. aastal esitati kokku 111 taotlust ja toetuse said neist 47 doktoranti. 2014. aastal esitati 107 taotlust ja toetuse said 44 doktoranti. Enamik rahastuse saanud doktorante on osalenud rahvusvahelisel erialasel konverent- sil, seminaril või kursusel suulise ettekandega. Kahel viimasel aastal on suuresti kasvanud ka TLÜ doktorantide poolt ESF programmi DoRa tegevuse „Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände“ raames rahastuse saanud taotluste arv, millega toetatakse doktorantide õppimist ühel semestril välismaa üli- koolis. 2013. aastal sai rahastuse 23 ja 2014. aastal 18 vastavat taotlust.
Alates 2013. aastast osaleb Tallinna Ülikool partnerina Erasmuse programmist rahastatud projektis PRIDE „Professionaalid dokto- riõppes: Euroopa teadmistepõhisesse ühiskonda panustamine pro- fessionaalsete oskuste arendamise kaudu“. Projekti eesmärk on välja töötada doktoriõppe administratiivtöötajate professionaalsuse suu- rendamise uudsed meetmed. 2014. aastal viis projektimeeskond läbi kaks üle-euroopalist küsitlust. Küsitluste eesmärk oli koguda infor- matsiooni kõrgharidusasutustes doktoriõppe valdkonnas töötavate administratiivtöötajate parimate praktikate, ülesannete, kohustuste ja ootuste kohta ning tuvastada, milliseid nende oskusi tuleb arenda- da selleks, et nad saaksid paremini oma tööd teha. Tallinna Ülikooli eestvedamisel avaldati PRIDE projekti tutvustav artikkel ajakirjas Research Europe ja peeti tulemusi tutvustav ettekanne Euroopa tea- dusadministraatorite ja -korraldajate ühenduse aastakonverentsil.
2014. aastal osales Tallinna Ülikool projekti FRINDOC „Raa- mistik doktoriõppe rahvusvahelistumiseks“ pilootgrupi töös. Pro- jekti eesmärk on koguda doktoriõppe rahvusvahelistumise parimaid praktikaid, töötada välja doktoriõppe rahvusvahelistumise stratee- giad ning neid toetav internetipõhine meede. Projekti pilootgrupi töös osales üle 20 ülikooli esindaja Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Põhja-Ameerikast. Pilootgrupis osalenud jagasid oma kogemusi ja arendasid doktoriõppe rahvusvahelistumise raamistikku. Osalenud testisid oma ülikoolides projektimeeskonna poolt väljatöötatud küsimustikku ja viisid selle toel läbi enesehindamise. Tulemustest lähtuvalt on Tallinna Ülikoolis doktoriõppe rahvusvahelistumise
arendamisel vaja kõige enam panustada konkreetsete eesmärkide seadmisele ning nende saavutamiseks vahendite ja meetmete kavan- damisele.
TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikoolilisele konkursile esita- ti 2014. aastal viis doktoritööd, mida hinnati kolmes valdkonnas: loodus-, humanitaar- ja sotsiaalteadused. Loodusteaduste valdkon- nas valiti parimaks Kert Martma doktoritöö „Study of Biological Membranes and their Components by Capillary Electrophoretic and Mass Spectrometric Methods“ / „Bioloogiliste membraanide ja nende komponentide uurimine kapillaarelektroforeetiliste ning mass-spektromeetriliste meetoditega“. Humanitaarteaduste valdkon- nas valiti parimaks Margus Otti doktoritöö „Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika“ / „Potency. Individualisation, Complexa- tion and Practice“. Sotsiaalteaduste valdkonnas valiti parimaks Jing Wu doktoritöö „European Older Adults’ Well-Being and Suicide in the Societal and Family Context“ / „Euroopa vanemaealiste heaolu ja suitsiidi fenomen ühiskonna ja perekonna kontekstis“.
Doktorantide tagasisideküsitlus
Teadusosakond viis 2014. a alguses läbi küsitluse Tallinna Ülikooli doktorantide seas. Küsitluse eesmärk oli koguda tagasisidet dokto- riõppe korraldust puudutavate teemade kohta, et välja selgitada nii parimad praktikad kui ka kitsaskohad ning tulemustest lähtuvalt ka- vandada tegevusi doktoriõppe paremaks toetamiseks. Tallinna Üli- koolis õppis 2013/14. õppeaastal 367 doktoranti, kellelt laekus kokku 157 täidetud ankeeti (vastas 43% doktorantidest).
Vastanud olid üldjoontes pigem rahulolevad, rahulolematuid oli, kuid vähe. Suurim oli rahulolu kaasjuhendamisega (keskmine 4,3 – hinnangud anti viiepalliskaalal), sisseastumisel valitud doktoritöö teemaga (keskmine 4,1) ja oma valdkonna doktorikooli tegevustega (keskmine 4,0). Pisut vähem oldi rahul õppeainete iseseisva läbimise võimalustega (keskmine 3,6), õppekorraldusalase informatsiooni lii- kumisega (keskmine 3,6), atesteerimise korraldusega (keskmine 3,7) ja pakutavate mobiilsusvõimalustega (keskmine 3,7).
Ülikoolis on seatud eesmärgiks doktoriõppe rahvusvahelistumi- ne ning on ootuspärane, et doktorandid kasutaksid aktiivselt võima- lusi nii lühi- kui ka pikaajaliseks mobiilsuseks. Tulemustest nähtub, et mobiilsusvõimalustega ollakse pigem rahul (65%). Samas võiks doktorantide teadlikkus stipendiumiprogrammidest olla parem
– üldjoontes ollakse teadlikud, kuid teadlikkus pole väga hea (55% hindasid oma teadlikkust heaks või väga heaks). Siinkohal tuleb rõ- hutada, et doktorandi enda aktiivsust nõudvaid infokanaleid (mõne rahastaja ja/või rahastusprogrammi kodulehekülg, ülikooli kodule- hekülg, teadusrahastuse andmebaasid) märgiti infoallikana harva.
Tõsisemaid probleeme oli vastajatel esinenud eelkõige vaba- ja
20